Marianne rääkis terve raseduse aja oma kõhubeebiga, kutsudes teda hellitavalt: „Poja.“ Ta oli kindel, et sünnib poeg, ning kõik riided olid koju varutud sinised. „Mul ei tulnud mõttessegi, et võib tulla tüdruk,“ meenutab ta olukorda, mis paiskas ta hingelisse segadusse.

Väidetavalt kaotab ema aju pärast esimese lapse sündi keskmiselt 2% ajukoore mahust. Kas see tähendaks, et minu ajukoore maht on kuue lapsega vähenenud 12%? Kas võis juhtuda, et see 12% kadus nüüd korraga?

Eesti abielustatistika on murettekitav. Laias laastus pool sõlmitud abieludest lahutatakse. Kas me läheme lahku liiga kergekäeliselt?

Laste ja noorte vaimse tervise probleemid on Eestis kasvav mure. Depressioon, ärevus, enesevigastamine ja õppimisraskused on muutunud paljude koolide argipäevaks, üha enam vajavad tuge ka õpetajad. Ometi on koolipsühholooge vaid veidi enam kui pooltes koolides.

Varsti on suvi käes ja noored otsivad vaheajaks juba usinalt tööd. Seadus on alaealiste värbamisel karm ning paljud ettevõtted seetõttu noori tööle ei soovi. Siiski on Eestis mitmeid tööandjad, kes regulaarselt alaealisi värbavad – toome välja neist valiku.

Vanaema oli Lennale rohkem kui lihtsalt vanaema. Ta oli lapsehoidja, mängukaaslane, õpetaja ja suurim sõber. Kui vanemad olid tööl, hoolitses tema Lenna eest, ja mitte niisama ei hoolitsenud – ta tegi iga päeva eriliseks. Nüüd teda enam ei ole.

Valitsuse pressikonverentsil andsid peaminister Kristen Michal ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ülevaate sellest, kuidas tänasel valitsuse istungil arutati noorte töötamisega seonduvate piirangute leevendamist. „Eesmärk on sellel väljal luua vabamad reeglid, et lapsed ja vanemad saaksid ise otsustada, kas noored saavad suvel tööle minna,“ tõdes peaminister. „Suur aitäh Perele ja Kodule, kes seda teemat tõstatas,“ lisas Keldo.

Esimestel kevadkuudel hakkavad meil sõprade ja tuttavate seas levima jutud suvel tööle minemisest. Paljud meie klassikaaslased lähevad tööle läbi peretutvuste, meil kahjuks sellist võimalust pole. Seega peame meie ise vaatama, kuidas suvel taskuraha teenida. Et keegi meid üldse tööle tahaks võtta, on vaja tööandjatel meid natuke tundma õppida. Selleks teeme endale CVd.

Soovid oma lastele lihavõtetel lõbusat munajahti teha, kuid ideid napib? Siit saad abi! Oleme sinu jaoks valmis mõelnud munadejahi igas vanuses lastele. Mõne versiooni saad siit lihtsa vaevaga välja printida. Mõne jaoks pead veidi ise joonistama, meisterdama või pildistama.

„Olen täiesti hädas, kuna mu 9- ja 10aastased tütred soovivad end meikida, aga minu jaoks on selleks veel vara. Kas tõesti algab see tänapäeval juba nii noorelt? Kuidas tütardele asja selgitada ja kui meikimisega tõesti alustada, siis millest?“ Teemat aitab lahti seletada ning õigeid lahendusi valida kosmeetik Ingrid Mänd.

Kui üks teismeline alles unistab iseseisvusest, siis teine haarab härjal sarvist ja asub kooli kõrvalt tööle, et oma eesmärkidele lähemale jõuda. Värskelt 18aastaseks saanud Catarina ja 15aastane Janett on noored, kes näitavad, et töö ei võta nooruselt sära, vaid lisab sellele sisu, enesekindlust ja sihikindlust. Lisaks toob kaasa ka vabaduse elada just sellist elu, nagu ise tahad, ilma ainult taskurahale lootmata.

Ei tohi lubada tööle, mis ületab kehalisi ja vaimseid võimeid, ei tohi pakkuda tööd, mis ohustab kõlblust, ei tohi võtta tööle, mis sisaldab ohte, ei tohi takistada sotsiaalset arengut, ei tohi töötada üle poole vaheajast, ei tohi, ei tohi, ei tohi...

