Jõulud lähenevad ja nagu ikka, on tekkinud loendamatu arv lõimesid, kus arutatakse, kellele mida kinkida. Igal aastal samad jutud – mida toob kooli- ja lasteaiajõuluvana lastele, mida õpetajale, kui mitu kinki vajan suguvõsale? Laste mõtted on elevust täis ja üks kiri valmib teise järel, mida ootusrikkalt aknalauale sätitakse. Vanemate stress seal taustal aga kogub hoogu, et kõik perfektselt ära korraldada ning jätta lastele jõuludest idülliline mulje.

Käes on jõulukuu, Klaara esimene. Suured lapsed on juba mõnda aega olnud, igaüks oma teadmistepagasile vastavalt, põnevil – mida küll päkapikud Klaarale tooma hakkavad? Ausalt öeldes juurdlesin selle kallal pikalt isegi.

Üks harv, aga idülliline nädalavahetus. Lapsed on saadetud kaheks päevaks vanavanemate juurde, mis tähendab, et teha saab justkui kõike – käia teatris, lugeda raamatut, pikutada niisama voodis.

Modell ja sisulooja Agne Vaher on sotsiaalmeedias oma veatu stiiliga paljudele eeskujuks. Et stiilipuhtust hoida, vajab see täielikku pühendumist. „Soovin, et mul tekiks oskus end ka tööst välja lülitada,“ toob ta välja sisulooja elu pahupoole.

Laste andekus on teema, mida saadavad vastakad sõnumid. Sooviks ju lapse tugevusi toetada, aga tekib valehäbi – mis erikohtlemist mu tark laps vajab. Andekuse aktivistid kutsuvad koole üles võimekale lapsele pakkuma eriprogrammi, koolide suhtumine on aga leige, süsteem liigub tibusammudel.

Kuulen seda küsimust Montessori pedagoogika austajana tihti, kuid sellele üheselt vastata pole nii lihtne. Seda põhimõtteliselt ei saagi teha.

Paljud pered veedavad pühad ratastel ühest Eesti otsast teise sõites, et lastega kõikide vanavanemate juurde külla jõuda. Lõpuks on kõik väsinud ja „rahulikust ajast“ meeles vaid kilomeetrid. Kuidas veeta jõuluaeg nii, et ükski sugulane ei solvu, kuid ise jääd ka terveks?

Suurte suguvõsade jõulutrallis ei tekita stressi üksnes logistika. Ka kingikuhjad kipuvad kasvama ebamõistlikult suureks, mis omakorda rahakotti korraliku augu söövad. Kuidas kingimöllu mõistlikumalt planeerida ning tuua jõulude fookus tagasi koosolemisele?

Pere ja Kodu toimetus kogus pühade eel kokku oma lemmikud jõulu- ja talveraamatud, mis loovad pimedail õhtuil õdusa meeleolu. Osa neist sobib juba päris pisikestele, osa vanemaile. Mõned on uudisteosed, mõned aegumatud lood, millest lihtsalt ei saa mööda vaadata.

Kui üks põnn on peres juba nii suur, et saab aru, kes sussi täidab, võib olla päris keeruline väiksema eest saladust hoida. Kas paluda suuremal päkapikutamist kaasa teha või mitte?

Püüdlused hoida magusaga mõõdukust leiavad proovikivi iga aasta detsembris. Hommikul ärgates peaks ju lapsel sussis olema miskit, mis rõõmu valmistab, aga veidi terviseteadlikuma vanemana tahaks sinna pista hoopis nuikapsast. Kui pisemate puhul võib see isegi vahel läbi minna, siis kooliealised vaatavad seepeale „päkapikke“ äärmiselt küsiva näoga.

„Pean pidevalt jälgima, et lapsed saaksid kommikotist sama arvu komme või jõuluvanalt sarnased kingid,“ kurdab seitsmeaastase Annika ja kaheksase Kerdi ema. Sellele vaatamata on kadedushood nende kodus tavapärased.

Mu laps on juba 10aastane ja oskab ise lugeda, aga ma tunnen, et ta ei taha seda väga teha ning eelistab hoopis telerit või telefoniekraani. Olen harjunud talle õhtuti ette lugema, aga viimasel ajal olen hakanud kahtlema, kas see teda aitab või hoopis takistab iseseisva lugemishuvi teket. Lisaks ei tea ma, kas see on rohkem tema või minu huvi. Mis vanuses võiks lapsele ettelugemise lõpetada?

„Tundsin, et emaks olek on mulle nii uus kogemus, et pean sellele täielikult pühenduma. Seadsin lapse esikohale ja mees jäi justkui viimaseks,“ kirjeldab Merit, kuidas ise pahaaimamatult oma abieluga karile triivis.

Selles rubriigis kogub lugejate õigusalaseid küsimusi ja selgitab seadusi lahti õigusbüroo Kivirand jurist Hanna Kivirand.

Minu jaoks on maailmas kaks paika, kuhu kipun ikka tagasi – Euroopas on selleks Kreeka ja Aasias India. Ma isegi ei oska seletada, miks need kaks, aga tunnen mõlemas, nagu oleksin jõudnud koju.

Kui lapsel hakkab järsku ninast verd jooksma, on paanika kerge tekkima. Mida sellisel puhul teha? Kui tihti esinev ninaverejooks on veel normaalne? Nõu annab Tallinna lastehaigla kõrva-nina-kurguarst Rei Meier.

Seda, et beebid võtavad pärast sündi kaalus alla, olin ma kuulnud. Küll aga ei teadnud ma, et liiga suur kaalukaotus võib beebil kaasa tuua bilirubiini kõrge taseme ja kollasuse. Just see meil juhtus.

Kuna beebi ei tahtnud ise tulla, teatas ämmaemand, et mind ootab esilekutsumine. Ta lasi mul valida kahe kuupäeva, 25. ja 31. detsembri vahel. Valisin esimese, et vana aasta juba rahulikult kodus koos pisikesega ära saata.

Tead ju küll seda tunnet, kui toas lendleb küpsetamise lõhn, tassis aurab glögi ja südamesse on pugenud mõnus pühademeeleolu? Selles Pereköögis jagan sinuga nelja lihtsat küpsetist, mida saad koos lastega meisterdada. Kokkamise käigus jahu alla mattunud põranda pärast ära muretse – istuge hoopis koos lastega põrandale ja mängige, et jahu on lumi.

Seekord teeme koos laavalambi, mida on ilus vaadata ja mis rahustab meeli.

Elas kord üks poiss, kelle nimi oli Aleksander. Ta oli 7aastane. Ta oli plaaninud juba kaks jõululaupäeva järjest jõuluvana kinni püüda. See ei olnud õnnestunud.

Kas praegusel ajal keegi enam üldse mänguasjapoes kohapeal ostlebki, mõtisklen, kui reportaažimõttest töökaaslastele räägin. Ühel novembri nädalavahetusel Ülemiste keskuse suurte mänguasjapoodide elu jälgides selgub, et osteldakse ikka küll! Võimalusel aga ilma lasteta.