Kui kooliaegsed kallimad enamasti kokku ei jää, siis Merily ja Merten Loss on seda reeglit kinnitavaks erandiks. Neist sai paar 16 aastat tagasi, kui nad olid teismelised. Tänaseks on kahest saanud viis – peres on kasvamas kolm poega: Hugo Björn (10 a), Noah Franz (6 a) ja Enzo Gustav (4 k).

On juulikuu, grill säriseb, saun on soojas, keegi karjub taustal „Laula nüüd kaasa!“. Sinu ees laual on teine taldrikutäis hea ja paremaga ning kolmas kokteil. Päike loojub, aga suvine tempo ei rauge. Tunned? See ongi Eesti suvi.

Beebieas on perearsti külastamine loomulik osa vanemlusest. Mida aeg edasi, seda enam kipub jääma tagaplaanile harjumus käia lapsega perearstil. Tervisekassa hakkas saatma lapsevanematele SMSe ja elektroonilisi kutseid läbi portaali eesti.ee, et rutiinset tervisekontrolli meelde tuletada, sest vanemad isegi ei tea, et need kontrollid vajalikud on.

Kindlasti ei tohiks kantud riideid – ei märgasid, poriseid ega ka higiseid või plekilisi, lihtsalt kappi panna, meenutab Eesti vabaõhumuuseumi vanemkonservaator Marike Laht.

Delfi Meedia ajaloos kuulub väga oluline koht lehelaste projektile, kus väiksed sõbrad said suviti oma esimesed töökogemused tänavatel möödujatele ajalehti tutvustades ja reklaamides. On palu lapsi ja vanemaid, kes seda siiani taga igatsevad või hea sõnaga meenutavad. Nüüd taastame traditsiooni üheks päevaks Tartus!

Suvevaheajal on lapsevanemate seas hoo sisse saanud arutelud – mis kellani võiks lasta oma teismeliseohtu lapsel väljas olla? Vanemate arvamused erinevad suuresti. Mida ütleb selle kohta aga seadus?

Kas vankriga pääseb laulupeole? Aga kus beebi mähet vahetada? Kelle poole pöörduda, kui mudilane rahvamassis ära kaob? Kui oled laulupeole suundumas beebi või väikelapsega, arvesta järgneva infoga.

Tänase kandev märksõna oli kindlasti maru tuul. Aga kahjuks ka sallimatus.

Teesi Zeemann on armastatud fotograaf, kes üheskoos oma õega on aastaid püüdnud pildile vastsündinuid ning on võitnud oma pildistamisstiili ja soojusega paljude Eesti emade südamed. Piltidele püütud ilu kõrval tuleb aga tal endal pista rinda suurima valuga, mis üht naist tabada saab: lapse surmaga.

Loomade uurimine, paitamine ja söötmine on teraapia nii väikestele kui ka suurtele. Et seda kõike nautida, ei pea kaugele minema, vahvaid elamusi pakkuvad kohad on siinsamas. Osa neist on lahti igapäevaselt, osa mõnel nädalapäeval, osa ette helistades. Mitmed osalevad hobitaludena ka avatud talude päevadel 12.–13. juulil, nii et uuri enne minekut lähemalt nende FB-lehti.

Ma polnud kunagi enne mõistnud, kuidas lapsed laulukaare all kümnete tuhandete lauljate vahel turvaliselt oma koha leiavad ning hiljem oma inimeste juurde tagasi jõuavad. Vastus on muidugi üsna loogiline – laulukaare all on mitmeid ja mitmeid täiskasvanuid, kes ei laula, nad on saatjad.

„Depressioon tegi mu nii nõrgaks, et halvematel päevadel ei suutnud ma hambapesu ajal püsti seista. Ühel hetkel tundsin, et nüüd on kõik, ma ei jaksa enam ja lõpetan oma elu,“ meenutab aastaid depressiooni küüsis olnud Sofia.

Allergia on keha ebatavaline reaktsioon välisele või organismis sees olevale tegurile (ainele) ehk allergeenile. Anafülaksia on tugev ning potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon, mis vajab kohest erakorralist meditsiinilist sekkumist. Millised sümptomid sellele viitavad ning kuidas anafülaksias last või täiskasvanut aidata?

Kahtlemata kaasnevad iga lapse eluetapiga omamoodi mured ja rõõmud. Millal oled aga sina kogenud enim muret, millal enim rõõmu?

