Oled kunagi näinud kõrberebast? Katsunud püütonit või rääkinud papagoiga? Tuleb välja, et üle-eestilistel avatud talude päevadel võib kõike eelnevat edukalt korda saata.

Laupäeval täitus 35. eluaastat Tallinna loomaaia vanimal Prževalski hobusel Podkoval. Ühtlasi võib julgelt väida, et tegu on ühe vanimaga maailmas. Teadaolevalt on Podkovast vanemaid hobuseid vaid kaks-kolm.

Lily-Marleen ei jõua ära imestada miks neid kassipesasid tehakse, kui maailmas on olemas pappkastid. Samasuguse kummastusega vaatas see endine tänavakiisu veel mõni aeg tagasi ka inimest ja tubaseid olusid, kuid elu hoiukodus on täiesti omaette hoidvast loomast teinud nurruka, kes üksiolekule eelistabki veeta aega kahejalgse seltsis.

Mehhiko liitub riikidega, kus on mereimetajate „esinemised“ keelatud. Mehhiko esindajatekoda kiitis ühehäälselt heaks seaduse muudatuse, mis keelab mereimetajate, näiteks delfiinide, merilõvide ja mõõkvaalade vangistuses pidamise ja meelelahutusüritustes kasutamise, seda nii fikseeritud kui rändetendustes.

Delfi Lemmiklooma välja kuulutatud Suve Lemmiklooma fotokonkursile on laekunud esimese nädalaga rekordarv vahvaid fotosid! Vaata kuidas veedavad oma suveaega koerad, kassid, aga ka ämblikud ja sisalikud.

Neljapäeval otsustas üks karu Jaapanis Yamagata lennujaama lähemalt uurida. Mesikäpa müttamised sundisid ametnikke lõpuks lennuvälja ajutiselt sulgema ja lende tühistama.

Loomapäästegrupp otsib uut, tõeliselt hoolivat kodu emasele koerale, kes hüljati eelmisel nädalal Jäneda-Perila maanteel ülitiheda liikluse ajal. Suures segaduses koer jooksis kihutavate autode vahel edasi-tagasi. Mõned tublid juhid reageerisid ja võtsid hoo maha.

Tallinna loomaaias elaval amuuri tiigril tõusid uudishimust kõrvad kikki kui tavapärane söömaaeg hoopis huvitavas kohas end ilmutas. Järgnes jõukatsumine, mida amelikus keeles nimetatakse loomaaialoomade elukeskkonna rikastamiseks.

Värske uuring näitab, et inimesed tunnevad vastikust putukate söömise suhtes. Vastikustunnet ei vähenda teadmine, et tirtsude-tõukude kasvatamine on traditsiooniliste kariloomadega võrreldes planeedile vähem koormav.

Kurva minevikuga Jenny Lee on Pesaleidja hoole all juba 2017. aastast. Kassibeebid on järjest koju läinud, nende hoolitseva emme jaoks pole niisugust võimalust śiiani avanenud.

Koerad ei talu mobiilihelinat sageli selle ootamatuse, ebameeldiva sageduse või instinktiivse tõlgenduse tõttu. Mõni ulub kaasa, mõni ärritub, mõni põgeneb. Õige harjutamise ja helina valikuga saab enamikku neist reaktsioonidest leevendada või vältida. Siin on viis põhjust, miks telefonihelin koera ärritada võib.

Jaanipäev ehk pööripäeva püha on meie rahavakalendris üks vanimaid ja tähtsamaid. Selle keskmes on alati olnud puhastav ja kaitsev lõke. Enne selle süütamist, tasub korraks peatuda ja vaadata, kas lõkkematerjali all ei varja end kellegi kodu – linnupesa, siilipoegade pelgupaik või mõne teise pisitegelase elamine.

Kuigi jaanipäeva traditsioonid Eestis on peamiselt seotud looduse, tule, vee ja viljakusega, puudutavad mõned uskumused ka loomi – eriti rahvapärimuses ja vanades maausulistes tõekspidamistes.

Sarnaselt inimestele mõjutab vananemine ka koeri. Märkad oma vananeva koera juures mitmeid muutusi – tema karv hallineb, liikuvus väheneb, nägemine ja kuulmine muutuvad kehvemaks, sageneda võivad terviseprobleemid. Kuigi mõned muutused on märgatavamad kui teised, on oluline teada, mida võid oma lemmiku vananedes oodata, vahendab Eesti Kennelliidu blogi podcasti Loomaarst taskus.

Fotograaf Kenno Soo käis jaaniusse otsimas juba enne jaanipäeva ja leidiski.

Aasta tagasi sai koeraga jalutanud tallinlanna Kristi Kloostrimetsas pureda juhuslikult vastu tulnud haskilt, kellest perenaisel jõud üle ei käinud. Kohapeale saabunud politseinikud ja kiirabitöötajad soovitasid Kristil edaspidi pipragaasi kaasas kanda ning seda nii politsei, kohtu kui õiguskantsleri poole pöördunud naine nüüd teebki. Talle ei mahu aga pähe, miks agressiivsete koerte omanikke karistada pole võimalik.

