Lõuna prefektuur jagab sotsiaalmeedias lõbusat seika oma tööpäevast: eile saabusid Koidula piiripunkti kaks viisakat koera, kes Setomaale minna tahtsid.

Helgetel aegadel ühiselt soetatud lemmikloom võib lahkumineku järel täiesti omapäi jääda: teda pole enam kellelegi vaja. Kättemaksuihas paarid võivad temaga ka manipuleerida nagu lastegagi - kaevata teineteise peale loomapidamisnormide rikkumise pärast või nõuda teiselt poolelt raha tagasi.

Aina enam on neid inimesi, kes otsustavad oma uue neljajalgse pereliikme võtta just varjupaigast. Kuna koera võtmine on suur otsus, mis peab olema kindlasti põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutletud, on ka varjupaigad seadnud teatud tingimused koeravõtjale. Nii saavad nad tagada, et nii koer kui ka tema uus omanik on õnnelikud ja koerale on tagatud hea kodu kuni elupäevade lõpuni. Varjupaigast koera võtmise teemal arutleb Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.

Kuigi jahimeeste poolt metsloomadele rajatud söödaplatsidel võiks olla hea eesmärk, saavad need saatuslikuks huntidele, kes samuti sealt toidupoolist otsivad. Inimasustuse tiheduse tõttu polegi huntidel kusagil võimalik vabalt olla, kirjutab suurkiskjate vaatleja Eleri Lopp.

Praegu Võru varjupaigas elavad Nora ja Nala leiti Lõuna-Eestist ja kuigi uuriti nii Läti kui ka Eesti poole pealt, nende omanikke ei leitud. Näha on, et neid on hoitud ja hooldatud.

Euroopa kodanikualgatus astus 1,2 miljoni toetusallkirjaga sammu lähemale loomkatsete vabale Euroopale.

Hiljuti Tallinna loomaaias end sisse seadnud lumeleopard Makalu tervitas loomaaia külastajaid.

Pesaleidja hoole all on eakas kiisu Nöpsik. Nagu inimestegi puhul, tekitavad lisanduvad eluaastad ka järjest enam tervisemuresid, mida saab lahendada vaid inimeste abiga.

Viimasel ajal sagenenud kurvad juhtumid abitult ketti jäetud koertest või karistamatult tegutsevatest loomavabrikutest on loomakaitsjad meeleheitele viinud. Nii juhtubki, et tungitakse patustavate omanike kodudesse ja nõutakse väärkoheldud loomad endale. Tegelikult oleks see põllumajandus- ja toiduameti ülesanne, kuid siin jõuavad ka muidu tihti erimeelsustesse sattunud loomakaitsjad ühisele seisukohale: PTA ei tee loomade kaitseks vähimatki pingutust.

Miks ei tohi lendoravale silma vaadata, millistel tingimustel teda üldse võimalik kohata on ning mida peaks arvama metsomanik, kelle territooriumil loomake elab? Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Uudo Timm teeb agentuuri blogis asjad selgeks.

Tundub, et see dobermann maiustas detsembrikuus natuke liiga palju: nüüd on tarvis ülekilodest vabaneda.

Alanud jäneseaasta puhul külastasid Lihula südamekodu Ranna rantšo sõbralikud loomad, kes panid hoolealused nii liigutusest nutma kui ka esmakordselt elus naeratama.

Hea peremees teeb kõik selleks, et kaitsta oma koera, kassi või mistahes lemmiklooma tervist, aga on siiski tegevusi, millega võime tahtmatult oma koduloomade tervist kahjustada. Siin on viis kõige levinumat ohtu, millega lemmikloom kodustes tingimustes kokku võib puutuda.

Sinu heategu võib päästa hulkuva looma elu. Leitud loomast teatamine aitab ta tagasi koju muretseva omaniku juurde või kodu puudumisel turvaliselt varjupaiga hoole alla. Loomaleidja vastutuse teemadel arutleb Varjupaikade MTÜ vabatahtlik Triin Vasli.

Bussireisija sai eile Tallinnas ebameeldiva kogemuse osaliseks, kui tuletas ilma suukorvita ühistranspordis sõitnud koera peremehele meelde kohustuslikke nõudeid, mis koeraga reisimiseks sätestatud.