Downi sündroomiga sportlane Keira Rattur ujus end maailma tippu. Kuigi tema tee spordini algas südamerikkest ja veehirmust, on tal täna käes maailmarekord ja kindel siht uutesse kõrgustesse pürgida. Kõige selle juures on toeks ema Marge Kato, kes on Keirale nii ema, manager, juhendaja kui ka tugiisik.

Minu keha ei kuulu praegu mulle, ikka veel mitte, aasta pärast Klaara sündi. Oma ööd veedan endiselt sundasendites, vastu hommikut kehastan tundide viisi lutti. Kui vahel õnnestub koidu ajal enne Klaarat voodist põgeneda, tunnen end kui kestvusmatkalt pääsenu. „Mu puudutuste limiit on täis, laske mul lihtsalt olla,“ tahaksin karjuda, „mu keha on füüsilisest kontaktist küllastunud.“

Populaarseim suvepuhkuste aeg on käes. Mida pere ja lastega juulikuus teha, ilma suuremat summat välja käimata? Siin valik südasuviseid üritusi, mis on tasuta sissepääsuga.

Ühe lapsega pered seisavad tihti dilemma ees: ühest küljest tundub, et mitut last saada käib üle jõu, teisalt on hirm, et laps tunneb end ainsana kasvades üksikuna. Küsisime eri peremudelites sirgunud teismelistelt, kuidas nemad olukorda hindava

Mullu kirjutas Eesti Ekspress Kaamos Groupist, kes maksab oma töötajatele lapse sünni puhul hiigelsummasid – esimese ja teise lapse sünni puhul on toetus 10 000 eurot, kolmanda lapse puhul 20 000 eurot, neljanda lapse puhul 30 000 eurot. Nii suurt sünnitoetust meile teadaolevalt ükski teine tööandja ei maksa, kuid siiski on mitmeid ettevõtteid, kel on oma töötajatele korralikud sünnitoetused või muud hüved. Siin on info 39 tööandja kohta.

Kevad ja suvi on aeg, mil hing ihaldab midagi kaunist – tahaks hõljuda armununa pilvepiiril ja jalutada valges suveöös armastatuga mööda põlluääri. Sageli kipume aga unustama, et armastus pole vaid romantiline õnnetuhin. Armastust on kõikjal me ümber, meil on vaja õppida seda nägema ja ära tundma.

Üks väikeste ja suurte laste ja nende vanemate aasta tippsündmusi on juba loetud päevade pärast – WRC Delfi Rally Estonia toimub Tartus 17.–19. juulil. Pere ja Kodu toimetus käis sel ja eelmisel suvel Tartus läbi mitmeid lastele ja peredele mõeldud muuseume ja tegevuskeskusi ning leidsime lisaks veel vahvaid võimalusi Tartus lastega aja veetmuseks just rallinädalavahetusel. Tegevust jagub igas vanuses lastele!

Kui Mona nooremal pojal Kasperil diagnoositi harva esinev geneetiline haigus tsüstiline fibroos, polnud poisi välimuses ega käitumises midagi, mis oleks just sellele haigusele viidanud. „Lugesin, et mu laps võib-olla ei ela teismeeani, et meie tulevane elu möödub pidevalt haiglas. Tekkis metsik ärevus ja lootusetus,“ meenutab ema Mona.

Lastega telkimine on suurepärane viis taskukohaselt perega kvaliteetaega veeta. Jätke ekraanid maha, küpsetage lõkkel süüa ja nautige aja mahavõtmist. Millest aga alustada ja mida tähele panna, kui plaanite esimest korda telkima minna?

Eestis sünnib viimastel aastatel umbes 21% lastest keisrilõike teel, see teeb ligikaudu 2000 keisrilõike läbi teinud naist aastas. Iga keisrilõike taga on põhjus, miks laps ei saanud sündida loomulikul teel. Ometi saadab keisrilõikega sünnitanud naisi ühiskondlik tabu ja süütunne – seda ei peeta „päris“ sünnituseks ning ema oleks justkui „kergemini“ pääsenud.