Võru varjupaigas uudistab maailma väikese skepsisega Leho, kellel lapsepõlv oli karm, kuid kes on valmis muudatusteks oma elus.

59-aastane Yvonne Ford suri sel nädalal marutõppe, sest sai veebruarikuus Maroko reisil kohalikult kutsikalt kergelt hammustada. Ford ei pööranud juhtunule esialgu suurt tähelepanu, kuna kriimustus tundus tühine, kuid kaks nädalat enne surma tekkisid tal tõsised sümptomid, mis viisidki traagilise lõpuni.

Suvi pakub meeleolukat tegevust nii kahe- kui ka neljajalgsetele. Jäädvusta meeldejäävad hetked oma karvase sõbraga, jaga neid Delfi lugejatega ning auhind võib olla teie päralt.

Koerad on loomult territoriaalsed ja tajuvad jooksmist või karjumist ohuna või saagina. Koertetreenerid Victoria Stilwell ja Cesar Millan õpetavad, kuidas käituda, kui on oht, et agressiivne koer ründab.

Euroopa parlament võttis vastu seisukoha koerte ja kasside aretamise, kohtlemise ja pidamise normeerimise küsimuses ning valmistub alustama õigusakti üle lõplikke läbirääkimisi. Parlamendi hinnangul peaksid kõik kassid-koerad olema mikrokiibistatud ja tuvastatavad.

Sajad loomasõbrad saadavad Riigikogu maaelukomisjonile kirju, et kanade puurispidamise keeluga jätkataks. Seadusemuudatus puudutaks 600 000 tiivulist, kes praegu üksteist vigastades ja päevavalgust nägemata veedavad terve oma elu paberilehe suurusel pinnal.

Pesaleidja vabatahtlikud hoiavad hinge kinni: nende hoolealune Simoone lõigati lahti, et mõista, mis tõbi kassi vaevab ja miks on tema kõhuõõnes vedelik.

Kuigi koera ja kassi omavaheline sobivus ei sõltu kaugeltki ainult tõust ning mõni kass on selline isiksus, et ei salli koeri ka siis, kui koer on sõbralik, leidub siiski koeratõuge, kellel on vurrulistega loomupäraselt soojemad suhted.

Hurdad on silmadega jahimehed, teab Marliis Eerits, kes paneb selle instinkti oma whippetitega rahvusvahelistel maastikujooksu võistlustel käies tööle. Praegu valmistavad nad koos õega oma sprintereid ette juuli lõpus toimuvateks Eesti meistrivõistlusteks.

12-pealine piisonikari pani kodukarjamaalt plehku ning uitas poolteist nädalat Soomes Uukuniemi kandis ringi. Kolmele loomale lõppes põgenemine surmaga. Ülejäänud jõudsid üleeile õhtul koju.

Kui Kelly Sildaru kahe aasta eest Türgist väärkoheldud kutsikad Eestisse tõi ja neile kodu otsis, ei osanud ta aimata, et üks neist satub keskkonda, kus ta osutub ülearuseks.

Eile Saaremaa lemmikloomade turvakodusse sattunud kassil polnud see esimene kord samas kohas peavarju leida. Pealtnäha hoolitsetud kodukiisut on juba mitu korda varastanud väike tüdruk, kes teda väärkohtleb. Sama lapse südametunnistusele jääb ka turvakodu annetuskasti lõhkumine ja tühjaks tegemine paar kuud tagasi.

Kui sul oleksid sama teravad meeled kui su kassil, peetaks sind ilmselt superkangelaseks ning võiksid töötada nii peakoka kui sõjaväelasena.

Tartus tõenäoliselt auto alla jäänud siiami kassile tehti eile operatsioon, parandamaks tema kildudeks purunenud vaagnat. Omanik ei ole aga siiani endast märku andnud ja kiibistamata kassi puhul ei ole võimalik teda ka leida.

Tartus Maarjaväljale loodud karjamaal suvitavad tänavu kaks kitse ja viis lammast. Lõuna-Eesti karjatamiskeskuse koerad tulid neile rohumaade hooldamisel appi ning näitasid pealtvaatajatele, kui tõhus on neljajalgsete omavaheline koostöö.

Piiri ületavat looma kinni pidama ei hakata, kuid silm tuleb neil peal hoida nii piirivalvuri enda kui looma ohutuse huvides, kinnitavad Saatse kordoni grupijuht Renet Merdikes ja Piusa kordoni juht Paavo Mikson, keda töö piiril on aastate jooksul kokku viinud mitmete kogemata immigrandi staatusesse sattunud loomadega.

Pesaleidja hoolealune kannatas põiekivide tõttu talumatut valu ega suutnud ise pissida. Loomakliinikus lahendati probleem kateetri abil.

