Tead ju küll seda seletamatut tunnet, kui emasüda – see kõige sürreaalsem asi maamunal – annab sulle märku, et midagi pole päris nii, nagu see peaks olema.

Ma ei tea, miks mu poisid sellised pöörased on. Ma sooviksin nendega nii palju vahvaid asju ette võtta, aga hirm teiste pilkude ees ei luba. Vahel panen nokkmütsi pähe ja päikeseprillid ette, kui nendega parki suundun. Ise terve tee kõiki lauseid sõnaga „ära“ alustades. Aga neil on naljakas.

Mõned päevad tagasi saabus minu hoovi väga pahane naaber pojaga, ja ta poeg ei olnud süüdi! Mitte milleski!

„Ei ole lihtne see elu. Ei ole lihtne hakata deitima, kui sa oled lahutatud. Ei ole lihtne hakata deitima, kui sul on lapsed. Ei ole lihtne hakata deitima, kui sa oled Mallukas...“ naerab Eesti kuulsaim blogija Mallu Mariann Treimann.

„Erivajadustega lapsed võivad üksteisest erineda, aga vanemate murekohad on tihti samad. Üks neist on kooli valik,“ ütleb Monika, kes oma tütre Karolini raskest haigusest ja vajadustest kannustatuna avab 1. septembril Tartus uue kooli.

Minu poegadel on kaheksa aastat vanusevahet ja seetõttu olen nendega aega veetes tihti dilemma ees – kumb seekord kaotajaks jääb? Kuni eelmisel suvel avastasime koha, kus on tegemist absoluutselt igas vanuses lastele ja ka täiskasvanutele.

Lapsekasvatamisel pole olemas kergeid ega raskeid vanuseid. Iga periood on selle sees olles see kõige keerulisemate küsimustega. Pere ja Kodu annab nõu nende kõigi puhul.

Tülid vendade vahel said alguse juba siis, kui perre sündis teine laps. „Püüdsin end jagada, nii kui oskasin või parasjagu võimalik oli. Siiski tundus kogu aeg, et ühel jäi minu tähelepanust puudu,“ nendib ema.

„Mu laps luges kuuesena juba „Harry Potteri“ raamatuid, kui teised eelkoolis tähti õppisid,“ jagab Mari ja märgib, et see kõik oli täielik ressursi raiskamine. Kas andeka lapse peaks kuuesena kooli panema? Nii lapsevanemate kui ekspertide arvamused lähevad selles osas lahku.

Laps läheb esimesse klassi? Teil on koolikotti vaja! Mille järgi seda õiget ja toetavat kotti valida, kui lapsele on oluline vaid selle välimus?

„Mida rohkem teemat vältida, seda suurem huvi lapsel tekib. Kui ta ei saa vastuseid kodust, otsib ta neid mujalt,“ märgib seksuaaltervise- ja hariduse ekspert Kristina Birk-Vellemaa.

Tere tulemast Kurepessa – just nii kutsuvad hellitavalt oma isikupärast kodu Hedi ja Anti Kurg ning nende kolm last. Tegemist pole üldse mitte tavalise koduga, vaid maalilises Lõuna-Eesti väikelinnas Tõrvas asuva unelmate pesaga, kus lapsed ülieluägedat lapsepõlve kogeda saavad.

„Abielu ei saa nimetada läbikukkunuks vaid seetõttu, et see lõppes,“ ütleb Mindvalley asutaja ja kirjanik Vishen Lakhiani. Kristina ja Vishen võtsid teadlikult kaks kuud, et keskenduda lahutusele.

Lõputud katsed mõjusid naise vaimsele tervisele sedavõrd, et pärast viiendat ebaõnnestunud katset lahkus ta töölt ning pöördus psühholoogi poole. „Sain aru, et vajan abi. Ma ei suutnud enam milleski head leida ja negatiivsed mõtted domineerisid, stressitase oli üle pea,“ tunnistab Heily.

Kunstlik viljastamine ei ole õnneks enam ammu tabuteema. Eestis vajab iga 6.–8. paar lapse saamiseks meditsiinilist tuge. Sobivaima meetodi teeb kindlaks arst, kui on välja uurinud viljatuse põhjuse. Üldiselt saab 80–85% paaridest lõpuks viljatusravist abi. Kuidas see protseduur toimub ja kui palju maksma läheb?

„Võtame näiteks elu üksik­vanemana - isegi kui lähedased sind mõistavad, siis mõni töökaaslane või kauge tuttav ikka ehmub: „Üksik­vanem oled? Lapsest on kahju!““ avavad Masamori (40) ja Naoko Tanaka (39) Jaapani kommete tagamaid.

Rahaasjad kipuvad suhte jooksul kuidagi lihtsalt paika loksuma ning enne kui tähele paned, ongi asjad „kogu aeg“ niimoodi olnud. See, kuidas alati on olnud, ei pruugi aga olla kõige mõistlikum või rahaliselt mõlemale poolele kõige õiglasem lahendus. Eriti oluline on neil teemadel rääkida, kui varasuhteks on lahusvara või paar pole abielus.

Kahe ja poole aastaselt oli Simoni sõnavara umbes 50–60 sõna, lauseid ta ei moodustanud. „Lasteaia logopeedi soovitusel läksime kliinilise logopeedi vastuvõtule, kes leidis, et kõnes on tõesti mahajäämus,“ meenutavad vanemad.

„Oma teist beebit sünnitades rebenes mu keisriarm nii, et lapse käsi oli küünarnukini emakast väljas. Arst ütles, et on ime, et mõlemad ellu jäime,“ jagab Kaija oma hirmutavat kogemust.

„Sünnitusjärgne haiglaelu ehitas väga hea vundamendi teiste ees imetamiseks,“ viskab sõbranna nalja, kui mainin, et kirjutan lugu avalikust imetamisest. „Kolme haiglapäeva jooksul üritas ei rohkem ega vähem kui üheksa erinevat kätepaari mu nibu beebile suhu toppida,“ jätkab ta.

Suvi on hea aeg katsetada koos lastega hommikusöögiks uusi maitseid, et argihommikud mööduksid ladusamalt. Paula Särekanno imeline valik sisaldab mõnusaid ideid šokolaadimüslist eriliste vaeste rüütliteni.

Selles rubriigis tutvustab Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve raamatuid, mida ta lapsed Uku (7) ja Kertu (5) raamatukogust välja valivad.

Öökull kõõlus kuuseladvas ja loendas. 60 ärajäänud ööd, 61 ärajäänud ööd, 62 ärajäänud ööd, 63 ärajäänud ööd... Hea meelega oleks ta loendanud hoopis möödunud öid, aga neid polnud. Öid polnud maikuust saadik, kui päevad venisid pikaks ja valgeks nagu kaua näritud näts.

Kertu (5) ja Uku (8) suve jooksul korjatud õite ilu saab kaante vahele laste päris enda taimeraamatuks.

„Kõige tähtsam on meeles pidada, et lapse ema ei ole ainult ema, vaid ka naine. Seda on väga tähtis teadvustada,“ mõtiskleb Johan Randvere.