Ühe lapsega pered seisavad tihti dilemma ees: ühest küljest tundub, et mitut last saada käib üle jõu, teisalt on hirm, et laps tunneb end ainsana kasvades üksikuna. Küsisime eri peremudelites sirgunud teismelistelt, kuidas nemad olukorda hindava

Mullu kirjutas Eesti Ekspress Kaamos Groupist, kes maksab oma töötajatele lapse sünni puhul hiigelsummasid – esimese ja teise lapse sünni puhul on toetus 10 000 eurot, kolmanda lapse puhul 20 000 eurot, neljanda lapse puhul 30 000 eurot. Nii suurt sünnitoetust meile teadaolevalt ükski teine tööandja ei maksa, kuid siiski on mitmeid ettevõtteid, kel on oma töötajatele korralikud sünnitoetused või muud hüved. Siin on info 37 tööandja kohta.

Kevad ja suvi on aeg, mil hing ihaldab midagi kaunist – tahaks hõljuda armununa pilvepiiril ja jalutada valges suveöös armastatuga mööda põlluääri. Sageli kipume aga unustama, et armastus pole vaid romantiline õnnetuhin. Armastust on kõikjal me ümber, meil on vaja õppida seda nägema ja ära tundma.

Üks väikeste ja suurte laste ja nende vanemate aasta tippsündmusi on juba loetud päevade pärast – WRC Delfi Rally Estonia toimub Tartus 17.–19. juulil. Pere ja Kodu toimetus käis sel ja eelmisel suvel Tartus läbi mitmeid lastele ja peredele mõeldud muuseume ja tegevuskeskusi ning leidsime lisaks veel vahvaid võimalusi Tartus lastega aja veetmuseks just rallinädalavahetusel. Tegevust jagub igas vanuses lastele!

Kui Mona nooremal pojal Kasperil diagnoositi harva esinev geneetiline haigus tsüstiline fibroos, polnud poisi välimuses ega käitumises midagi, mis oleks just sellele haigusele viidanud. „Lugesin, et mu laps võib-olla ei ela teismeeani, et meie tulevane elu möödub pidevalt haiglas. Tekkis metsik ärevus ja lootusetus,“ meenutab ema Mona.

Lastega telkimine on suurepärane viis taskukohaselt perega kvaliteetaega veeta. Jätke ekraanid maha, küpsetage lõkkel süüa ja nautige aja mahavõtmist. Millest aga alustada ja mida tähele panna, kui plaanite esimest korda telkima minna?

Eestis sünnib viimastel aastatel umbes 21% lastest keisrilõike teel, see teeb ligikaudu 2000 keisrilõike läbi teinud naist aastas. Iga keisrilõike taga on põhjus, miks laps ei saanud sündida loomulikul teel. Ometi saadab keisrilõikega sünnitanud naisi ühiskondlik tabu ja süütunne – seda ei peeta „päris“ sünnituseks ning ema oleks justkui „kergemini“ pääsenud.

Lugeja küsib: „Kasvatame endise elukaaslasega kahte last, 10aastast poega ja 6aastast tütart. Laste isa töötas juba meie kooselu ajal välismaal ning elab ka praegu peamiselt Eestist eemal. Lahku minnes jäid lapsed meie senist elukorraldust arvestades minu juurde elama, mees kohtub nendega keskmiselt korra kuus ehk nendel nädalavahetustel, mis ta parasjagu Eestis on. Leppisime omavahel kokku, et ta maksab mõlemale lapsele elatist miinimummääras ja siiamaani on see kokkulepe ka kenasti toiminud. Nüüd teatas laste isa, et veedab selle aasta juulis lastega järjest kaks nädalat ja seetõttu juulikuus elatist ei maksa. See oli minu jaoks paras üllatus, sest ega minu kulud ju sellest ei vähene – üüri ja kommunaale maksan juulis samamoodi, lisaks on mõlemal lapsel juulis nädalased laagrid, mis on päris kallis lõbu. Kas tõesti on tal õigus juulikuu eest elatist mitte maksta?“

Täna, reede õhtul kell 18 esietendub Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu hoovil Teatribussi muusikaline koguperelavastus „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“. Seiklus viib vaataja värviküllasesse linna nimega Kardemon, kus tegutsevad juba tuntud röövlid Kasper, Jesper ja Joonatan.

