Detsember. Lõpuks ometi detsember! Mu viiene poeg käis juba mitu nädalat igal hommikul kalendrisse järgmist kuupäeva sättimas ja päevi loendamas, kui kaua seda novembrit veel jäänud on. Igahommikuse kalendrisättimise lõpetas kõikehõlmav ohe: „Ma ei jaksa ära oodata, millal juba detsember tuleb!“

„Ma olen lennanud Ukrainast tagasi, et pidada seda kõnet – ja saal on tühi.“ Kõne, millega Johanna-Maria sai eestlastele tuntuks. Nüüdseks on ta üheksa kuud Slava Ukraini juhina sõitnud Ukrainasse ja tagasi ning samal ajal olnud emaks kolmeaastasele tütrele. Ta on valitud meie aasta eurooplaseks, aasta kodanikuks ja aasta naiseks.

On õhtu, mängime lastega elutoa suurel diivanil. Ants on pliidipuudest torni ehitanud, Ellen tassib riiulist raamatuid. Mõnus on olla, magamaminekuni on aega, kõik on rahulikult toimekad. Siis heliseb köögis isa telefon ja lapsed tormavad üksteise võidu helina poole: „Emme, emme, emme!“

Kui me kunagi abikaasaga oma lapsed lasteaeda ja trennidesse saatsime, mõtlesin ma väriseva südamega, kuidas nad küll hakkama saavad ja kas sõpru ikka tekib. Nii tahaks, et nad võetaks omaks.

„Jagatud vanemluse kohta on negatiivne hoiak pigem vanemal põlvkonnal. Neil on suhtumine, et mis ema sa sedasi oled. Algul tekitas see minuski süüd. Aga lapsed ütlevad, et eelistavad ühele kodule suhet mõlema vanemaga,“ tõdeb nelja lapse ema Marili.

Poeskäik võib olla tore ettevõtmine pere pisematega. Hästi sobivad selleks raamatu-, ehitus- või toidu-kauplused. Mänguasjapoodi ma lastega koos ekskursioonile minna siiski ei soovita.

Mõnel mudilasel on nii elav fantaasia, et võib olla paras katsumus tajuda, milline osa lapse jutust on päris ja milline väljamõeldis. Millal saab aga lennukast fantaasiast luiskamine ja millal peaks lapsevanem muretsema?

Erivajadusega laps ja talle antav pidev tähelepanu tekitab õdedes teinekord trotsi. „Nii võib ette tulla ka pahandusi, sest õde on avastanud, et kui muidu tähele­panu ei saa, siis halvasti käitudes siiski,“ kirjeldab kahe tavalise ja ühe erilise lapse ema Signe kurvastusega.

Kuidas jagada end töö, kodu ja pere vahel, leida aega oma hobidega tegelda ja anda igale lapsele üks ühele aega? Hea võimalus püüda kaks kärbest ühe hoobiga on otsida endale ja lapsele ühine hobi. Siin viis eriti inspireerivat tandemit!

Kuusk. Sünnipäevapidu. Jõulupidu. Topeltkingid. Kuidas peavad oma sünnipäevi need lapsed, kel on õnn (või õnnetus) olla sündinud jõuluajal?

12-, 10- ja 8aastase tütre emana võin öelda, et kõige keerukamaks on meie kooskasvamise ajal kujunenud emotsioonidega toimetulek. Sest nelja peale jätkub meil tundeid ikka rohkem kui miljoni euro eest. Ja aastatega need pigem kasvavad kui kahanevad.

Tegin hiljuti ühe emotsioonide pinnalt kerkinud sissekande sotsiaalmeediasse intsidendist, mis kogu Eesti meedia kihama oli löönud. Teema oli ja on jätkuvalt tõsine.

Sain juba laste esimestel elukuudel aru, et kui jätkan kahe beebi kombedesse toppimist, kolmandalt korruselt alla viimist ja külmas tundide kaupa kärutamist, ei jää minust järgmiseks kevadeks midagi alles.

„Kui teed oma asja kirega, võid leida endast uskumatuid jõuvarusid,“ ütleb väikeettevõtja Mirjam. Neli aastat tagasi pani ta oma kodus püsti pisikese toidutootmise, mis nüüd pole enam üldse nii pisike.

Tihti jõuavad rahatarkuse maailma nooremad inimesed, kes hakkavad usinalt oma rahaasju korda seadma. Peagi jõuab neile aga kohale arusaam, et peres tervikuna, nii vanematel kui ka vanavanematel, oleks raha­tarkust rohkem vaja. Kuidas oma pereliikmeid selle pisikuga nakatada?

„Meile helistati mõned nädalad pärast lapsendamisavalduse sisseandmist kell kaksteist päeval ja öeldi, et kui soovime last, peame kella neljaks Tartusse jõudma,“ meenutab Jane päeva, mil temast sai äkki ema. „Koju jõudes paisus päev-päevalt mu mure, et äkki lapse bioloogiline ema mõtleb ümber...“

Kui otsustad enda juurde elama võtta lapse, kes pole bioloogiliselt sinu oma, tekib hulk küsimusi. Kuidas käib lapsendamine? Kes võib Eestis lapsendada? Või hakata hoolduspereks? Mis õigused-kohustused mul siis on?

„Me ei saanud ega saanud aru, miks on poja väljaheites veri ja ta ise nutusem. Kuni kevadel tõi sooleuuring meile hirmsa diagnoosi,“ kirjutab Merilin oma lapse raskest haigusest.

„Eestit valitseb omamoodi tissimaffia, kelle hinnangul on ainuvõimalik ja -õige toita last rinnaga,“ ütles mu hea sõbranna teatava kadedusega hääles. Nimelt sattus ta kohvikus pealt nägema, kuidas šeikisin lutipudelis piimasegu ja seda kõigi nähes mõnekuusele Hõbele pakkusin.

Detsembris võid lubada endale rohkem naudinguid. Võta aega, et puhata ja küpsetada lastega piparkooke või hoopis jõulukoogikesi. Siinsed koogid viivad keele alla ja on samal ajal tervislikumas võtmes – ilma valge suhkruta ja täisterajahuga.

Nööp oli nime saanud kasvu järgi. Ta oli pesakonna kõige pisem taks. Kui teised kutsikad kogusid jõudu ja venisid pikkusesse, siis Nööp oli ikka tilluke.

Kertu (5) ja Uku (8) kutsuvad seekord lapsi kunstlumega pildiraami valmistama.

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Kertu (5) ja Uku (8) raamatukogust välja valivad.

„Suure kisa ja nutu saatel panin saapad jalga, püüdsin päkapiku tänavanurgal kinni ja nõudsin temalt õigust taga,“ meenutab kolme poja isa Rainer Vakra suurimat apsakat, mida ta lapsevanemana iial teinud.