Kõik lapsed – nagu kõik inimesed – tunnevad vahel viha. Viha on osa inimese „võitle või põgene“ reaktsioonist, mis aitab meil end kaitsta, kui tunneme end ohustatuna. Kui keegi rikub meie piire, tunneme viha.

Lugeja küsib: „Lahutasime laste isaga mõni aasta tagasi abielu. Ühisel kokkuleppel kolisin mina lastega oma vanemate juurde, endine abikaasa jäi elama meie abielu ajal ostetud majja. Kuna lapsed olid alles väikesed, olid vanemad mulle tol hetkel suureks abiks. Nüüd hakkavad aga lapsed kooli minema ja tahan maalt vanemate juurest linna, koolile lähemale kolida. Kui varem polnud ühiselt ostetud maja jagamine päevakorral, siis nüüd vajan uue kodu soetamiseks raha. Meie ühisvaraks oleval kodul on pangalaen, kuid maja väärtus on oluliselt suurem, seega peaksime mõlemad selle müügist mõistliku summa saama. Kui tegin eksile ettepaneku maja müüa, keeldus ta aga kategooriliselt, sest soovib sinna elama jääda. Sel juhul peaks ta minu osa välja ostma, kuid tean, et selleks pole tal raha. Mis võimalused mul siis on?“

„Kui Eeva pakkus välja, et paneme oma rühma lapsed kahe kuuga lugema, olin müüdud,“ kinnitab 3aastase Iida ema. Kahe kuuga tüdruk lugeski. Eeva on alushariduse pedagoog ja Sajajalgse lasteaia direktor. Ta lõi metoodika, mille järgi mudilasi tõesti varakult eesti keeles lugema saab innustada.

Kuidas, kui palju ja millal anda lapsele taskuraha? Need on küsimused, millega puutuvad kokku kõik lapsevanemad. Kolm ema jagavad oma pere kogemust ja mõtteid, soovitusi jagab rahatarkuse spetsialist.

Kaasaegne nutitelefon pole ammu enam üksnes suhtlusvahend. See on ühtlasi nii kaamera, kalendriabi, digivalvur, kokaraamat kui ka pere logistikajuht. Ja põnevaid funktsioone on uuel Samsung Galaxy S25 Ultra telefonil veelgi!

Vaimne tervis on teema, millest räägitakse õnneks üha rohkem – ja seda ka noorte vaatenurgast. YFU podcasti värskes episoodis jagab oma kogemust Liis Mirjam Juvas, kes veetis vahetusaasta Ecuadoris keset pandeemiat ning seisis ausalt silmitsi küsimusega: mis saab siis, kui kauaoodatud vahetusaasta ei vasta ootustele?

Laupäeval 12. aprillil toimus Nõmme Harku terviserajal tasuta rahvajooks, kus osales üle 400 spordihuvilise lapse.

Oma pereteraapia praksises kuulen aina enam küsimust: „Kas mu lapsel on aktiivsus-tähelepanuhäire?“ Sageli on jõutud ise juba järeldusele, et lapsel on ja vanemal endal ka. Seetõttu tahaksin rääkida lähemalt ATHst ja sellega seotud dilemmadest. Ning sellest, mida pidada normi piires käitumiseks.

Otsisime kokku kõiksugu variandid, kuhu viia või kus müüa väikseks jäänud riideid ja jalanõusid, mida teha vanade ravimite ja elektroonikaga. Kus saab uuele ringile anda raamatuid ja mida teha toiduga, mis oma peres kasutust ei leia.

Meie oleme kaksikud Lauren ja Maian. Saime jaanuaris 16aastaseks ja käime üheksandas klassis. Koolis oleme mõlemad nelja-viielised ning plaanime edasi minna gümnaasiumisse. Enne seda aga tuli mõttesse, et võiksime minna suvel tööle!

Mis on loobumise väljakutse? See on sotsiaalmeedias leviv väljakutse, mille käigus vabaned kodus kuu vältel iga päev mõnest asjast, mida enam ei kasuta. Esimesel päeval loobud ühest, teisel päeval kahest, siis kolmest, neljast jne asjast. Hea võimalus kevadisele suurpuhastusele hoog sisse lükata. Kas aga päriselt õnnestub iga päev lapse ja töö kõrvalt asju sortida?