Riho Västriku ja Valeri Štšerbatõhi koostöös valmivas loodusfilmis teevad metsloomad selliseid trikke, mida inimsilm muidu ei näe. Et põnev linateos pealkirjaga „Kriimsilm, karuott ja rebane“ vaatajani jõuaks, saab Hooandjas sellele õla alla panna.

Tõenäoliselt ehmatab iga kassiomanik, kui siiani temasse kiindunud olnud kiisu järsku eemale hoiab või kaisus magamise asemel puhkamiseks mõne muu koha valib. Mis võivad olla sellise käitumise põhjused?

Paar kuud tagasi hõigati välja, et Regionaal- ja põllumajandusministeerium soovib alates 1. juunist 2027 muuta koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimise ning kiipimise kohustuslikuks. See oli hea uudis! Nüüd on ministeerium teinud kannapöörde: kasside kiipimine ja registritesse kandmine ei saa olema nõutud. Miks? Minister on vastanud, et ühiskond ei ole selleks veel valmis. Kuidas otsus kassid hukule määrab, arutleb loomaarst Tiina Toomet.

Varjupaigas maailma ei valluta, aga elava loomuga Roi just seda teha tahakski.

Sa võid ju arvata, et sul on (tõu poolest) jahikoer, samas võid ka ümber mõelda – et ei ole mitte. Selline oletus tükib vägisi pähe, kui taks lubab rebasel oma joogikausist juua.

Tallinna loomaaia alpinaariumis asuvas puutüves on peidus kolm äsja ilmale tulnud tallekest.

Eesti tuntuimaid loomateadlased Mati Kaal ja Aleksei Turovski esitasid Riigikogu maaelukomisjonile palve mitte lõpetada kanade puurispidamise keelustamist

Kui Valgamaal asuva Kassisoo rantšo rahvas ühel pärastlõunal autosse istus, viitas perenaine kaasale koplisse pilku heites, et metskits on vist nende lehmade juures platsi võtnud. Olukord tundus kummaline, sest loom ei lasknud end koerte haukumisest häirida ning lehmad astusid talle uudishimulikult lähemale. Seda suurem oli jahmatus, kui selgus, kellega päriselt tegu.

Tallinnas elav Ave sattus pealt nägema, kuidas vigastatud tuvi kajaka noka vahele sattus. Süda ei lubanud linnalindu abita jätta, kuid mõnda aega tundus, et ta on ainus inimene maa peal, kellele tiivulise saatus korda läheb.

Pippin on Pesaleidja paipoiss, kes loodab meeleheitlikult põrgulikust hambavalust pääseda.

Vaatamata enam kui 20 000 kogutud allkirjale, mis rahvahääletusel kanade puurides pidamise lõpetamiseks koguti, ei pea riigikogu maaelukomisjon vajalikuks vabapidamisele üleminekut, vähemalt mitte kohustuslikus korras. Loomasõprade mure on selle taustal enam kui põhjendatud: miks peaksid seni kanu kitsastes puurides pidanud suurtootjad nüüd äkki vabatahtlikult sellest tavast loobuma?

Põhja-Pärnumaal pea nädala jooksus olnud ja 30 kilomeetri kaugusele eksinud berni alpi karjakoer Jõssu jõudis eile pärastlõunal koju tagasi. Päevade kaupa taga otsitud koer lamas Rahkama küla taluõues ja tervitas talle järele tulnud perenaist Helenit rõõmsate sabaliputustega.

RMK Elistvere loomapargi ilveste Printsessi ja Kriimu pere sai mais tubli täienduse – ilmavalgust nägi kaks ilvesepoega. Eile said loomapargi töötajad oma silmaga ka veenduda, et vastsündinud on kenasti tervise juures, kasvavad ja kosuvad. Esialgu saab neid imetleda vaid õige tasa olles.

Sotsiaalmeedias levinud video liiklusjärelevalvekeskuse töötajatest, kes ema kaotanud pardipojad teelt minema veekogu äärde juhatavad, võis küll sulatada asjatundmatute inimeste südamed, kuid Eesti metsloomaühing on veendunud, et väikesed sulelised saadeti sel moel kindlasse surma.

Suuõõne tervisega seotud mured on üheks loomadel kõige sagedasemini esinevatest probleemidest. Samas võib suuõõnega seotud probleemi olla raske märgata, kuna meie neljajalgsed lemmikud tihtipeale varjavad kroonilist valu või lihtsalt ei väljenda seda viisidel, mis meid omanikena võiks muretsema panna. Ka suuõõne tervise osas on paljugi, mida omanik ise saab kodus teha, et vältida probleemide eskaleerumist või teket.

New Orleansi politseinik, kes tappis 2021. aasta aprillis väljakutsele reageerides 15-kuuse catahoula leopardkoera tõugu kutsika, astus eile kohtu ette.

Kristiine spordikeskuses näitasid nädalavahetusel oma ilu ja elegantsi tõukasside näitusele kogunenud kiisud.