Puhkus paistab! Sel suvel loodan taas jõuda päevaks-paariks Viljandisse. Nii isuäratava pildi maalis kaaneloos oma kodulinnast Klaudia Tiitsmaa.

“Mul on tunne, et lapsevanemana olen õppinud elu kohta rohkem kui kogu selle ajaga, mil vabana ringi lendasin,” mõtiskleb Klaudia Tiitsmaa.

Oleme harjunud, et üksikemadusest maalitud pilt on nukrates toonides. Kas see aga alati on nõnda? “Ma ei pea lapsega seotud asju kellegagi arutama – teen just nii, nagu õigeks pean,” ütleb kuuest Annabel Meriat üksi kasvatav Katre julgelt välja ühe plussi.

Olen kuulnud, et mõned naised ei taha meest sünnituse juurde, sest nad ei soovi näidata end koledana. Kurb. Kustkohast tuleb selline valehäbi?

Kas lapsele võiks juba enne tema sündi nime välja mõelda või tuleks talle enne otsa vaadata? Palusime teil Pere ja Kodu Facebooki lehel jagada oma laste nimede saamislugusid. Siin neist killuke ka teistele inspiratsiooniks, üks vahvam kui teine!

Mänguväljakul ronib väike Liilit kärmelt kahe meetri kõrgusele, kuid potsatab siis alla. Tundub, nagu poleks tal tasakaalu. Emale teeb enim muret aga see, et lapsel puudub hirm haiget saamise ees ­– tütar justkui ei tunnekski valu.

Olen hädas oma seitsmeaastase tütrega, kes läheb sügisel kooli. Ta kardab üksi kodus olla, samal ajal kui näen, et paljud teised temavanused soovivad seda nii väga. Kui küsin, mida ta kardab, siis ütleb: lihtsalt kardan olla üksi. Ma isegi ei tea, kuidas selle suve veedame, sest lasteaias ta enam käia ei saa ja tal tuleb palju üksi kodus olla ajal, kui meie käime mehega tööl. Leppisime lapsega kokku, et ta on ühe nädala meie kodukohas päevalaagris. Juba pärast esimest päeva teatas ta, et ei soovi seal käia. Kui küsisin, miks, selget vastust ei saanudki. Juhendaja ütles, et tütar on küll häbelik ja vajab julgustamist, kuid nad said ilusti hakkama. Teisel päeval pidin aga lapse poolest päevast ära tooma, sest ta oli täiesti lukku läinud ja nutma hakanud. Kuidas ta siis sügisel koolis toime tuleb, kui ei kohane võõra seltskonnaga? Kuidas saaksin suvel temas iseseisvust arendada?

“Suvelaagrite eelarve on meie peres 950 eurot. Muidugi on see suur summa, aga arvestasime, et kolme lapse pealt tulumaksutagastusena saadud raha investeerime just siia,” avaldab Christopheri, Carli ja Cristiano ema Anneli.

“Teadsin, et minus on jõudu, et see ära teha,” oli mai keskel teise lapse sünnitanud Adeele Jaago end juba ette valmistanud üksi sünnitama. Maru otsustas siiski oodata ära aja, mil isad jälle sünnitustuppa lubati.

Suhete loomine on keeruline, eriti kui oled kahene ning just taibanud, et kogu maailm on su ees valla ja sinu oma – mine ainult ja võta.

“Ei, issi, ma ei taha seda suu sissegi panna! See ei maitse mulle!!!” “Kallis tütar, sa pole seda sööki kunagi varem proovinud. Kuidas sa tead üldse, mis maitsega see on?”

“See on mul juba kolmas päev ilma šokolaadita. Ma tahan midagi magusat!” nuiab Lydia.

Suvi toob soojad ilmad, päikese ja rõõmsad lapsed. Paraku toob suvi ka palju õnnetusi, kuid saame õppida teiste kogemustest.

“Meil on kolm poega: 8-, 5- ja 2aastane. Lapsed on juuni algusest kodus puhkusel, aga mina olen sellest puhkusest juba päris väsinud,” tunnistab Lilian (36). “Ei tea, kuidas augusti lõpuni aega sisustada.”

Ühel hommikul ütles ema: “Hannes ja Kaido, olete juba suured poisid.” Mu süda aimas halba, ilmselt ka väikevenna oma, sest ta kukkus kohe töinama. “Peate nädalaks minema onu Eeri juurde,” jätkas ema häirimatult.

Seekord veetsime mõnusalt aega suveterrassil, kus Kertu (3) ja Uku (5) “maalisid” muinasjutu saatel lõuendile võlumetsa.

“Oleme haagissuvilas avastanud, kui vähe me eluks vajame. Piisab näiteks kahest taldrikust, et saaks kõik toidud tehtud ja söödud,” ütleb muusik ja näitleja Mari Jürjens, kes perega kevadest saati haagiseelu naudib.

Suve tulles seisame peegli ette ja proovime selga bikiine. Vähestele vaatab sealt vastu sama keha, mis enne laste sündi. Enamiku meie kehasid on vorminud imearmsad lapsukesed. Viis naist ühest beebiklubist jagavad oma mõtteid sünnitusjärgsest kehast.

“Meile pandeemiapiirangud meeldisid,” ütlevad Mihkel ja Kersti, kes elavad koos lastega Inglismaal Windsori lossi lähedal. Mihkel sai kodus töötada ja Scott tegi hoiust ära olles eesti keeles arenguhüppe.

Pärast laste sündi tundub äkki, et seksiks ei jagu enam aega, energiat ega võimalustki. “Kuidas me seda teeme? Lapsed ju kuulevad!” ütlevad paljud lapsevanemad.

Suvel võiks söögitegu olla lihtne ja kerge. Tihti astub mõni tuttav läbi või tulevad lastel sõbrad külla... äraütlemata tore on, kui lauas on rohkem rahvast, kuid sellepärast end kööki aheldada ka ei taha.