Liisu oli väiksest peale nutikas ja asjalik – rääkima hakkas ruttu, tähtede vastu tundis huvi vara ja lasteaias kuulus õpetajate lemmikute hulka. Õpetajad ja tuttavad kiitsid, kui hästi kasvatatud laps ta on. See tegi vanematele rõõmu, ent tõstis vaikselt ka nende ootusi.

Meie elu kulgeb kevadsuvisel hooajal kahe linna vahet, seega asjade pakkimine ja pikad sõidud käib meie igapäevaelu juurde. Samas kogu see kaos, mida see kaasa toob, on halenaljakas. Ja selle kõige juurde kuuluvad veel minu „kiiksud“.

Kaua oodatud kevad on käes! Nagu ikka – ühes pori, vihma ja muutliku ilmaga. Ühel päeval võib väljas olla 17 kraadi ning juba järgmisel jäine tuul ja lörts. Kas on olemas imeriided, mis ühtaegu võimaldavad eri kihte ning kannatavad korralikult vett ja pori? Proovime järgi!

Üheksandas klassis õppiv noor teab, et eksamist ei päästa teda miski. Kui matemaatikaga pole suhted just kõige paremad, on hirm kerge tulema või juba lootusetult kohal. Kuidas mõelda pingeline kevad enda jaoks leebemaks ja mis imerohtu võtta, et matemaatika lõpueksam ikkagi õnnestuks?

14.–20. aprillini kestev kevadvaheaeg pakub Tallinnas koolilastele hulganisti laagreid ja töötube, mis aitavad sisustada päevi. Otsisime välja kohad ja üritused, millega on veel võimalik liituda.

Kevadvaheaeg on käes ja noore hakkavad taas suveks tööd otsima. Mida peab teismeline ja ta vanem aga alaealiste töötamise kohta teadma? Seaduses on selle kohta hulk tähtsaid nüansse. Seletame lahti.

Tallinna linnal on tore traditsioon: pered, kes selleks ise soovi avaldavad, saavad vastsündinu nimetunnistuse pidulikult kätte Raekojast. Esimest korda toimus nimetunnistuste üleandmine 10. mail 2002 ja viimatine kord oli tänavu 10. aprillil.

Kuidas luua harmooniline ja hästi toimiv keskkond, mis toetab nii lapse kui ka pere heaolu? Muidugi oma asju, kodu ja rutiine korrastades! Lasteabi saate külalised teavad, et korrastamine võib olla enamat kui vaid kappide ja sahtlite tühjendamine ja kes oskab korrastada, selle elu on lihtsam ja rõõmsam.

„Arvatakse, et füüsikaga saab töötada ainult õpetajana, aga tegelikult on palju muid võimalusi – IT, matemaatika, inseneeria, füüsika,“ kirjeldab Ralf Magnus. Tema huvi füüsika vastu sai alguse juba väikelapseeas.

„Mu tütrel tekitavad lõunauned terviseprobleeme, meil on psühholoogi tõend ja põhjendus, miks ta ei tohiks päeval magada. Lasteaed aga keeldub igasugusest koostööst, paneb endiselt mu last magama. Mida ma saan teha?“ kirjeldab nurka surutud ema.

Sotsiaalmeedia platvormidel levib kulutulena trend jagada vanemlusnippe, mis on toonud häid tulemusi, kuid mille kasutamine on kergelt küsitav. Kogusime neist populaarsemad siia kokku.

Lugeja küsib: „Viimasel ajal on meedias palju räägitud noorte radikaliseerumisest ja vägivaldsetest hoiakutest. Olen ka ise märganud, et mu teismeline laps räägib maailmaasjadest aeg-ajalt väga mustvalgelt ja äärmuslikult ning tundub, et ta usub sotsiaalmeediast leitud infot täielikult, ilma seda kriitiliselt hindamata. Ta ei ole küll vägivaldne, kuid olen mures, et see suund võib süveneda. Kuidas vanemana aru saada, kas see on lihtsalt teismeea otsingute osa või midagi enamat? Ja kuidas ma saaksin teda varakult toetada, et ta ei langeks valeinfo ohvriks ega võtaks omaks ohtlikke vaateid?“

„Miks on poiste eesnahaga seonduv justkui tabu, millest ei räägita või räägitakse mokaotsast?“ küsivad kaks ema. Mõlemad käisid pojaga eesnaha eemaldamise operatsioonil, taastumine on olnud valus.

