Lisbet ei ole tüüpiline autist ja seetõttu võttis tema diagnoosi saamine kaua aega. Spetsialistid oletasid esialgu, et lapse käitumise taga peituvad vanemate omavahelised suhted. „Aga meil on kodus kõik väga hästi. Mulle öeldi ka, et kujutan asju ette ja mõtlen üle,“ meenutab tüdruku ema.

„Äärmiselt ebaõiglane on nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist lapselt, keda vanem kasvatanud ei ole,“ on kohtu seisukoht. Kahjuks vaid vähesed teavad seda ning oskavad enda eest seista. Saame siin palju ise ära teha, et meie lapsed oskaksid tulevikus enda eest seista.

Juba 2019. aastal oli sotsiaalministeeriumis viimast lihvi saamas määrus, mis pidi lükkama koolides tundide algusaja üheksale. Tänaseni pole määrust vastu võetud. „Kuidas on võimalik, et kui kõik uuringud näitavad, et meie lapsed magavad liiga vähe ja nii vara hommikul ei suuda aju uut infot vastu võtta, ei suudeta ikka otsust ära teha?“ küsib pahane ema.

Kui lapsevanemad lähevad lahku, on vaja tugevate tunnete taustal paljus üksmeelele jõuda. Kolm ema räägivad, millised konfliktid võib kaasa tuua lapse garderoob, kui arusaam sobivatest rõivastest, nende jagamisest ja võrdsest panusest on erinev.

Kolme väikese lapsega aeg oli mulle kõige väsitavam. Tuli välja minu ebakindlus, ma vajasin väga sõprade ja sõbrannade toetust. Juhtus aga nii, et kui mina vajasin enim toetavat sõna, sain hoopis enim kriitikat.

Kas praegusel ajal keegi enam üldse mänguasjapoes kohapeal ostlebki, mõtisklen, kui reportaažimõttest töökaaslastele räägin. Ühel nädalavahetusel Ülemiste keskuse suurte mänguasjapoodide elu jälgides selgub, et osteldakse ikka küll! Võimalusel aga ilma lasteta.

Tallinna ühisgümnaasiumi lähistel toimus täna pärastlõunal vahejuhtum, kus suuremad lapsed piirasid väiksemad ümber ja nõudsid neilt raha. „Kõik teevad seda!“ teatasid suuremad poisid, kui täna teoga vahele jäid. Pere ja Kodu toimetusel õnnestus ühendust saada nii kannatanu kui ka pealtnägijaga.

Miks on nii, et mõni laps reageerib väga emotsionaalselt väiksemalegi juhtumisele, olgu selleks mängukaaslase kukkumine või ema kerge haigus, aga teine laps ei pilguta samas olukorras silmagi?

Endometrioos võib kulgeda ilma haigusnähtudeta, aga ka kõvasti elu häirida. Arvatakse, et see mõjutab kuni 10% viljakas eas naistest, kuid on paljudel diagnoosimata. Eestis mõjutab see ligi 30 000 naist.

Laste psühhodraama eesmärk on toetada mudilaste emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengut läbi mängu, mis on neile omaseim viis tegelda murekohtadega. Peagi käivitub Eestis ka Erasmus+ projekt „Play more, stress less!“, mis annab lasteaiaõpetajatele alusteadmised meetodist kui heast abimehest igapäevatöös.

XXVIII laulu- ja tantsupidu „Iseoma“ läheneb ja peomeeleolu on juba õhus. Et see tunne veelgi sügavamale hinge poeks, on nüüd avatud ametlik „Iseoma“ meenete pood, mille tooted on saadaval nii Sokisahtli e-poes kui ka teistes Sokisahtli poodides. Lisaks on Tallinna südalinnas aadressil Pärnu mnt 12 kõige suurem valik „Iseoma“ meeneid kohapeal saadaval.

Kuidas üksikemad kõigega hakkama saavad? Etteruttavalt: alati ei saagi. Neli üksikema avab oma valusa loo.

Elatisvõlgnikud on Eesti lastele võlgu pea 120 miljonit eurot. Kui neist kirjutame, saame kriitikat­ – paljud mehed ju maksavad, miks te neist ei räägi? Kõik ei ole sellised, nagu see üks, kes mullu vangi mõisteti...

