Mäletan detailselt oma lapsepõlvest augustiputši ärevaid päevi. Kuidas me, kümneaastased tüdrukud, kirjutasime suvilas värviliste kriitidega päikese­soojale asfaldile: tankid, tagasi Venemaale! Kuidas vanemad kuulasid pingsalt kogu aeg raadiot. Kuidas ma tõesti kartsin, et tuleb sõda. Õnneks saan mäletada ka suurt rahvapidu rääbiste suitsutamisega, sest riigipööre Moskvas kukkus läbi.

Kristiina on naine, kellest võngub ebamaist hõngu. Oma üdini naiseliku oleku ja luuletajaametiga ei kuulukski ta justkui tänapäeva. Ometi on tema loodud tekstidel vägi, mis sunnib inimesi endale ausalt otsa vaatama.

Ootasin pikisilmi poja kõnelema hakkamist ja tegin oma peas otsuse – kui teine sünnipäev saabub ja sõnu ikka pole, küsin perearstilt saatekirja ja hakkame käima logopeedi juures. Lihtne ja loogiline? Tegelikult mitte!

Lapse haigestumine vähki on iga vanema õudus­unenägu. Eve alustas seda teekonda kuus aastat tagasi, kui ta aastasel pojal diagnoositi raske haigus.

Anna-Marial on tulnud poja valikulise toitumisega rinda pista ta sünnist saati. “Henrile meeldivad kõigi laste lemmikud – pitsa, burger, friikad, kananagitsad ja frikadellisupp. Samas siis, kui isa teeb maailma maitsvaimat liha, ta isegi ei puuduta seda.”

Julgen väita, et need, kelle paarisuhe väikese vanusevahega laste esimestel eluaastatel kannatada ei saa, võivad endale medali kaela riputada. Tegu on tõelise väljakutsega – hoida suhet ja kasvatada kaht pisikest.

Neli päeva pärast sünnitust saame koju. Loodetud idülli asemel kujuneb esimesest õhtust tõeline kaos. Justkui stseen filmist, kus beebi hüsteeriliselt nutab ja vanemad üritavad teda meeleheitlikult lohutada.

Olin alati sügavalt veendunud, et mees sünnitusel osalema ei peaks. Kui pärast pikka ootust minu sees pisike ime kasvama hakkas, muutus mu ettekujutus ideaalsest sünnitusest. Ja siis tuli koroona, mis keeras kõik pea peale.

Muidugi on nad maailma kõige paremad, armsamad ja ägedamad. Aga vahel on vaja paarkümmend minutit lapsevaba aega, et enda töö lõpuni teha või lihtsalt puhata. Siin soovitused, mis tõesti töötavad.

Mina olen Kristi (31) ja terve meie pere on püsinud koroonaviiruse tõttu juba kaks nädalat kodus. Praegu on kõige raskem teadmatus: kui kaua veel sellise elukorraldusega leppima peab?

Ära üritagi olla ühtaegu efektiivne ema, õpetaja, töötaja ja kokk. Pane paika prioriteedid! Just selle tarkuse korjasin ma üles e-õppe veebiseminarilt esimese koduõppenädala lõpul, kui pea plahvatada tahtis.

USAs elavate sportlaste pere Grete ja Robert Griffin III tervitasid sügisel pesamuna Gameyat, kes sai nime vanematele endalegi üllatuslikult issi lemmikmultikast.

Ühel päeval helises mu telefon. Kõne tuli healt kolleegilt telemajast ja tema küsimus kõlas nii: "Mis teed muidu praegu?"

Jeebus, meil on kodu viimased kaks nädalat jumala sassis olnud. Peaaegu nagu seapesas elaks.

Vabariigi aasta­päeval ­pealinnas käies püüdis mu noorem tütar kinni kõhuviiruse. Algas see 26. veebruaril öise oksendamisega ja lõppes ­järgmisel päeval lühikese palavikuhooga.

See siin on meie esimene perepilt – Anete, Erki ja Sebastian. Pildi tegi Tartu lastehaigla intensiivraviosakonnas üks armas õde. Sebastian on siin veidi üle kuu aja vana ja saanud hiljuti välja kuvöösist. Püüdsime ta teekonna 26. rasedusnädalal sündimisest kuni kaheksanda elukuuni piltidele.

ehk kuidas me kodukontoris ajakirja tegime

“Oleme istunud terve perega üle kahe nädala kodus. Sotsiaalmeedias näen armsaid pilte, kuidas kõik lastega kvaliteetaega veedavad, käib töö ja vile koos. Häbi tunnistada, aga meie oleme hullumas,” kirjutab kahese tütre ning viie- ja kaheksa-aastase poja ema Kristin (32).

Sel aastal jäi kodu kaunistamine lihavõteteks Kertu (2) ja Uku (5) hooleks. Valmis lõbusate linnukestega kimp!

Kõige esimesest Lõuna-­ Aafrika Vabariigi elanikust, kellega Liisi suhtles, sai tema abikaasa. Kui esialgu plaanis ta siin olla aasta, siis nüüd tiksub juba kuues.

Vahet pole, kas tegu on pidupäeva või argiõhtuga – lapsed söövad silmadega. Ammuta siit inspiratsiooni, kuidas võluda arbuusist konnake, teha lihtsast võileivast krokodill või juurikad lemmikloomakujuliselt taldrikule sättida.