Ärimehed peavad olema oma tegudes vabad. Aga võib-olla mitte iga kord.

Sven Nuutmann (50) laiendab Piletilevi suurel kiirusel. Selles äris käib tige turuvõitlus, kuhu kaasatakse kalleid advokaate ja isegi politseid.

Politsei lasi arestitud sõidukitel lahtise taeva all vaikselt laguneda. Ligi kaheksa aastat.

Inimõiguste tõlgendamisega on mindud Euroopas liiga kaugele. Nii leiavad Eesti ja veel kaheksa riigi juhid.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab endist Tallinna Lennujaama parklasüsteemide haldurit lennujaama parkimisautomaatidest üle miljoni euro omastamises.

Kes jääb mis tahes maksega 14 päeva hiljaks, saab uues krediiditeaberegistris märke külge.

Proua Linda küsis heas usus „lahketelt“ Tallinna ametnikelt abi oma vara kaitseks, kuid nüüd elab peost suhu. Mais jättis linn talle elamiseks vaid 50 eurot, kuigi naise pension on 871 eurot kuus.

„Kui sul on suur pension ja kinnisvara, oled linna huviobjekt,“ järeldab Mari, kellel õnnestus aprillis tänu juristile päästa sugulane Tallinna eestkoste alt.

Endise peaministri Kaja Kallase ja välisminister Margus Tsahkna kõrval paistab president Alar Karise välissuhtlus leebe. Ehk isegi tagasihoidlik. Tema ei räägi igal võimalusel Putini tribunali alla saatmisest ega kiru riike, kes Ukrainale liiga vähe relvi annavad. „Kui kõik vajutavad gaasi põhja, peab olema keegi, kes jätab seinani natuke ruumi,“ ütleb Karis. See on teadlik valik. Nagu ka see, et teinekord jätab president CNNile intervjuu andmata.

Tartu kossuplatside kasvandikul Tanel Teinil läks üle kümne aasta, et saada oma unistuste suurhall valitsuse koalitsioonileppesse. Selle unistuse nimel hakkab Eesti pakkuma varjualust paljudele välismaa netikasiinodele. Rahandusministeerium kõhkles, rahapesu vastu võitlejad hoiatasid. Kuid Eesti tipp-poliitikud võtsid sportliku riski.

Kolm aastat sõda Ukrainas on näidanud kätte ühe suuna tuleviku kaitses – droonid. Suurõppusele Siil on see arusaam aga alles jõudmas. Vähe on nii droone kui ka teadmisi, kuidas end nende vastu kaitsta.

Ühendriikide riigivõlg jõuab sel aastal saja protsendini riigi SKPst. Midagi tegematagi kasvaks see lähema kümnendi jooksul umbes 20 triljoni dollari võrra, kuid president Donald Trump tahaks veel rohkem laenata. Kas tema „Üks suur ilus seaduseelnõu“ võib suu lõhki ajada?

Vene eriteenistustega seotud fond eraldas 2025. aastaks 109 000 eurot, et luua venemeelsete Telegrami kanalite võrgustik, mis on suunatud kasutajatele Lätis, Leedus ja Eestis.

Kremli rahastusega laimukampaania üritab kõigutada õiguskantsler Ülle Madise tooli. Šveitsis tegutsev „inimõiguste“ organisatsioon on esitanud Eesti riigi vastu arvukaid kaebuseid Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO).

Tehisaru võib targal ja kriitilisel kasutamisel olla hea eneseabivahend, aga seda ei tohiks siiski (veel) kasutada päris psühholoogi asemel.

HeadReadil üles astunud staarajaloolasega vestleb Peeter Kormašov.

Mihkel Muti teose „Tartu tuld toomas“ vaatepunkt on uitaja oma, aga ta muljeis on ka ülendavat eksotismi, mis paneb püsiasuka kukalt kratsima.

Ligi viietunnist vaatemängu „TAPTY1985. Laskumine orgu“ võib vaatama minna mõningase pelgusega, ent lahkuda õnnestub rõõmsameelselt.

Briti magamistoa-popi esikangelane ammutab tantsumuusikaajaloost, et luua midagi värskendavalt uut.

Helina The Artist tunnistab, et Austraalias on eestlus talle palju lähemale tulnud.

Areeni satiiriline draama pöörasest päevast Eesti mõjukaimas telefoniputkas.

90 aastat tagasi nöökis ilm Tartumaa laulupidu nii hullusti, et see tuli lausa pooleli jätta.

Okseloigud, purjus alaealiste kantseldamine ja odava telgi kokku panemine – kõiki neid elamusi saab nüüd raha eest ilma festivalile minematagi.

Guud: uued kiiruskaamerad, edukas HeadRead. Bääd: Viimsi kooli vandaalid, Jalgpalli Liidu presidendi valimised. Nädala sõna: peolesbar.

„Foiniiklaste skeem“ saab viimase koha, samas „Karatekuti“ uus seiklus teeb täiesti viisaka tulemuse.

JA VEEL: Vabaduse väljakul võis näha maailmade kokkupõrget. Lastele kehtestatakse uued toidureeglid. Vanglas tohivad juukseid värvida ainult naised. Iraaklasi ja süürlasi Eestisse smugeldanud mehe hüüatused.

„Tunnen end nüüd oma kehas paremini. See annab rohkem vabadust,“ tõdeb Ergo Kuld (48). „Mulle sobib igatmoodi töötada – kas produtsendina, režissöörina või operaatorina. Vaheldus hoiab mind elus.“

Ukraina sihtis droonidega neidsamu Vene lennukeid, millega alles hiljuti tsiviilelanikke rünnati. Satelliidifotodelt nähtub, et hävis vähem lennukeid, kui esialgu arvati. Siiski näitas Ukraina luure tipptaset ning Ukraina riik tervikuna võimet sepitseda geniaalset rünnakut ja hoida poolteist aastat saladust. Peamiselt massile panustavale Venemaale on see tohutu pauk.

Samal ajal kui Ukraina toetajad rõkkavad kahe viimase päeva sündmuste pärast, on Venemaa armee kiiresti edenenud Sumõ oblastis ja regiooni keskus on neil kohe droonikaabli ulatuses. See on ohtlik areng.

Tänane menüü: Tallinnas kisub valimiste eel pingeliseks tasakaalumänguks; kuidas sai moos veebikasiinode maksulangetuse otsuse kompveki sisse.

„Oota, ma küsin Chatilt,“ ütlen läpakaekraanilt pilku tõstmata oma kihlatule, kes istub diivani teises otsas. Miks ma ei kuula oma targa mehe vastuseid ja pöördun automaatselt ChatGPT poole?

Ekspressi podcast’is räägib Marko* sugulane Mari* absurdsest ja põhiõigusi riivavast olukorrast, kuhu Marko Tallinna linna otsuse tõttu sattus.

Täna veel: Piiril tekkis suur segadus vangide vahetamisega. Venelaste uus sihtmärk.

Venemaa tulevikule pühendatud kahepäevast foorumit korraldab marurahvuslik ideoloog Aleksandr Dugin, keda on nimetatud ka Putini ajuks. Lisaks Elon Muski isale Errol Muskile peab samal üritusel kõne Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Ukraina rünnakud Venemaa sügavuses, aga ka rindejoonele lähemal näitavad läbimõeldud plaani, kuidas Venemaa sõjamasin seisma panna. Kremli plaan on jällegi massiga vajutada, kuid seda massi paistab olevat vähemaks jäänud.

„Sõjapäevikus“ veel: kas venelased nõuavad tõesti NATO lahkumist Balti riikidest? Euroopa lajatab järjekordse sanktsioonipaketiga.