Lahedat tegevust on Tartus nii palju, et võid olla mureta – siin veedate vaheaja, millest lapsed tagasi kooli minnes suure elevusega räägivad.

Mu poeg saab kohe 12 ja talle meeldib lugeda. Ja ma loen talle tänaseni ka ise ette. Kuidas ma seda lugemishuvi olen toetanud ja tekkida aidanud?

Lasterikastele peredele väljastatav Perekaart on tore igatahes, kuna sellel on ligi 500 partnerit. Millistesse kohtadesse saab aga päris tasuta või ülisuure allahindlusega? Toome välja suurimad soodustused.

„Kõik räägivad ainult eksamitest. Keegi ei küsi, kuidas ma ise ennast tunnen,“ on 9. klassi õpilane Robin nördinud. Küsisime eksaminandidelt, mida nad eksamiperioodil päriselt mõtlevad ja soovivad.

Olen täna viieaastane poiss ja kasutan Robloxis otsingusõna „Peppa“. Minu ette jõuavad mängud nagu „Peppa vangla rõõmud“ ja „Ellujääja Peppa“. Viimase avapilt kujutab Peppat, kes lõikab isa kõri noaga läbi... ja see pole kaugeltki kõige hullem, mida näen. Viin teid eksperimendi käigus rännakule läbi Robloxi pimeda maailma.

„Mõtlesin, et mis seal ikka olla saab. Lapsega tekib ju peale sünnitust maagiline ja armastav side, tema kasvatamine tuleb iseenesest ja on loomulik...“ Beebi sünd tõi Janelyle aga reaalsuse – siin pole midagi lihtsat ega loomulikku. „Omadega sügavaimas augus mõtlesin, et ma pole emaks loodud, mu laps väärib paremat ema kui mina!“

„Ma ei suuda lavale minna,“ sosistab seitsmeaastane Emili emale lava taga. Ta on harjutanud suure kevadise kontserdietenduse jaoks üle kahe kuu ja nüüd on etendus kohe-kohe algamas. Tüdrukul on aga pisarad silmis ja paanika ei paista olevat kaugel.

Tänasest 18. aprillini on ERRi Novaatori keskkonnas avatud aasta kooli rahvahääletuse esimene voor, mille tulemusel selgitatakse välja konkursi finalistid. Finaalikoha nimel võistleb kümme kooli viiest maakonnast.

Üldhariduskoolide kõrval pakuvad pehmema lähenemisega erakoolid peredele elevust – nende meetodid kattuvad tänapäevase lapsest lähtuva kasvatusega. Vanemate mureks on aga hirm, kas nende tase on piisav. Püüame kindlaks teha – seda nii põhikooli lõpueksamite tulemuste kaudu kui ka rääkides nendega, kes alternatiivse haridustee läbinud.

Ilmselt teab iga lapsevanem, kui keeruline on jääda pingelises olukorras rahulikuks, eriti kui seljataga on pikk tööpäev. „Mõnel õhtul tunnen, kuidas mul hakkab silme eest mustaks minema ja kõik plahvatab…“ kurdab mures ema.

„Uskusime, et talle meeldib mõni õpetaja lihtsalt vähem,“ meenutavad nii Anneli kui Karinee probleemi algust, kui selgus, et nende lapsed Kerli ja Robin lasteaias õpetajatega sõnagi ei vaheta, seda juba aastaid. Kild killu haaval, aasta aastalt rullus aga lahti tõsisem mure – mõlema pere lapsel on nüüdseks diagnoositud valikuline mutism.

Ma polnud kuue lapsega veel kuskil kaugel üksi käinud. Aga vanaema ei olnud Kregorit veel näinud, seega otsustasin proovida.

Pead end halvaks emaks või isaks, sest ühiskondlik surve on, et lapse sünd peaks tooma rõõmu ja rahulolu... kui seda aga pole, on süütunne kiire tekkima. Sünnitusjärgne depressioon puudutab vähemalt 10% vastsetest emadest ja 5% isadest lapse esimese eluaasta vältel.

Poistele ja tüdrukutele on ühiskonnas tihti erinevad ootused ja nende kohta käivad ka erinevad stereotüübid. Enamasti teevad need rohkem kahju kui kasu.