Olen lugenud vanemlusfoorumitest väikse kadedusega, kui oskuslikult lahendavad mõned vanemad kodus ette tulevaid draamasid lastega. Nad peegeldavad väsimatult laste tundeid, selgitavad asju kannatust kaotamata ja nende hääl ei tõuse selle kõige juures karvavõrdki ega tee ehmatavat pööret leebest bossanoovast rajurokiks.

"Argiseid tegevusi saadavad meil tugevad emotsioonid – nii minul kui mu nelja-aastasel pojal. Kuidas säilitada rahu?" - just see küsimus käib tuhandetel vanematel pidevalt peast läbi. Mida siis teha?

“Vanaisa! Kuule, vanaisa!” hüüdis Meriliis ning sikutas vanaisa ägedasti käisest. “Mõh!?” ühmas too ja avas silmad. Vanaisa Andres oli tugitoolis tukkuma jäänud.

Valud käisid nelja minuti järel, jalad krambitasid. Kolm tundi hiljem oli avatus vaid 0,5 cm võrra edasi liikunud! Mulle keerati veel rohtu juurde ja mul oli süda paha. Hakkasin tajuma, et midagi on valesti.

Enne beebi sündi olime Lemmega arutanud, kuidas me sellise olu­korraga toime tuleme. Seks. Laps on elu osa, mitte terve elu. Samas saan ma muidugi väga hästi aru, miks teineteist unarusse jäetakse ja mulle meenub periood, kus tundsin ennastki kõrvale­jäetuna. Tegin siis midagi, mida soovitan teha kõigil.

Oleme aastaid talviti linde toitnud. Köögiakna taga on meil lisaks tihastele-varblastele käinud isegi rähn ja orav. Sel talvel teevad Kertu (3) ja Uku (6) sõpradele maiuspalad ise.

“Leidsin siin pereväärtused ja sisemise rahulolu. See on mu elu tähtsaim leid,” ütleb Jaanika Malenšek, kes kolis kaheksa aastat tagasi kahe tütrega Igori juurde Sloveeniasse. Nelja aasta eest sündis perre ka tulesäde Erik Leon.

„Ma olen nii kurnatud öisest ärkamisest ja lõputust linade pesust,“ kurdab ilmselt iga ema, kelle mähkmevabad lapsed hommikuti pissiloigus ärkavad.

“Sellepärast, et lapsi on rohkem kui üks-kaks, meil küll miskit tegemata ei jää,” ütlevad lasterikkad pered. Tõsi, perepilet – see võiks tähendada vanemaid ja ikka kõiki lapsi, kes peres on. Kõik muu, olenemata laste arvust, on elus me enda valikute küsimus.

Kanast süüa teha on lihtne ja toit valmib üks-kaks-kolm, eriti kui natuke ette planeerida. Ja lastele tavaliselt kana meeldib. Kodune kiirtoit, tervislik ja hea.

"Mitmel sõbrannal sündis meist väga väikse vahega laps ja nendega siis jagame toimuvat. See on lohutav, et kellelgi on veel samamoodi," tunnistavad esmakordselt lapsevanemateks saanud AK kultuuri­uudiste toimetaja Janet ­Õunapuu ja Draama­teatri näitleja Karmo Nigula.

"Ma olen ikka vaadanud kerge kaastundega vanemaid, kes oma lapsi meeletult trenniga tagant utsitavad. Käivad ja veavad last trennist trenni. Nädalalõpud mööduvad võistlustel," räägib Illimar Pilt seekordses Pere ja Kodu kolumnis.

“Kui lastearst meiega sellest rääkis, olin nagu puuga pähe saanud. Vaatasin teda ja olin liikumatu, tuim – nagu vaataks kõike eemalt,” meenutab Olga (31) hirmutavaid sõnu.

“Kui soovid ühe inimesega ühist elu ja peret rajada ning suhet hoida, ei tohiks lasta end petta mõttest, et rohi on mujal rohelisem,” ütleb Ines.

"On laupäev, linn on vaikne ja pime. Ma olen üksi. Sättisin õhtul hommikuks äratuse. Kell 9.30. Olen ma üldse kunagi nii kaua maganud? Homme kindlasti magan!" räägib Maris Kõrvits seekordses kolumnis veidrast ja tuhandetele emadele tuttavast olukorrast.

"“Tõuse püsti!” kuulen kuskilt kõrgelt. Sada kihti talveriideid seljas, olen potsatanud just esikupõrandale, et uisusaapad jalga tõmmata," kirjeldab Elis oma seekordses kolumnis üht seika.

“Meil on kolmeaastane väga elavaloomuline poeg. Armastan teda piiritult, kuid aja jooksul on minus süvenenud veendumus, et ma vist ei sobi emaks. See teeb mind kurvaks ja tekitab lapse ees süütunnet,” kirjutab Katriin.

"Karlil tekkisid juba lasteaias esimesed tõsisemad probleemid käitumisega," alustab Siiri (37). "Pojale ei sobinud õpetajate jäigad käsud ja keelud, mistõttu ta keeldus koostööd tegemast."

"Mu vanemad lahutasid, kui olin seitse või kaheksa. Ja siis kolis mu ema kokku tollase elukaaslasega ning mina ja mu vend jäime elama nendega. Sel ajal arvasin, et ema elab koos oma parima sõbrannaga," räägib Ingrid.

Vahel võib laps magada halvasti ja vältida oma toas olekut selle pärast, et tuba ei vasta tema eale, eelistustele ega iseloomule. Siit leiad põhjalikke nõuandeid ja ideid, kuidas talle sobiv tuba kujundada.

"Mu esimene laps sündis tillukese ja enneaegsena, tema algus oli päris raske. Veetsime kaks nädalat intensiivraviosakonnas. Muresid oli piisavalt selletagi, et oleks pidanud raha pärast muretsema. Sain stressita lastega kodus olla nii kaua, kui tahtsin. Lisaks võis abikaasa pikema puhkuse perega võtta," räägib Kristi.