Teismelistega käib vaikimisi kaasas mingi keeruline kuvand. Kipume (alateadlikult?) kartma, et sel perioodil ei saa täiskasvanud ja noored teineteisest aru, murde­ealistega on raske suhelda ning nad on paindumatud või lausa ebaviisakad. Salamisi oleme hirmul aja ees, mil meie lapsed teismeikka jõuavad.

Ma olen alati olnud ööinimene, kuid… On suvelõpp, kell saab peagi neli öösel. Kirjutan neid ridu telefoni märkmetesse, et see hetk ei ununeks. Sel varasel või siis hilisel tunnil – hinnang sõltub elurütmist – on taevas Eesti kohal pilvitu.

Alanud on viimane puhkuse­nädal enne tööleminekut. Ausalt öeldes ei saa ma päris hästi aru, kuhu see pikk suvi nüüd nii ruttu kadus, aga olgu! Mida siis selle nädalaga kõik ära peaks tegema? Või pigem võiks teha?

„Soovin, et oleksin ise saanud praeguses ajastus noor olla. Kõik võimalused, mida meil ei olnud, on nüüd olemas,“ mõtiskleb nelja lapse ema, raadiohääl Maris Kõrvits. „Samas olid meie ajal noored vist tervemad. Praegu on väga palju vaimse tervise probleeme...“

„Ma ei julgenud emale algul öeldagi, et olen rase. Samas teadsin, et tahan lapse alles jätta ega suuda aborti teha,“ jagab avameelselt oma lugu Maria, kes sai emaks 17aastasena.

Rõhutatult neutraalsetes toonides taaskasutus, paksu tallaga tossud, värvilised pusad, riidest kotid, nullindate stiilis pochette’id ehk pisikesed õlakotid, 90ndate stiilis choker-kaelakeed, laiad teksad – Z-generatsioon kannab seda kõike. Ainus, millest tänapäeva teismeline kaarega mööda käib, on kitsad teksad ehk skinny jeans’id.

Pole saladus, et narkootikumid levivad nii noorte kui ka täiskasvanute seas üha enam. Tervise Arengu Instituudi uuringute järgi on 31% Eesti noortest vanuses 14−18 aastat tarvitanud mõnd narkootikumi, neist 75% on teinud seda korduvalt. Kutsusin vestlusringi kolm noort, et uurida, mida nemad sõltuvusainetest arvavad.

Kuidas säilitada lapsega hea suhe ka tema teismeeas? Kas vaikiva või paukuva pubekaga kontakti saamiseks on mingit imerohtu? Kolm peret jagavad oma kogemust.

Noorel tiktokkeril ja lauljal Sannal, kes andis tänavu välja oma esimese singli „Kinnisilmi“, on teismelistele kaks sõnumit: jää alati iseendaks ja ära pelga tööd, mis sind su unistustele lähemale viib.

Meie lapsed on kõvad matkasellid ja on meid nii mõnigi kord oma vastupidavusega üllatanud. Tänavu otsustasime nendega minna ühte meie lemmikriiki Itaaliasse, täpsemalt Cinque Terre piirkonda.

Selles rubriigis kogub lugejate õigusalaseid küsimusi ja selgitab seadusi lahti õigusbüroo Kivirand jurist Hanna Kivirand.

„Kui kõik oli hästi, siis oligi hästi: ta kuulas mind, rääkis minuga, hoidis ja hoolitses. Siis käis aga ootamatult klõps ning ta oli täiesti teine inimene, kes mind alandas ja käitus lastega halvasti,“ räägib Triinu.

Kas tänapäeva tüdrukutel algavad päevad varem kui nende emadel ja vanaemadel? Mispuhul peaks pöörduma arsti poole ja milliseid hügieenivahendeid võiks noor kasutada? Uurisime seda kahelt naistearstilt, Helle Karrolt ja Kai Pardilt.

„Ootasin kolmandat last ja olin kindel, et üks kiire ja kerge sünnitus seisab ees, aga võta näpust,“ meenutab Mai-Liis pesamuna sündi. „Sain ikka mitu ööpäeva valutada ja mitu korda edasi-tagasi sünnitusmaja vahet käia.“

„Nädal pärast beebi sündi muutus Tambet täielikult. Kadusid selgeks õpitud sõnad ja ta hakkas vaid häälitsema. Päevad olid täis nuttu ning siis muutus ta minu suhtes vägivaldseks,“ meenutab Raili keerulist aega.

„Eesti eelkooliealiste laste ööuni on Euroopas kõige lühem. Näiteks põhjamaade lapsed magavad meie lastest öösel koguni kolm tundi rohkem. Peaksime mõtlema, miks see nii on ja mida saame muuta,“ ütleb unenõustaja, psühholoog ja nelja-aastase lapse ema Kene Vernik.

Lugeja kirjutab: Meie 7aastane tütar alustas just 1. klassi ja kuigi ta suvel oli sellest väga elevil, on ta nüüd hakanud väljendama ärevust ja väsimust. Tal on raskusi uue rutiiniga kohanemisel ja rõõmsad hommikud on muutunud pisaraterohkeks. Ka 11aastane poeg, kes nautis pikka suvepuhkust iga päev pea üheteistkümneni magades, on hädas uude rütmi sisseelamisega ning vajab pidevalt meeldetuletusi nii ärkamisel, õppimisel kui ka asjade kokkupanekul. Kuidas saaksime aidata oma lastel sujuvalt uue kooliaasta rütmi sisse elada?

„Väga palju näen lapsevanemate suhtumist, et mis sa passid seal ekraanis ja teed mõttetuid asju, tule päris maailma. Lastel ei ole selleks kahte maailma – see kõik on üks elu, üks põimunud maailm,“ kirjeldab digipädevuse spetsialist Inger Klesment.

Mõnedes Tallinna laste­aedades juhtus sellel suvel midagi eriti kummalist. Lapsed, kes muidu meelsasti lõunaund magasid, ei suutnud järsku enam uinuda. Ei aidanud unejutt, ei aidanud unelaul.

29. septembril on mihklipäev, mida koolides ja lasteaedades tähistatakse tihti laadaga. Et sa sel aastal ei peaks pead murdma, mida laadale viia, panime kokku viis retsepti imelistest magusatest vrappidest vanaema lihapirukateni. Ja muidugi smuuti, mille tegemisega saab iga koolilaps hakkama.

Lastele meeldib katsetada ja tunnetada eri struktuure. Praegu on meie pere lemmikud kõik pehmed ja vahused asjad, mida saab vormida. Sel korral proovisime, kas habemeajamisvahust saab meisterdada pildi, mis näeb välja nagu valatud akrüüliga tehtud maal. Meie üllatuseks sai küll!

„Mulle meeldib see tunne, kui laps mind vajab. See on isaks oleku juures ehk lahedaim asi,“ ütleb Rasmus Rask. Tal on kodus viiene pesamuna, kellega koos saab veel seiklusi ette võtta, ja kaks teismelist, kes on juba iseseisvumas.

Tere, kool! Tere, lasteaed! Pere ja Kodu toimetus soovib, et see oleks kõikidel muretu ning täis põnevust ja rõõmu.