Laulu- ja tantsupidu on ukse ees ja taas päevakorral küsimus, kuidas enda ja lapse rahvariideid hooldada ja puhastada. Eesti vabaõhumuuseumi vanemkonservaator jagab selleks asjalikku nõu.

Laps kukkus toolilt või voodist, sai millegagi vastu pead või koperdas ning lõi pea ära. Kuidas lapsevanemana olukorda hinnata, millal on oht lapse tervisele ning kuidas edasi toimida? Kas ja millal peaksin pöörduma EMOsse? Esmaabinõu jagab erakorralise meditsiini arst-resident Eliys Sinisalu.

Suured ja kohati kontrollimatud tunded on lapse arengu paratamatu osa. Siit leiad kümme mängulist viisi, mis tõesti aitavad lapsel rahuneda.

Milline on elu, kui elad vahetusõpilasena ühes Lõuna-Ameerika väikeriigis – ja seda nii kõige vaesemas kui ka kõige rikkamas linnaosas? YFU Eesti podcasti värskes episoodis räägib Marii Reimann ausalt ja huumoriga oma vahetusaastast Uruguays ning kõigest, mis sinna juurde käis.

Palavalt armastatud Simpsonite perelugu sai 36. hooaja viimases osas ehmatava lõpu – Bart’i, Lisa ja Maggie ema Marge Simpson suri. Tundub aga, et lugu pole päris nii selge, sest multikas rändab ajas.

Tunnistan ausalt, et meie pere sattus juuni lõpus Montenegrosse seetõttu, et mind valdas talvel pikast pimedast ajast tohutu masendus. Seda masendust aitas veidi leevendada see, kui sain raha raisata ning broneerisin meile reisi päikese kätte, mägede ja mere äärde.

Perega aasta eest Stockholmi kolinud Stig Rästa muljetab seekordses episoodis, kuidas kohanemine uues riigis läinud on ning jagab nende pere mõtteid argistel pereteemadel.

Hirm sünnituse ees on teatud piires normaalne. Kui see võtab naise üle võimust aga nii, et viib suure ärevuse ja paanikahoogudeni, vajab see tegelemist. Kuidas seda teha?

Kui Liina poeg sündis, oli naine täis rõõmu ja ootust. Kuid juba sünnitusmajas sai ta esimese ehmatuse – rinnaga toitmine ei läinud sugugi nii lihtsalt, kui ta oli arvanud.

Jaanipeod on hoo sisse saanud ja enamasti on tegu toredate üritustega, mis on mõeldud tervele perele. Paraku võivad need tähistamised pere väiksematele liikmetele ka endast ohtu kujutada. Ja ohuallikaks pole siinkohal sugugi mitte ainult laste jaoks väga kutsuvad lõkked. Võru piirkonnapolitseinik Elar Sarik jagab siinkohal vanematele nõu.

Vahel ei loe kogemused, pühendumus ega hoolikas ettevalmistus – töökoha saab ikkagi „oma inimene“. Ülejäänuile jääb üksnes intervjuul osalemise rõõm.

„Võtke laste ujumisõpetust tõsiselt,“ paneb ujumistreener Mihkel Nurm südamele. See on ainus viis vältida rohkeid uppumissurmasid. Mihkel juhendas Sydney olümpiaujulas instruktorina 3–12aastaseid lapsi ja jagab nüüd siin nõuandeid, kuidas õpetada lastele keha valitsemist vees.

Ilusad suveilmad toovad palju rõõmu ja ilusaid ühiseid hetki, aga paraku on nende hetkede perekeskis nautimine kohati raske, sest pildile tahavad trügida kutsumata külalised - sääsed. Mida siis teha, kui ei tahaks päris mürki lapsele peale lasta ja talvekombekasse teda ka suvel sääskede kaitseks riietada ei saa?

Kas kolmeaastase lapse jutt peaks olema võõrale arusaadav? Kas iga hääldusviga on märk probleemist? Millal tasub logopeedi poole pöörduda? Vanematel on lapse kõne arenguga seoses palju küsimusi.

„Uskusime, et talle meeldib mõni õpetaja lihtsalt vähem,“ meenutavad nii Anneli kui Karinee probleemi algust, kui selgus, et nende lapsed Kerli ja Robin lasteaias õpetajatega sõnagi ei vaheta, seda juba aastaid. Kild killu haaval, aasta aastalt rullus aga lahti tõsisem mure – mõlema pere lapsel on nüüdseks diagnoositud valikuline mutism.