Haiglates, koolides, hooldekodudes, vanglates ja valitsusasutustes tuleb pakkuda vaid täistaimset toitu. Loomsed tooted tuleb maksustada - need on mõned ettepanekud, mis kirjas Plant Based Treaty initsiatiivis. Jaanuari keskel allkirjastas Edinburgh selle esimese Euroopa pealinnana ning Eesti loomaõiguslased ootavad, et Tallinn järgiks seda eeskuju.

1999. aasta novembrikuus sündinud Spike on nüüd ametlikult maailma vanim koer.

Millest alustada lemmikloomaga suhtlemist ning milleks valmis olla, selgitab KIKA jaekaubanduse osakonna juhataja Ksenia German.

Kodujänesed on sotsiaalsed ja aktiivsed lemmikloomad. Nad sobivad hästi inimestele, kellel jätkub aega nende hellitamiseks ja nendega mängimiseks. Alanud jäneseaasta puhul tuletame meelde, mida koduküülik heaks eluks vajab.

Pesaleidjasse sattunud nooruke Thor on ühest silmast pime, kuid lisaks tekitab haige silm talle ka valu.

„Laps on puhas leht, enamasti on probleem ikka vanemates,“ teab Eesti metsloomaühingu juht Virge Võsujalg, kes võtab Eesti koolidesse ja lasteaedadesse kaasa loomad, keda keskmine inimene tavaliselt ei näegi. Tema missiooniks on laste teavitamine sellest, et loom on vastutus, mitte mänguasi.

Paljud koerad tunnevad rõõmu murul või liival püherdamisest, kuid sageli tunnevad end hästi ka mitte just kõige paremini lõhnavates produktides aeledes. Teeme selgeks, miks.

Kui MTÜ Aita Mind Koju Jõgevamaalt keti otsas elanud Lola ja tema kutsikad oma hoole alla tõi, ei osanud MTÜ perenaine Irmeli Grönberg hinges aimata, milline katastroof tema loomi ees ootab. Kutsikad olid nakatunud eluohtliku parvoviirusega ja kandsid selle edasi teistelegi tema hoolealustele. Surnuid on nüüdseks üheksa.

Viljandi varjupaigas mõtiskleb elu üle kass Junts. Veel parema meelega teeks ta seda omas kodus.

Tallinna loomaaia ninasarvik Kibibi on võtnud nõuks end uimasel talveajal kunstialaselt harida.

Tallinnas asuva Pesaleidja koduta loomade varjupaiga kaudu leiab igal aastal uue kodu ligi 600 looma. Jaanuari alguses ehmatas Pesaleidja kollektiivi olukord, kui kassitoast varastati sülearvuti ning sisuliselt päevaga oleks võinud kaduda paljude loomade ning endiste ja uute omanike andmed.

Juba pikka aega Pesaleidjas oma kodu oodanud Ella haigestus raskelt. Kui kohe opereerida ei õnnestu, on lootus ellu jääda nullilähedane.

Stressimärke tuleb võtta väga tõsiselt ning olla neist teadlik. Seda eriti lastega peredes. On kurb vaadata, kuidas tehakse Tiktoki lõbu pärast koertega videoid, sealjuures näeb iga kogenum koeraomanik kehakeelt vaadates, et koer videos toimuvat ei naudi. Neid vaadates tekib esimesena mõte, et koerad ei tööta tsirkuses ja peame neid alati austama, kirjutab koeraomanik Triin Atla Häpsteri blogis.

Kasse iseloomustatakse kui isepäiseid, kavalaid ja kohati isegi ebausaldusväärseid loomi. Nad annavad väga selgelt teada, millal on valmis sinuga suhtlema ja millal eelistavad sellest hoiduda.

17. jaanuaril arutas riigikogu keskkonnakomisjon jahiseadusega seotud küsimusi, seal hulgas öösihikute kasutuselevõttu. Öösihikute kasutamine on Eestis keelatud, ent üksteist riigikogu liiget esitasid eelnõu selle muutmiseks. Loomus öösihikute kasutuselevõttu ei poolda.

„Elame minut korraga, sest iial ei tea, millal kõlab järgmine plahvatus,“ tunnistab Hersonis elav Irina, kes on oma südameasjaks võtnud põgenike maha jäetud koerte ja kasside eest hoolitsemise.

