Olin lapsena väikelinnatüdruk tagasihoidlike unistustega. Keskkooli kõrvalt täisealiseks saades läksin keset lumist ilma kohalikku töötukassa büroosse ja vaatasin knopkadega seinale kinnitatud tööpakkumisi. Mul polnud veel mingit spetsiifilist haridust, ammugi mitte töökogemust, ja polnud ka aimu, mida ma teha tahan.

Kui me viimati lapsed matkarajale lohistasime ja paar kilomeetrit ära kõndisime, teatas algul kõige konkreetsemalt vastu olnud vanem poeg: „Aitäh, et te mind ei kuulanud! Mul oli väga tore!“

„Kas sa võid täna õhtul mu hambaid pesta? Paluuuun! Viimast korda!“„Kuule, neid viimaseid kordi on juba vähemalt 18 olnud!“

Tunnistan, et olen keskmisest suurem miniatuuride ja nukkude austaja, seega olin mina nukuteatrimuuseumi külastamise eel isegi rohkem elevil kui mu viiene poeg. Aga muidugi pakkusid teatrinukud ka lapsele rõõmu.

„Pere on pidanud minu karjääri tõttu palju ohverdama ja Eestis olles tahaksin neile seda panust veidikegi tagasi anda. Nende mustrite ringitegemine pole aga alati lihtne,“ tunnistab kolme lapse isa ja endine tippjalgpallur Ragnar Klavan.

„Meil on alati olnud selline mõtteviis, et me ei anna alla. Teadsime algusest peale, et tuleme sellest läbi.“ Annabel sai kuus aastat tagasi vähidiagnoosi ja seljatas selle. Tüdrukule anti toona tervenemislootust 20%.

Olen alati armastanud unistada suurelt, aga unistustega on üks väikene trikk. Et need täituks, tuleb oma elu eest võtta vastutus.

Kui muidu sõbralik ja leplik kahe-kolmene hakkab äkki kiuslikult käituma ning teisi lööma-hammustama, võib see vanematele paraja šokina tulla. Millest selline käitumine tekkida võib ja kuidas seda lahendada?

„Pärast teise lapse sündi tekkis meil kahtlus, kas ikka minna kolmandale ringile, kõik oli juba justnagu ideaalne,“ meenutavad Anett ja Rene. Pärast seda sündis neile veel neli poega.

„Slay, queen!“, „Milles mähis on?“, „Get ban nub, l bozo!“. Kui oled teismelise vanem, näed ja kuuled noorte omavahelises suhtluses kindlasti sõnu, millest alati aru ei saa. Panime sulle kokku suure noortekeele sõnastiku. Leiad siit enam kui 130 noortesõna!

Kui Helerin ja Heikki viis aastat tagasi Rae valla Järveküla uusarenduse ridaelamuid piilusid, pidid nad uue kodu ostu mõtte tulevikku lükkama, sest noorele perele olid need liiga kallid. Siiski oli neil enese teadmata juba sellal tulevane kodu välja valitud.

Pole vahet, kas peres teenib rohkem naine või mees – põhitähtis on see, et teil on kokku lepitud kindel kulude kandmise süsteem. Läbirääkimata rahaasjad on kiirtee tülide ja tihti ka lahkuminekuni.

Lähedased hoiatasid meid, et Indias on toit tohutult tšilline ja lastel pole midagi süüa. Iga päev varitsevad meid kõhuhädad ning tänaval on nii ohtlik ja räpane, et kuhugi ei kannata minna. Meie aga tulime ja armusime sellesse riiki!

Mu tütar tundus kaheselt nii väike. Kui mul tuli mõte temaga reisima minna, avastasin aga, et ta lennupilet maksis sama palju kui minu oma. Kuidas see laps äkitselt nii suur ja kallis oli?

Sirle ja Arlese kolmest lapsest kaks on kurdid, kuid pesamuna mitte. Naine tõdeb, et noorima lapse kuuljana sündimine oli talle paras ehmatus ning tema kasvatamine väljakutse.

Õpetajate suust võib kuulda, kui suur muutus tabab psüühikahäirega õpilast, kui ta saab lõpuks ravi. Kahjuks kardavad paljud vanemad ravimeid ja lapsed jäävad abita.

„Ma ei ole ise ka kindel, kuidas vastu pean. See oleks nagu mingi eksperiment, kui kaua suudab üks inimene magamata olla,“ ütleb üheksakuuse Tuule Rute ema Jaanika.

Tipin neid ridu telefoni pimedas toas Hõbe voodi kõrval tumbal istudes. Kuulates lapse üha sügavamaks muutuvat hingamist, proovides olla võimalikult vaikselt ja varjates tema eest ekraani valguskuma.

Seekord kutsun sind India maitsete maailma. Ka lastele meeldivad uued põnevad maitsed, kui neid oskuslikult serveerid. Ja selline kodune, hästi lihtne karri – see on alustuseks oi kui hea.

Jäälind oli helesinine ja elas riidekapi taga. Öösiti tuli ta välja, vaatas Madist jäiste silmadega ja plagistas nokaga. Madis palus alati ema ja isa, et nad tule põlema jätaks, sest siis ei ilmunud jäälind välja või ei äratanud teda vähemalt üles. Madisele tundus, et jäälind ei sallinud lambituld ja päevavalgust ei armastanud ta ka.

Kui maad katab paks lumekiht, meisterdavad Kertu (5) ja Uku (8) kodumetsas elavatele jänkudele ja lindudele maiuseid. Pärast teevad terve perega matka, et need metsa puu otsa riputada.

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab siin raamatuid, mida ta lapsed Kertu (5) ja Uku (8) raamatukogust välja valivad.

„Kui Aria sündis, mõtlesin, et minust saab vana kooli paps ja meie kodus on paika pandud kindlad reeglid. Paraku olen tütrega suheldes ikkagi pehmo,“ muigab Lauri Pedaja.