Sõnal rutiin on tihti negatiivne alatoon – välditakse rutiini tekkimist ja oodatakse ikka spontaanseid juhtumeid. Tehakse plaane, et rutiinist välja murda. Lastele on rutiin aga ülioluline. Kuidas siis hoida seda suvel, mil laste jaoks algab justkui rutiinivaba aeg?

Juba juuni keskpaigast on paljudes lasteaedades rühmad koos, juulis on aga suur hulk lasteaedasid täiesti suletud. Vanematele pannakse südamele, et lapsedki vajavad puhkust, kuid kui see puhkus tähendab stressis lapsevanema rööprähklemise vaatamist segatuna tundide kaupa ekraanidega, siis kas see ikka on puhkus, mida oma lapsele soovime?

Ralli ametlik autopartner Toyota ja Delfi Rally Estonia korraldasid väikeste rallisõprade rõõmuks joonistusvõistluse, mille käigus said lapsed näidata oma nägemust rallist, loodussõbralikust autosõidust ja uutest liikuvuslahendustest aastal 2050.

Kas otsid suveks põnevaid tegevusi, mis viiks kogu pere toast välja ja paneks nii suured kui väikesed seiklema? Eestis leidub hulgaliselt paiku, kus saab ronida, hüpata, avastada, joosta ja mängida – just seda, mida üks korralik perepuhkus vajab! Selle artikli valitud sihtkohad pakuvad rohkelt liikumist, värsket õhku ja elamusi, mis jäävad meelde kogu perele. Pane tossud jalga, paki seljakott ja asu koos lastega teele – lõbus ja aktiivne puhkus ootab ees!

Koolivaheaeg ja lasteaedade kollektiivpuhkused tähendavad lapsevanematele palju kodukontorit lastega. Siin on sulle mõned nipid, kuidas tööelus siiski ellu jääda.

Anni ja Tarvo Keskülla koduaias kilkavad lapsed, köögiakna all kekslevad ponid ja pliidil valmivad lõhnavad road. „Meie jaoks on kõige tähtsamad armastus ja kohalolu,“ ütleb pereema.

Tänases lastega perede saate episoodis on külas ema, lasteaiaõpetaja ja sisulooja Jaanika Vink.

Mida teha, kui laps hakkab stressisituatsioonides kordama kõrvalseisjale kummalisi tegevusi – enda riideid või küüsi närima, nahka nokkima, pliiatseid närima? Millest see tuleb ning kas vanem peaks kuidagi reageerima, millal on tegu sügavama murega? Kolm ema jagavad oma kogemust ning tegevusterapeut annab nõu.

Enamik meist tahaks oma tütart kasvatada nii, et ta julgeks tulevikus enda eest seista. Paraku pole see lihtne maailmas, mis on täis vastakaid või aegunud ootusi. Pool maailma rõhutab ju endiselt, kui tähtis on naise puhul välimus.

Viimastel aastakümnetel on laste mängude suunamisel toimunud kaks olulist nihet. Esiteks on varasemast oluliselt rohkem hakatud lapsi jälgima ja kaitsma, et tagada nende turvalisus. Teisalt on laste päevades üha enam struktureeritud tegevusi nagu huviringid, treeningud ja muud täiskasvanute suunatud tegevused, mis vähendab laste vabaks mänguks jäävat aega. Selle kõigega aga võime lapse loomulikku arengut tahtmatult piirata.

Kuidas harjutada last potil käima? Mis vigu vältida ja millised on suurimad väljakutsed?

Lugeja küsib: „Abikaasa, kellega oleme koos olnud juba 15 aastat, teatas mulle ühel päeval, et soovib lahutust. Meie suhted on viimasel paaril aastal tõesti leigemad olnud, kuid ma pole kordagi mõelnud, et see võiks viia lahutuseni.“

ATH on ühest küljest supervõime, mis annab lapsele julgust, uudishimulikkust ja kiire tegutsemisvõime. Teisalt toob ATH kaasa kehvema suhtlusoskuse, mistõttu on sellistes peredes konfliktid sagedased.

Ameerikas, Illinoisi osariigis suri mai lõpus kuueaastane poiss pärast seda, kui hingas suurest foolium-õhupallist sisse heeliumit. Heeliumi sissehingamist näidatakse kui lõbusat ajaviidet, kuid sel võivad olla rängad tagajärjed.