Lugeja küsib: „Kasvatame endise elukaaslasega kahte last, 10aastast poega ja 6aastast tütart. Laste isa töötas juba meie kooselu ajal välismaal ning elab ka praegu peamiselt Eestist eemal. Lahku minnes jäid lapsed meie senist elukorraldust arvestades minu juurde elama, mees kohtub nendega keskmiselt korra kuus ehk nendel nädalavahetustel, mis ta parasjagu Eestis on. Leppisime omavahel kokku, et ta maksab mõlemale lapsele elatist miinimummääras ja siiamaani on see kokkulepe ka kenasti toiminud. Nüüd teatas laste isa, et veedab selle aasta juulis lastega järjest kaks nädalat ja seetõttu juulikuus elatist ei maksa. See oli minu jaoks paras üllatus, sest ega minu kulud ju sellest ei vähene – üüri ja kommunaale maksan juulis samamoodi, lisaks on mõlemal lapsel juulis nädalased laagrid, mis on päris kallis lõbu. Kas tõesti on tal õigus juulikuu eest elatist mitte maksta?“

Täna, reede õhtul kell 18 esietendub Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu hoovil Teatribussi muusikaline koguperelavastus „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“. Seiklus viib vaataja värviküllasesse linna nimega Kardemon, kus tegutsevad juba tuntud röövlid Kasper, Jesper ja Joonatan.

Laps kukkus toolilt või voodist, sai millegagi vastu pead või koperdas ning lõi pea ära. Kuidas lapsevanemana olukorda hinnata, millal on oht lapse tervisele ning kuidas edasi toimida? Kas ja millal peaksin pöörduma EMOsse? Esmaabinõu jagab erakorralise meditsiini arst-resident Eliys Sinisalu.

Suured ja kohati kontrollimatud tunded on lapse arengu paratamatu osa. Siit leiad kümme mängulist viisi, mis tõesti aitavad lapsel rahuneda.

Milline on elu, kui elad vahetusõpilasena ühes Lõuna-Ameerika väikeriigis – ja seda nii kõige vaesemas kui ka kõige rikkamas linnaosas? YFU Eesti podcasti värskes episoodis räägib Marii Reimann ausalt ja huumoriga oma vahetusaastast Uruguays ning kõigest, mis sinna juurde käis.

Palavalt armastatud Simpsonite perelugu sai 36. hooaja viimases osas ehmatava lõpu – Bart’i, Lisa ja Maggie ema Marge Simpson suri. Tundub aga, et lugu pole päris nii selge, sest multikas rändab ajas.

Tunnistan ausalt, et meie pere sattus juuni lõpus Montenegrosse seetõttu, et mind valdas talvel pikast pimedast ajast tohutu masendus. Seda masendust aitas veidi leevendada see, kui sain raha raisata ning broneerisin meile reisi päikese kätte, mägede ja mere äärde.

Perega aasta eest Stockholmi kolinud Stig Rästa muljetab seekordses episoodis, kuidas kohanemine uues riigis läinud on ning jagab nende pere mõtteid argistel pereteemadel.

Hirm sünnituse ees on teatud piires normaalne. Kui see võtab naise üle võimust aga nii, et viib suure ärevuse ja paanikahoogudeni, vajab see tegelemist. Kuidas seda teha?

Kui Liina poeg sündis, oli naine täis rõõmu ja ootust. Kuid juba sünnitusmajas sai ta esimese ehmatuse – rinnaga toitmine ei läinud sugugi nii lihtsalt, kui ta oli arvanud.

Jaanipeod on hoo sisse saanud ja enamasti on tegu toredate üritustega, mis on mõeldud tervele perele. Paraku võivad need tähistamised pere väiksematele liikmetele ka endast ohtu kujutada. Ja ohuallikaks pole siinkohal sugugi mitte ainult laste jaoks väga kutsuvad lõkked. Võru piirkonnapolitseinik Elar Sarik jagab siinkohal vanematele nõu.

Vahel ei loe kogemused, pühendumus ega hoolikas ettevalmistus – töökoha saab ikkagi „oma inimene“. Ülejäänuile jääb üksnes intervjuul osalemise rõõm.

„Võtke laste ujumisõpetust tõsiselt,“ paneb ujumistreener Mihkel Nurm südamele. See on ainus viis vältida rohkeid uppumissurmasid. Mihkel juhendas Sydney olümpiaujulas instruktorina 3–12aastaseid lapsi ja jagab nüüd siin nõuandeid, kuidas õpetada lastele keha valitsemist vees.

