Proovin aasta lõppedes alati võtta hetke, et mõelda, millised tähtsad tegevused tänavusse aastasse on mahtunud. Igapäevaelu keskel tundub kogu aeg, et päev järgneb päevale nii kiirelt ja aasta ongi läbi. Kui aga tagantjärele hakata meenutama, mis sel aastal kõik juhtus, siis ega ta nii lühike polnudki.

Ärge vaadake televiisorit! See lause vasardab mu peas, kui jõuan lastega kohvikusse, kus teler vahetpidamata mängib, või külla sõpradele-sugulastele, kelle kodus on taustafooniks pidevalt jooksvad multikad, kokasaated, spordimängud või muusikakanalid.

Astun lennukile, et alustada planeeritud teekonda. Esimene vahemaandumine on ühes suures Saksa lennujaamas ja aega järgmise pika-pika istumiseni kolm tundi.

„Meie kodune seksuaalkasvatus ei ole loengusari, see on osa olemisest,“ ütleb seks-coach, koolitaja, seksuoloog, antropoloog ja suure kärgpere ema Kristina Birk-Vellemaa. Ta peab oluliseks, et lastel kujuneks terve kehapilt ning et nad oleksid oma kehast ja selle piiridest teadlikud.

Kui väiksemad pered pääsevad ühe jõulupeoga, siis kärgperede vanemad peavad arvestama teinekord lausa kuue püha õhtusöömaajaga. Kolm paari räägivad oma kärgperede jõulutraditsioonidest, külaskäikudest ja poolkohustuslikest lisategevustest.

On peresid, kus päkapikk on pisike müstiline sell, kes hea käitumise korral sussi kommi toob, aga ka neid, kus lapsed teavad, et päkapikuks on emme-issi. Deivi, Mari ja Sigrid jagavad, millest nende perede põhimõtted on kantud.

Et lapsi tegusale jõululainele viia, on mõnus minna koos mõnele jõulumaale. Kogusime siia kokku eri võimalused üle Eesti.

Soe küünlaleek, õhus lendlev piparkoogilõhn ja laste südametesse pugenud elevus – jõulud on igas mõttes eriline aeg. Miks mitte tuua seekord midagi erilisemat ka jõululauale? Olgu selleks suussulav Beef Wellington, küpsetatud jäätisetort või hoopis Capri salati moodi mozzarella’st lumememmed, mille neilt lehtedelt leiad.

Juba augustis hakkasid minuni jõudma küsimused, kuidas valmistuda jõuludeks. Üks asi on pühadega kaasnev kingirõõm, teine suure kingiootusega kaasnev raha- ja otsustamisstress.

„Meil ei kogune üleliigseid asju. Kui pinnad on puhtad, on endal parem ja korda hoida lihtsam,“ räägib Helin, näidates oma skandinaavialikult heledat ja detailideni läbi mõeldud kodu.

„Sul on KOLM last? Arvasin kooliajal, et sa ei saa ühtegi!“ ütles mulle klassiõde koolikokkutulekul.

1. detsembril tähistatakse Eestis sisejulgeoleku päeva. See päev on pühendatud politseinikele, päästjatele, kaitseväelastele ja kõigile teistele, kes seisavad Eesti elanike ja nende turvalisuse eest. Kes on need inimesed, kes päevast päeva meie ohutust kaitsevad?

Selles rubriigis kogub lugejate õigusalaseid küsimusi ja selgitab seadusi lahti õigusbüroo Kivirand jurist Hanna Kivirand.

Kuus kuud kestvat pimedat kaamost mina Eestis vastu ei pea ja pean korra talve jooksul sooja pääsema. Nii sattusime eelmisel talvel perega Vietnamisse ja Kambodžasse – kaasas toona 15-, 5- ja 4aastased Anete-Helena, Emil ja Jete-Liisa. Saime kogeda, et ka Aasias on lastega rännata mõnus.

Kui lihtne või raske on leida 40+ vanuses lastega sõpru? Mina olen istunud kohvikutes ja seisnud kooliväravas, kuid ei ole suutnud leida ühtegi. See kõik sai alguse, kui olin saanud Ruperti emaks. Seitse aastat tagasi.

Praeguseks on Mona seljatanud lapseea vähi. Ta on veendunud, et vähihaiged lapsed vajaksid psühholoogilist abi veel tükk aega pärast haiglaravi lõppu.

„Kui mõned aastad tagasi oli riidest mähkmete kohta vähe infot, siis nüüd on vastupidi – infot on liiga palju, et selles ise orienteeruda,“ ütleb Eesti ainus mähkmenõustaja Stiina Prees. „Üks sõbranna ütles, et kui liitus Facebooki riidest mähkmete grupiga, tundus talle, et seal räägitakse mingit salakeelt.“

„Tahaksin, et poisid oleksid minu üle uhked, et neil on ilus ja vormis ema, kes jaksab nendega koos aktiivne olla,“ ütleb Jette, kes kaotas poole aastaga oma kehakaalust 30 kilo.

„Väiksed lapsed ei hooli vidinatest, vaid sellest, et sa nendega koos aega veedaksid. Ja oma naisega peab hästi läbi saama. See on super-super tähtis,“ avaldab Kardo, kes Mallukaga vaheldumisi poole ajast kolme tütart kasvatab.

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Kertu (6) ja Uku (9) raamatukogust välja valivad.

Seekord saate meisterdada koos Kertu (6) ja Ukuga (9) kodu kaunistamiseks väiksed pehmed päkapikud.

Detsember oli Piia lemmikkuu, eriti hommikuti. Ärgates jooksis ta esimese asjana akna juurde ja keeras sussi kummuli. Sussi alt tuli välja komm või küpsis, mandariin või pähklibatoon. Järgmisena tiris Piia lahti jõulukalendri luugi.

„Kujutad sa ette, et lähed lennukisse ja iga stjuardess on eri riietuses?“ küsib Westholmi gümnaasiumi huvijuht Alla, kes on kindlalt koolivormi poolt. Lapsed ja vanemad selles asjas nii üksmeelsed pole, üheks põhjuseks see, et vormide välimus ei käi alati ajaga kaasas.