Pesaleidja hoole all on kass Lota, kellele selgroog haiget teeb.

Põhja piirkonna päästjad aitasid eile ühel Harjumaa perel vabaneda koerakuudi vallutanud sissetungijast.

Millal on aeg õue pissile minna? Aga tuttu? Kas see on okei, kui keegi pereliikmetest ei ole tavalisel ajal koju jõudnud? Ilse oskab vastata.

Saarmad ei ole just loomad, keda väga tihti kohtaksime. Tuleb välja, et neil on oma ulakam pool.

MTÜ Cats Help sattus peale hämmastavalt süstemaatilisele loomapiinamisele: ühes Kesk-Eesti laudas tapavad töötajad hanguga kasse, keda kellelegi vaja pole ja kelle hoolimatud omanikud sinna visanud on. Hanguga tuldi kallale ka kiisusid päästma läinud vabatahtlikule.

Pühapäeval Otepää vallas käivitatud maastikuotsingul kujunes võtmetegelaseks politseikoer Rikky, kes leidis üles kodust meeltesegaduses lahkunud ja maastikul eksinud memme.

28-aastane koerahoiuteenust pakkunud naine hukkus, kui hoolealused teda puresid.

Eesi metsloomaühing sai nädalavahetusel teate hundist, kes Ääsmäest Rapla suunas asuva tee servas lamas ja hiljem kahe mehe poolt minema toimetati. Kui ühing asja uurima asus, ei osanud keegi vastata, kuhu loom kadus.

Eestimaa loomakaitse liit oli hiljuti taas sunnitud tunnistajaks olema ühe ketti unustatud eaka koera juhtumile, milliseid Eestis kahjuks kohtab pea iga päev. Koeri käsitletakse kui esemeid, mitte seltsivaid ja oma vajadustega elusolendeid. Ometi peab ka valvekoerteks võetutele jaguma tähelepanu.

Kasse peetakse teatavasti väga puhasteks loomadeks, ent hoolitsemine sinu hügieeni eest pole ainus põhjus, miks kass sind lakkuma tuleb. Teeme selgeks, miks ta nii käitub.

Eesti ajaloo üks legendaarsemaid teenistuskoeri, kaheksa aastat politseis töötanud Nacho saadeti lõppeval nädalal auavalduste saatel teele: tema aeg siin ilmas sai läbi.

Valga varjupaigas ootab tulevast kodu Bari, kes pole kade kellelegi oma sõprust jagama.

Pesaleidja hoole all on Postikana, ehk omadele lihtsalt Kana, kes hingamisprobleemi tõttu muudkui naeratab.

Kui kasse kutsutakse põhjusega hiirekuningateks, kes ei ütle reeglina ära ka rottide püüdmisest, siis selles perekonnas on asjad teisiti.

Lakkhunt Walter jõudis Tallinna loomaaias elada ainult pool aastat.

Kuidas jõhker ja mõtlematu tegu võib linnult võtta liikumisvabaduse pikaks ajaks, selgitab Eesti Metsloomaühing.

Eksootiliste loomade kaubandus on äärmiselt lai probleem, mis ühel või teisel viisil kahjustab meid kõiki. Probleemiks ei ole mitte üksnes loomade puudulikud tingimused kodudes ega nende ohtlikkus inimeste tervisele ja teistele loomadele vaid ka oht looduslikule mitmekesisusele, hoiatab Eesti Loomakaitse Selts.

Loomakaitseorganisatsioon UPA tuletab meelde kõigile tähtpäevaks kutsikat kingituseks soovijatele, mida koerapidamine tegelikult tähendab. Mõelgem järele!

Kui Helen möödunud aasta augustis pärast pikka planeerimist oma perre lemmiku otsustas võtta, ei teadnud ta, millised katsumused teda ees ootavad. Internetist jäi silma buldogi-laadne pesakond ja seegi, et müüjal on loomade aretamise kogemust juba 12 aastat. See, et pealtnäha terve, 700 eurot maksnud koera hooldamisest saab täiskohaga töö, ei tulnud talle mõistagi pähegi - nagu seegi, et mitme erineva nime all esinev müüja tegelikult Eesti Kennelliidust välja visatud on.