„Ta oli imepisike, nägu polnud veel korralikult välja arenenud ja nahk kumas läbi. Mul polnud ettekujutust, milline on laps 23. rasedusnädalal. Tahtsin teda nii väga hoida, aga see polnud võimalik,“ meenutab Leana. Tänaseks on Joel igati tragi ja terve pooleteiseaastane.

Lapse rahutu uni, sagedased ärkamised, üldine uinumisraskus – vanemad otsivad tihti abi ja internetist leitavatest soovitustest või kogemusnõustajatelt. Kahjuks ei ole aga kõik nõuanded teaduspõhised ja ohutud. Tihti teevad need nõuanded mured hoopis suuremaks.

Näitleja ja kahe lapse ema nendib, et kuigi talle on omane kõik negatiivne ruttu unustada, oli teise lapse unega tõsiseid probleeme. Aga juttu tuleb ka sünnitusest ja tunnetest seoses tööle naasmisega.

Lugeja küsib: „Meil on endise elukaaslasega kaks last, 5aastane poeg ja 8aastane tütar. Läksime lahku kolm aastat tagasi. Mõlemad lapsed jäid minu juurde elama ja isaga suhtlevad ühel-kahel nädalavahetusel kuus. Meie kooselu lõppedes läksid omavahelised suhted üsna pingeliseks. Pidin elatise saamiseks kohtusse pöörduma ja kohtulahendiga mõisteti mõlemale lapsele välja elatis tolleaegses miinimumsummas. Praegu on see summa 292 eurot ühe lapse kohta. Nüüd aga laste isa teatas, et tema enam mulle selles summas elatist maksta ei kavatse, sest tal on endal ka suured kulud ja vaevalt laste peale üldse nii palju lähebki. Viimased kuud on ta maksnud mulle 100 eurot lapse kohta, mis aga ilmselgelt poolt laste ülalpidamiskuludest ei kata. Ma ei saa sellise summaga kuidagi nõustuda, mis võimalused mul üldse on temalt elatusraha kättesaamiseks?“

Kui enamikul inimestel on õla peal väikene ingel ja kurat, kes aitavad elus otsuseid teha, siis minul on peas terve konsiilium. Viimase dekaadi ümarlaua päevakava põhilised punktid on olnud: 1. Bioloogiline kell tiksub. Kui tahad emaks saada, pead nüüd tegutsema. 2. Oot, kas ma üldse tahan lapsi?

Paljud vanemad teavad, et kui teises toas on vaikus, pole sealt midagi head oodata. Küsisime peredelt, millised laste tempudest kõige eredamalt meeles on.

„Lastekaitsetöö keskmes on lapse heaolu ja turvalisus, kuid sageli tunnevad pered, et nende arvamust ei võeta piisavalt arvesse. Eestis uudne lähenemine – „Turvalisuse märgid“ – püüab seda muuta,“ sõnab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Helen Alton.

Kolimise suurim löök mõjub eeskätt teismelistele, kellele sõbrad on suur osa elust. Mis saab siis, kui kolimisi on palju või laps keeldubki muudatusi vastu võtmast?

Birgit Orav unistas juba noorena elust Šveitsi mägedes ja YFU vahetusaasta viis ta just sinna. Aasta Alpides ei pakkunud talle vaid imelisi vaateid, vaid andis juurde ka iseseisvust, uue keele ja sõprussuhted, mis on kestnud tänaseni.

Laste nutikellad koguvad populaarsust. Kellade valik on aga suur ja hinnaskaala lai: paarikümnest eurost paarisajani. Teeme suure ülevaate, mida nutikella valides silmas pidada, ning toome välja vanemate enim kiidetud mudelite andmed, kogemused ja hinnad.

31. märtsil algavas PISA uuringus osaleb 206 koolist ligi 7600 õpilast üle Eesti. Maailmas teeb sedasama testi aasta jooksul rohkem kui 700 000 õpilast ning tulemuste järgi pannakse kokku riikide edetabel haridusvallas.

