Seekordses kaaneloos räägib Amani erakordse avameelsusega sellest, kuidas ta 19aastasena rasestus ja 20selt emaks sai. Algul lõi uudis noore naise korralikult rivist välja ning ta isegi kaalus, kas peaks lapsest loobuma. Nüüd on tal muidugi hea meel, et kõik läks just nii, nagu läks – et ta saab olla Johanile noor ema.

See küsimus kõlab haiguste hooajal paljudes peredes, nii ka meil. Hõbe käib lasteaias juba varasemast, August alustas hoius kaks kuud tagasi ja nii sai Annikagi töökoormuse täistuuridele tõsta. Nüüd käib pidev köielkõnd, kuidas toime tulla.

Aasta eest Eestisse tagasi kolinud Christin-Amani on rahul nii enda viimase aja saavutustega fitnessi vallas kui ka noorelt emaks saamisega. „Nüüd unistan sellest, et kunagi oleks meil päris oma kodu ja Siimgi ei peaks enam Soome vahet pendeldama.“

Praegune õppeaasta on ajalooline, sest algas eestikeelsele õppele üleminek lasteaedades, esimestes ja neljandates klassides. See on toonud olukorra, kus osas klassides on muukeelseid enamik. Kuidas tunnevad end reformi keskel lapsed, kelle emakeel on eesti keel?

Oma Instagramis jagan tihti mulle saadetud mõtteid ja pakun paar toetavat sõna. Nüüd jagan teile enda poolt ka ühe saladuse – olen alates lapse sünnist oma mehe peale vahetevahel väga kade olnud.

Üle Eestimaa on viivuks talvevõlumaa laotunud. Tallinna Mesimummu lasteaia lapsed on pühi pidamast tagasi. Kuid kellelgi on puhkus just siis algamas. Võilille rühma mänguasjad panevad aasta esimesel kuul jalad seinale ja lapsed lustivad pisut teisiti kui tavaliselt.

Tuntud ütlus kõlab: kes kaotada ei mõista, see võitu ei näe. Paraku tundub kaotus mängus või spordis paljudele lastele maailma lõpuna.

Ülitundliku lapse jaoks võib olla riiete selgapanek ja nende kandmine tõeline piin. „Poeg küsis, kas saaksin riided paar numbrit suuremaks venitada ja pehmemaks teha, et ta end mugavamalt tunneks,“ räägib ema Pille.

Aina enam koole on esimestes klassides läinud viiepallisüsteemilt üle kujundlikule ehk sõnalisele hindamisele. See võib olla suurepärane abivahend, kuidas laste kohta põhjalikumat infot jagada. Samas sõltub selle mõju paljuski sellest, kuidas õpetaja tagasisidet annab ja mis järeldusi õpilane teeb.

Lugeja küsib: Meie pere üks laps lõpetab sel kevadel põhikooli ja teine gümnaasiumi. Mõlemad on tehnoloogiahuvilised ja mõlemad kaaluvad, kas õppida kutsekoolis praktilisemat ametit või valida kõrgkool ja süveneda teooriasse. Üks kaalub mehhatroonikat ja teine tarkvaraarendust. Kuidas saame toetada lapsi valiku tegemisel?

Oleme Erikuga alati vajanud suhte mõnusaks toimimiseks kahekesi olekuid. Selliseid kvaliteetseid hetki, mitte koos teleka ees passimist. Olgu selleks kiirel ajal kümme minutit jalutuskäiku või võimalusel mitmetunnine uhke õhtusöök, kuid ilma nende hetkedeta jookseme üsna kiirelt suhtega rappa.

Selles rubriigis kogub lugejate õigusalaseid küsimusi ja selgitab seadusi lahti õigusbüroo Kivirand jurist Hanna Kivirand.

Kui mu maailmarändurist õde tegi ettepaneku lastega talvel Kagu-Aasiasse puhkama minna, et seal üle pika aja näha, tundus esialgu, et keegi peaks mulle kõvasti peale maksma, et kahe väikelapsega nii pikad lennud ette võtaksin.

„Taipasin, et mu laps on värvipime, alles siis, kui ta oli juba kuueaastane ja värvis siil Sonicu lillaks. Kiitsin pilti ja uurisin, kas sinist värvi polnud saada, mispeale jäi ta mind mõistmatult vaatama,“ meenutab ema Margot. „Ta ütles, et see ongi ju Sonicu värv.“

Üldlevinud arvamuse järgi ohustab insult vaid eakaid. Paraku tegelikkus on, et see võib tabada ootamatult igaüht. Rakveres elav Triin teab seda liialt hästi omast käest. Kolme lapse ema elas insuldi üle vaid 34aastasena.

Kõik soovisid mulle raseduse puhul õnne, kuid mina polnud õnnelik. Mitmeid kordi hakkasin kodus nutma ilma põhjuseta. Tagatipuks tundsin süüd, et lapseootust ei naudi.

Jõuluvaheajal käisime perega Lapimaal. Mu suuremad lapsed on suusahullud ja seetõttu sai ka Klaara juba seitsmekuusena polaarööd näha.

Enamasti kontrollitakse beebidel keelekida sünnitushaiglas ning kui see on liiga lühike, lõigatakse kohe lahti. Vahel aga juhtub, et probleem avastatakse mitu kuud või lausa aastaid hiljem. Siis on tagajärgedega tegeleda keerulisem, kuid mitte võimatu.

Sa kindlasti tead, et meil on peas aju. See aitab meil mõelda ja kujutleda ning paneb ka kõik olulised organid tööle. Aju teeb nii, et süda tuksuks ja käed-­jalad saaksid liikuda. Aga kas sa teadsid, et Aju peab ka külalisi vastu võtma?

Sellest „Pereköögist“ leiad viis retsepti, mis ülistavad kodumaist toorainet. Igasse retsepti pikkisin näpuotsaga tänapäevaseid tervisliku toitumise ideid ja mugavust, et toiduvalmistamine oleks rohkem rõõm kui kohustus. Lihtsalt valmivad elegantsed road, mida saad nautida nii 24. veebruari pidulaual kui ka tavalisel kolmapäevaõhtul, mil tahaks midagi head.

Võib vaielda, kas sõbrapäev kuulub eesti kultuuri või mitte. Kindlasti on see aga tore viis lapsed meisterdama saada ja meil kõigil oma sõpradele teada anda, et nad on kallid. Siin mõned lihtsad viisid, kuidas lapsed saavad sõpru meeles pidada.