Ilusad suveilmad toovad palju rõõmu ja ilusaid ühiseid hetki, aga paraku on nende hetkede perekeskis nautimine kohati raske, sest pildile tahavad trügida kutsumata külalised - sääsed. Mida siis teha, kui ei tahaks päris mürki lapsele peale lasta ja talvekombekasse teda ka suvel sääskede kaitseks riietada ei saa?

Kas kolmeaastase lapse jutt peaks olema võõrale arusaadav? Kas iga hääldusviga on märk probleemist? Millal tasub logopeedi poole pöörduda? Vanematel on lapse kõne arenguga seoses palju küsimusi.

„Uskusime, et talle meeldib mõni õpetaja lihtsalt vähem,“ meenutavad nii Anneli kui Karinee probleemi algust, kui selgus, et nende lapsed Kerli ja Robin lasteaias õpetajatega sõnagi ei vaheta, seda juba aastaid. Kild killu haaval, aasta aastalt rullus aga lahti tõsisem mure – mõlema pere lapsel on nüüdseks diagnoositud valikuline mutism.

Sõnal rutiin on tihti negatiivne alatoon – välditakse rutiini tekkimist ja oodatakse ikka spontaanseid juhtumeid. Tehakse plaane, et rutiinist välja murda. Lastele on rutiin aga ülioluline. Kuidas siis hoida seda suvel, mil laste jaoks algab justkui rutiinivaba aeg?

Juba juuni keskpaigast on paljudes lasteaedades rühmad koos, juulis on aga suur hulk lasteaedasid täiesti suletud. Vanematele pannakse südamele, et lapsedki vajavad puhkust, kuid kui see puhkus tähendab stressis lapsevanema rööprähklemise vaatamist segatuna tundide kaupa ekraanidega, siis kas see ikka on puhkus, mida oma lapsele soovime?

Ralli ametlik autopartner Toyota ja Delfi Rally Estonia korraldasid väikeste rallisõprade rõõmuks joonistusvõistluse, mille käigus said lapsed näidata oma nägemust rallist, loodussõbralikust autosõidust ja uutest liikuvuslahendustest aastal 2050.

Kas otsid suveks põnevaid tegevusi, mis viiks kogu pere toast välja ja paneks nii suured kui väikesed seiklema? Eestis leidub hulgaliselt paiku, kus saab ronida, hüpata, avastada, joosta ja mängida – just seda, mida üks korralik perepuhkus vajab! Selle artikli valitud sihtkohad pakuvad rohkelt liikumist, värsket õhku ja elamusi, mis jäävad meelde kogu perele. Pane tossud jalga, paki seljakott ja asu koos lastega teele – lõbus ja aktiivne puhkus ootab ees!

Koolivaheaeg ja lasteaedade kollektiivpuhkused tähendavad lapsevanematele palju kodukontorit lastega. Siin on sulle mõned nipid, kuidas tööelus siiski ellu jääda.

Anni ja Tarvo Keskülla koduaias kilkavad lapsed, köögiakna all kekslevad ponid ja pliidil valmivad lõhnavad road. „Meie jaoks on kõige tähtsamad armastus ja kohalolu,“ ütleb pereema.

Tänases lastega perede saate episoodis on külas ema, lasteaiaõpetaja ja sisulooja Jaanika Vink.

Mida teha, kui laps hakkab stressisituatsioonides kordama kõrvalseisjale kummalisi tegevusi – enda riideid või küüsi närima, nahka nokkima, pliiatseid närima? Millest see tuleb ning kas vanem peaks kuidagi reageerima, millal on tegu sügavama murega? Kolm ema jagavad oma kogemust ning tegevusterapeut annab nõu.

Enamik meist tahaks oma tütart kasvatada nii, et ta julgeks tulevikus enda eest seista. Paraku pole see lihtne maailmas, mis on täis vastakaid või aegunud ootusi. Pool maailma rõhutab ju endiselt, kui tähtis on naise puhul välimus.

Viimastel aastakümnetel on laste mängude suunamisel toimunud kaks olulist nihet. Esiteks on varasemast oluliselt rohkem hakatud lapsi jälgima ja kaitsma, et tagada nende turvalisus. Teisalt on laste päevades üha enam struktureeritud tegevusi nagu huviringid, treeningud ja muud täiskasvanute suunatud tegevused, mis vähendab laste vabaks mänguks jäävat aega. Selle kõigega aga võime lapse loomulikku arengut tahtmatult piirata.