Mind pani sõna võtma Diana Poudeli arvamuslugu, milles ta kutsub üles tehisintellekti-hüppele pidurit tõmbama. Miks me arvame, et inimesed, kelle tööriistaks on aju, ehk tegelikult me kõik, ei peaks oskama kasutada tehisintellekti? Peaks olema vastupidi.

Tundub, et suvi on lõpuks kohale jõudmas! Otsisime sulle üle Eesti kokku 24 paremat mänguplatsi, mida tasub kodumaal rännates kindlasti lastega külastada.

Kui tööalaselt pidevalt millegagi kokku puutuda, tekib teatud professionaalne kretinism. Mul on ka tekkinud – töötan ohvriabis vägivallaohvrite teenuste arendustega. Ma ei pea oma lastele igapäevaselt loengut nõusolekuseadusest või ei mõtle paranoiliselt iga õpetaja kohta, et ta on pervert. Aga ma tahaksin meediast väga lugeda muud, kui eakate hooldekodus toimuvatest vägistamisjuhtumitest või (kõrg)koolikeskkonnas aset leidvast seksuaalsest ahistamisest. Kuidas kasvatada oma lapsest inimene, kes austaks teise isiklikku ruumi ja piire?

Oleme perega Legolandis. See on meie tütre teine lõbustuspargi külastus sel hooajal. Aprillis käisime temaga kahekesi Kopenhaageni Tivolis, kus ta sai sõita oma esimestel Ameerika mägedel. Pärast seda kogemust on ta pikisilmi oodanud oma järgmist adrenaliinirohket elamust.

Järjekordne lasteaia- ja kooliaasta on lõpule jõudnud. Sageli tähendab see ka seda, et koju saabub suur ports õppeaasta jooksul valminud lapse käsitöid. Mida nende piltidega peale hakata ja kuidas neid hoiustada, et vahvad mälestused säiliksid?

27 aastat tagasi veetis Sven Lillepalu vahetusaasta Ameerika Ühendriikides YFUga – kogemus, mis on jätnud sügava jälje kogu tema edasisse ellu. Tänases YFU podcastis jagab Sven, kuidas see üks aasta kujundas tema maailmapilti, suhtumist ja ka tulevast karjääriteed.

„Meil kulus umbes poolteist aastat, et jõuda siia, kus me täna oleme,“ räägib ettevõtja ja ema Marjen Võsujalg avameelselt sellest, kuidas kärgpere toimimises kõik muutub, kui vanemad leiavad omale uued kaaslased. Tänaseks on nad kohas, kus kõik on õnnelikud ja rahul ning tütar hoitud.

Stuudios on mänguterapeut Kiira Udu ja programmi „Imelised aastad“ grupijuht ning Pärnu haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja Anna-Liisa Delgado, kes jagavad mõtteid ja kogemusi tänapäevasest vanemlusest.

Tänapäeva vanemail on väga kõrged ootused iseendale, et lapsest sirguks hästi toime tulev ja rahulolev täiskasvanu. On lihtne hakata end võrdlema teiste vanematega või otsida nähtavaid edumärke. Kliiniline psühholoog Nadene van der Linden, raamatu „Lugusid lapsevanemluse rindejoonelt. Psühholoog emaduse proovikivide ees“ autor, toob välja seitse punkti, mis viitavad tegelikult sellele, et sa oled hea vanem.

Tallinna linn kutsub kõiki liikuma ja sportima. 10. juunist on linna koolistaadionid ja spordiväljakud taas tasuta sportimiseks avatud. Lisaks aitab linn 7–19aastastel pealinna lastel ja noortel suvevaheaega sisustada, pakkudes tasuta trenne.

Vanemlus on üks lõputu otsuste, logistika ja küsimuste jada. Õnneks on võimalik lasta nüüd mõned küsimused ja tülikad ülesanded hoopiski tehisintellektil lahendada. Panime kokku nimekirja juhiste ja näidistega, kuidas saad AI appi võtta, et igapäevaelu veidi lihtsustada

Paljud meist, tänapäeva emadest, tunnevad emasüüd. Me ei jõua lapsega mängida nii palju, kui „peaks“; me ei suuda jääda lastega nii kannatlikuks, kui „peaks“; me ei suuda last arendada nii palju, kui „peaks“; me ei suuda pakkuda oma lastele sellist peret või selliseid majanduslikke võimalusi, nagu „peaks“… Võimalusi, kuidas emana läbi kukkuda, näib olevat lõputult.