Kohe jaanuari alguses potsatab igale lasteaiaealise põnni vanemale e-postkasti teade suvistest kollektiivpuhkustest. Raputad esimese ehmatuse õlgadelt maha, jätad äsja meeli paitanud pühadetunded seljataha ning hakkad kalendris juulikuusse ristikesi tõmbama – kes millal lastega suvel koju saab jääda ja millal koos puhata?

Kuigi treener, ettevõtja ja õhtujuht Liina Randpere tunnistab, et tal on emana olnud väga keerulisi perioode, pole ta teinud neist nii suurt numbrit, et toanurka istuma jääda. „Kui soovid, et miski muutuks, pead ka ise midagi muutma!“ teab ta omast käest.

„Peame terve perega ärkama kella kuuest. Poisid on hommikuti nii väsinud ja nende õpivõime on vähenenud,“ ütleb Jaana. Ta loodab, et plaan lükata tundide algus kõikides koolides kella üheksaks ka päriselt teoks saab.

Paljud lükkavad laste saamist edasi, et teha karjääri ja kindlustada majanduslikku tagalat. Meie otsustasime teisiti.

Istume neljakesi diivanil: mina, Ellen ja tema kaks külla tulnud sõbrannat. Kõik on endast väljas, sest äsja olid tüdrukud sõna otseses mõttes karvupidi koos.

On kulunud tõde, et lapsed löövad elu sassi. Kui alles Hõbet ootasime, jõudsime sellele mõelda ja olime selleks valmis.

Kui suurem laps enam lõunaund magada ei soovi, võib see paisata pea peale ka väiksema unegraafiku ja lõpuks kogu pere elukorralduse.

Suvi on tulekul. Lapsed ootavad kannatamatult pikka koolivaheaega ja vanemad murravad pead: kuidas sisustada võsukese kolm puhkusekuud nii, et ta kõik see aeg ekraanis ei istu? Millistesse laagritesse ta panna?

„Meie laste pisivargused läksid nii käest ära, et vanaema hakkas neile omal algatusel iga kuu taskuraha andma. Ta ei selgitanud, miks, aga ilmselt lootuses, et ehk lapsed ei varasta siis,“ ohkab Tiina.

Getteri ja Remi armas sinise puitfassaadiga kodu asub Elvas ühe pika-pika mändidevahelise tupiktänava lõpus. Nende kruntigi ümbritseb ühelt poolt väike männitukk, teisalt kaasik.

Kui suhe puruneb või üks kaasadest sureb, siis millal on hea mõte uuele ringile minna, et värskest kaaslasest ei saaks vaid lohutaja, eelmise aseaine? Ja millal tasuks ta lapsega tuttavaks teha?

Selles rubriigis kogub lugejate õigusalaseid küsimusi ja selgitab seadusi lahti õigusbüroo Kivirand jurist Hanna Kivirand.

Autoreis Hispaaniasse koos kahe koera ja seitsme lapse, sealhulgas beebiga, võib tunduda pöörane ettevõtmine. Meie astusime hirmudele vastu! Olime varem ühe autotripi teinud ja see andis kindluse.

Kui majanduses on ebakindlad ajad nagu praegu, on töökohta vahetada ja oma palgasoovi esitada keerukam. Õhus on justkui hoiatus: ära palka liiga julgelt küsi.

Lukas ei rääkinud enam normaalse häälega, vaid karjus. Meil kõigil olid kodus sellest närvid krussis, kuni lõpuks hammustasime asja läbi – ta ei kuulnud korralikult.

Arstid soovitasid mul raseduse katkestada. Mu emakas oli põletikus ja võimalus elus, veel vähem tervet last saada oli väga väike. Ma keeldusin. Otsustasin, et kui ta tahtis tulla just nüüd, pärast kolme katkenud rasedust, siis usun ma temasse lõpuni.

Meie perele meeldib palju raamatuid lugeda. Tihti juhtub aga nii, et järg kaob käest. Täna meisterdame vahvad ja natuke teistmoodi järjehoidjad, mis sobivad iga teose vahele.

Elas kord üks poiss, kel oli väga armas ja võluv naeratus. Tema nimi oli Art ja oma naeratusega võis ta hajutada murepilvi, parandada paha tuju ja mõnikord isegi kurbusepisaraid kuivatada.

Seekordses Pereköögis võtame fookusesse koduköökide lemmiku – hakkliha. Hakklihakaste ja kotletid on aegumatu klassika, aga mida võiks veel teha? Siit leiad viis põnevat võimalust.

Helilooja Arian Levin ei teadnud enne tütar Lola sündi ühtki lastelaulu. Kui ta siis mõned välja otsis ja lapsele neid esitada proovis, tundusid kõik nii vanamoelised. Seepeale otsustas ta, et loob ise laulud.