Kuidas saan ma kaitsta oma tütreid selle eest, et nende jaoks ebameeldiv poiss neid pärast korvi saamist surnuks ei pussitaks? Kuidas saan ma kaitsta oma poega selle eest, et tal kunagi ei tekiks mõttepojukestki, et tal on igale naisele õigus? Need on küsimused, mis raiuvad mu peas, kui lõpetan viimase osa sarjast „Adolescence“.

Mäletan, et kui mul veel last polnud, vaatasin apteegis imestusega, et seal müüakse niisutavat kreemi beebidele. Mõtlesin, miks küll on vaja imiku nahka niisutada. Nüüd, kaheksakuuse tütre emana, saan aru, et erinevad nahaprobleemid on beebidel sage nähtus.

Ida-Tallinna keskhaigla ämmaemandad pakuvad sünnitusjärgseid koduvisiite peredele, kes elavad haiglast kuni 30 km kaugusel. Teenus, mida varem pakuti vaid varakult koju kirjutatud peredele, on nüüd kättesaadav kõikidele sünnitusosakonnast lahkujatele.

Kui leidsin internetist soodsad, ühe ümberistumisega lennu piletid kevadiseks koolivaheajaks Lissaboni, ei mõelnud ma kaks korda. Tehtud-mõeldud, piletid endale ja kolmele lapsele hangitud! Just nimelt „tehtud-mõeldud“, kuna mul on kombeks hakata detailidele mõtlema siis, kui reisikuupäev lähemale jõuab ning tuleb hakata planeerima, mida vaadata ja kaasa võtta, kus ööbida ja millega liikuda.

Kuidas leida võimalusi omavaheliseks intiimsuseks, kui peres kasvavad väikelapsed või juba varateismelised, kes jagavad ema ja isa vahelistest asjadest natukene rohkem?

Mängutoad on populaarsed kohad, kus pidada laste sünnipäevi ja pidusid. Kuid kas see on mängutoa pidajatele endile lihtne ja tulus äri või hoopis kurnav ja riskantne ettevõtmine? Kaks naist jagavad avameelselt oma kogemust.

Kuna ise oleme koduõppe valinud, näeme sellel eeliseid rohkem kui raskuskohti. Siiski on see lapsevanemale aeganõudev töö ning ette võib tulla ka tõrkeid, mistõttu tasub kindlasti endalt küsida, kas oled ikka väljakutseteks valmis.

Esimese lapse beebieas kuulasin vanemaid ja kogenumaid inimesi sõna sõnalt, arvates, et nad teavad, mida räägivad. Lisaks olin vist igas beebigrupis ja lugesin teiste naiste tarkusi, muidugi jagasin sõnakalt sekka enda arvamust.

Et kevadeootus kiiremini läheks, jagan sinuga meie pere lemmikuid küpsiseretsepte, mille järgi koos lastega kokata.

„Mul oli mitu plaani. Esiteks – kas võtan nüüd temaga ühendust ja lõhun uudist teatades tema pere? Või siis teen salaja aborti ja katsun kõik lihtsalt unustada,“ meenutab planeerimata rasedaks jäänud Liisa šokki rasedustestil kahte triipu nähes.

Iga laps väärib kodu, kus teda armastatakse ja toetatakse. Eestis on kahjuks palju lapsi, kellel puudub turvaline perekondlik kasvukeskkond. Just seetõttu on hooldusperede olemasolu hindamatu väärtusega. Aga kuidas pered selleks vastutusrikkaks rolliks valmistuvad?

Nii OSCARi kui ka Panorama testid hindasid kaksikute Downi sündroomi riski väikeseks. See, et erimunakaksikutest ühel, Adeelel ikkagi on Downi sündroom, selgus päriselt alles kaks nädalat pärast sünnitust.

