“Meid aitas leinas, kui lugesime saatuse­kaaslaste lugusid,” ütlevad Piret ja Egert. Nad jagavad kaane­loos oma suurima kaotuse ja suurima õnne lugu. Aitäh selle usalduse eest.

Agnel on pikki aastaid tumeda varjuna kannul käinud süütunne ja valu oma sündimata beebidest. "Kaal langes, õhtuti ei suutnud uinuda ja tekkisid enesetapumõtted," meenutab ta elu raskeimat perioodi ning pimedat ja vihmast õhtupoolikut, mil ta autoteed ületades jäi äkki seisma ja mõtles, kas üldse edasi minna?

"Vanem tütar jäi vahele. Ühel päeval sai mu telefon mitu sõnumit, et “tellimuse kinnitamiseks sisesta kood”. Järgnes koodi number ja teenustasu suurus," räägib Elis seekord nii uue kui vana aja pahandustest kui karistustest.

Populaarsed poké bowl ’id ehk riisikausid on vallutanud paljude südamed. Koduköögis saad boonusena ära kasutada kõik köögiviljajupid. Lihaga või kalaga, taimne või magus – kodusel poké tegemisel reegleid ei ole ja kokku võib sobitada absoluutselt kõike. Kasuta neid retsepte inspiratsiooniallikana ja loo ise oma pere lemmikud.

Valgest Majast tosina kilomeetri kaugusel elavad Ülle ja Peter Lõhmus, kelle tütred Marika (30) ja Johanna (15) kinnitavad: vanemate vankumatu usk laste enda valikutesse annab neile enesekindluse elus läbi lüüa.

Kui teadvustad, et beebiaeg möödub nii kiirelt, siis suudad ka keerulistes olukordades rahulikuks jääda, tunnevad näitlejad Liis Lindmaa ja Anatoli Tafitšuk pärast teise lapse sündi.

Liisa (34) peres haigestus koroonasse vaid tema ise. Nii abikaasa Raul (39) kui tütar Emily (6) andsid 10. päeval negatiivse proovi. Perearst lubas neil naasta tööle-lasteaeda, kuid lasteaiaõpetaja reageeris sellele väga ägedalt. “Ta teatas, et oleme vastutustundetud ja peaksime Emily veel igaks juhuks koju jätma,” kirjeldab Liisa ootamatut reaktsiooni, mis oli alles algus.

"Kahjuks on nii, et samal ajal kui me kiitmisele rõhku ei pane, peame kriitikat sageli vajalikuks. “See ju õpetab!” ütlevad vanemad “Imeliste aastate” koolitustel kooris," räägib psühholoog-pereterapeut Kärt Kase.

"Rääkisin noortega, keda stuudios õpetan, hiljuti kooli­vägivallast ja meenus oma teisme­iga 90ndate lõpul. Siis oli Rakvere ­üks paras Chicago. Gängid said kokku ja klobisid üksteist vasarate ja kurikatega. Inimesed suitsetasid ja jõid salaviina. Huvitav, et maailm on 20 aastaga ikka nii palju muutunud!" mõtiskleb Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Mait Joorits (35). Hoopis teistsuguses maailmas kasvatab ta aga oma lapsi – Noad (4,5) ja Norat (1,5).

“ KonMari meetod vallutab Netflixi seriaali kaudu maailma ja kuulsuste kodusid. Kas see aitab ka mul lihtsama vaevaga kodu korda seada?” uurib kolmeaastase Marta ja kolmekuuse Oskari ema Piia Osula omal nahal.

Ühel päeval tõusis 2-aastasel Arabella Lunal palavik. Kuna pere oli harjunud, et Arabella korjab kõik viirused külge, ei osanud nad sellest midagi rohkemat välja lugeda, meenutab ema Ann (29).

"Räägin oma loo, sest tahan tänada kõiki Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja arste. Nad tegid oma tööd suure südamega. Samuti on mu keeruline lugu julgustuseks teistele sünnitajatele - arstid saavad enamasti jagu ka kõige ehmatavamatest olukordadest," jagab Angela.

"Sünnitusmajast saabudes, kodus oma neljandat last lahti pakkides vaatab isa teda, uudistab ja küsib: “Mhh, täitsa teistmoodi teistest, kelle nägu see laps siis on?”", räägib Pere ja Kodu värske kolumnist Maris Kõrvits mõtlemapanevaid lugusid nägudest, mis tunduvad tuttavad.

“Sellise läbielamise järel tahaks kõigele käega lüüa, kuid mind aitas leinaga toime tulla just see, et ma ei lubanud endal nurka konutama jääda. Ma ei läinud oma mulli, ei isoleerinud end maailmast ega Egertist."

"No kuidas elavad teie kodudes uued mänguasjad? Jõulud on ju läbi ja laste mänguasjade armee saanud tugeva täienduse," räägib Illimar Pilt seekord kolumnis õppetundidest, mille kingituste abil saanud on.

Maili noorem poeg Markus oli algul üsna lihtne beebi – uinus iseseisvalt ja magas hästi. Lapse kaheksakuuseks saades aga muutus kõik. Äkki Markus enam õhtuti korralikult uinuda ei suutnud ja vajas aina enam lähedust.

“Meil on kahene poeg, kes veel lasteaias ei käi. Mu mees on aga kogu aeg mõtetes tööl. Tal on selline töö, kus ka õhtuti ja nädalavahetustel tuleb vajadusel reageerida ja teha pikki kõnesid. Tööpäevad venivad nagunii pikaks, sageli jõuab ta koju kell seitse õhtul,” ohkab Madli.

Kell oli juba palju. Mirell ronis voodisse ja ütles oma kaisukale, kelleks oli väike täpiline lohemadu, nii: “Nüüd ootame tasakesi, kui unenäod tulevad.” Ja siis nad ootasidki, hästi-hästi tasa, ainult täpiline lohe haigutas kogemata korra.

Kertu (3) ja Uku (6) kutsuvad kõiki lapsi meisterdama! Palju elevust, natukene kilkeid ja peotäis sädelust ning valmib lõbusalt sädelev lumekuul.