Lugeja kirjutab: Mul on endise elukaaslasega 9aastane poeg, kes jäi pärast lahkuminekut ema juurde elama. Aasta eest, kui meie ühisest kodust välja kolisin, otsustasime koos, et laps jääb alaliselt elama oma senisesse koju. See tundus esialgu lapsele parim lahendus, sest see on talle turvaline koht. Minuga pidi laps algse plaani järgi veetma kaks nädalavahetust kuus, reede õhtust pühapäeva õhtuni. Nüüdseks on sellest kokkuleppest möödas aasta ja suhtluskord on ikka sama, kuid tunnen, et sooviksin lapsega palju rohkem aega koos veeta. Näiteks olla temaga pikemalt koolivaheaegadel. Olen teinud emale vastava ettepaneku, kuid ta pole sellega nõustunud, väites, et lapsel on oma kodus turvaline. Kas mul oleks alust nõuda lapsega kohtumisi pikema perioodi jooksul?

„Kui laps on nööppatarei alla neelanud, tuleb sõita kiiresti haiglasse,“ hoiatab mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Taolised õnnetused on traagilised ja võivad põhjustada isegi surma.

„Ära jäta leinas last üksi! Lein on midagi, mis jääb meiega, kuid saame õppida sellega elama,“ teab nüüdseks leinanõustajana töötav Anne-Liis.

Vanemaks olek ei tähenda ainult lapse füüsiliste vajaduste eest hoolitsemist, vaid ka tema emotsionaalse heaolu toetamist, selgitab vanemlusmentor Tanel Jäppinen. Et see paremini õnnestuks, on Tanelil praktilised ja lihtsasti rakendatavad võtted.

Iseliikuv ja äpiga juhitav vanker… tundub, et äppe ja vidinaid, mis beebivanemate elu lihtsustavad, tuleb juurde iga päevaga. Uurisime emadelt, millised innovaatilised beebitarbed on nende elu päriselt lihtsustanud ja kas uhked masinad on oma hinda väärt.

Täna hommikul kell 9 külastas Pere ja Kodu peatoimetaja Elin Retro FM-i hommikuprogrammi, kus arutles Marise ja Raunoga, miks ajakiri paberkandjal ilmumise lõpetab ning mis saab väljaandest edasi.

Tänases saates on külas laulja Ant ja tema abikaasa Liina Nurhan. Juttu tuleb kakskeelsusest perekonnas ja Liina raskest esimesest sünnitusest.

Kevadine koolivaheaeg on ideaalne, et veeta koos perega üks vahva puhkus Tartus. Olgu selleks jalutuskäigud kesklinnas ja omanäolistes linnaosades, looduses liikumine, põnevad teadusavastused või hoopis aja maha võtmine veemõnusid nautides.

Tornide väljaku mänguplats, mis oli pikalt rekonstrueerimisel, on lõpuks kõigile peredele avatud. „Mänguväljakul on keskaja hõngu, siin on Taani lippu meenutav Tallinna vapp. Loodan, et see aitab lastele meenutada, et meie pealinna kutsuti vanasti Taanilinnaks,“ lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Lapse valikuline või kehv söömine ei pruugi olla lihtsalt pirtsakus. Mida teha, kui oled proovinud kõiki nippe ja trikke, aga laps ikka ei söö? Millal peaks hakkama muretsema?

Eile avaldas Delfi haridusministeeriumi uudise selle kohta, et muutub järgmise kahe aasta jõulu- ja suvevaheaegade pikkus. Paljud vanemad on uudise peale segaduses – talvevaheaeg ei ole ju kunagi olnud kolm nädalat ja lapsed on alati jäänud suvevaheajale 10. juuni kandis?

Lapse sünd on nagu „hea kriis“, kuhu me ise end rõõmuga asetame, aga tegelikult keegi selleks päriselt valmis ei ole. Et pärast sünnitust partneriga mitte kriisi mitte sattuda, on oluline juba enne lapse sündi mõned teemad selgeks rääkida.

Lastele toob piimahammaste loksumine ja vahetumine tavaliselt kaasa rõõmuhõisked ja elevuse. Vanemal võib aga tekkida küsimusi. Enam levinud küsimustele vastab Meliva hambaarst dr Liisbet Palm.

Viimastel nädalatel on politsei pidanud mitmeid kordi paluma pealtnägijate ja meedia abi leidmaks kodust kaduma läinud teismelisi. Mitte kõik juhtumid ei ole kahjuks olnud õnneliku lõpuga.