Tean, et paljud ei jõua praegu ära oodata reisi sooja päikese alla. Vaatasin isegi mõnuga pilte ägeda pere reisiseiklustest (lk 51), kuid mind päästis koroonamasendusest hoopis imeline talveilm ja suusatamine. Sama teravalt kui värskelt sisse aetud klassikarada lumes, joonistusid suusamäel välja aga erinevad lapsevanematüübid.

Üks tühi kaustik lebas laual. Selles toas oli ka raamaturiiul. Kaustik ahhetas vaikselt: riiul oli nii kõrge, et üles vaadates võis koguni pea ringi käima hakata.

Kertu (3) ja Uku (6) on alati suure imestusega ­vaadanud, kuidas marionetid liiguvad. Meisterdasime seekord ise lihtsa marionett­koerakese, kes saba liputaks.

"Greete oli igal võimalikul hetkel oma toas, nutu- ja pahameelehood olid sagedased, aga arvasin, et tavalised teismelise tujud," jutustab 13-aastase tütre kohutava saladuse jälile saanud Jane. "Ühel hommikul tuli Greete siiski kogemata lühikeste varrukatega pluusis sööma. Märkasin silmanurgast ta käel kriimu. Võtsin tal randmest kinni ja nägin mitut sirget lõiget..."

Riin on veendunud, et pikemalt ühes kohas peatudes ja hoolikalt piiranguid järgides pole vahet, kus riigis viibid. Vastutustundlik reisimine on ka praegu võimalik. "Me ei lähe ju avalikele kogunemistele, baaridesse ega ööklubidesse.”

Ühel päeval mainis mees, et nädalaid on möödunud meievahelise läheduseta. “Kas tõesti nii palju?” imestasin.

Laste­arstilt kuulis Johanna, et Saksamaal kontrollitakse kõiki beebisid ultraheliga. „Miks mitte meilgi? Düsplaasia korral on ju ravi seda edukam, mida varem alustada,“ alustab ta nende pisipoja Tambeti loo jutustamist.

Olgu pühapäev või lihtsalt vaba päev, hunnik pannkooke ja katetest lookas laud on kindel valem suurepäraseks päeva alguseks.

Triin itsitab nagu värskelt armunu, kui uurin, mis on Peteris sellist, et naine hülgas tema kasuks elu Eestis ja karjääri. “Ta on lõbus, hea ja aus kaaslane ning mitte lihtsalt väga hea ratsutaja, vaid ka suure­pärane hobuseinimene,” ütleb ta uhkusenoodiga hääles.

“Olen tabanud end mõttelt, et ei tule toime. Samuti ise Herta hoo peale plahvatanud ja röökima pistnud. Muidugi pole ma selle üle uhke," tunnistab Anni (35).

"Vestlesin ühe tuttava õpetajaga koolikatsete teemal. Tema pikaajaline kogemus on näidanud, et katseteks treenitud lapsed saavad umbes 3. klassis võrdseks nendega, keda 1. klassiks ette ei valmistatud," räägib Maris Kõrvits seekordses kolumnis.

“Mulle olid kõrva jäänud lood, kuidas lapsesaamine näitab, missugused jõuvarud on sinus peidus. Mina õppisin hoopis, kui lödi ma tegelikult olen...” tunnistab Maria (34). Tema sõnul ei toonud praeguseks kahese tütre Roora - keda ema mõistagi piiritult armastab - sünd esile tema tugevaid külgi, vaid nõrkused.

“Ärkasin operatsioonilaual, kui mulle tehti veel viimaseid pisteid. Sain beebi lõpuks endale voodisse ja rinnale. Mees sai meiega kahjuks veel vaid veerand tundi olla ja pidi seejärel lahkuma... koroonapiirangute tõttu ei saanud ta jääda,” jagab oma sünnituslugu Lotta Nurmela (33).

Alles see oli, kui lapse sünnipäeva pidamine mängutoas tundus meile ainus variant. Nüüd oleme läinud ajas tagasi, kus oligi tavaks, et sünnipäevi tähistasime kodus ja õues. Praegu on kõige turvalisem korraldada sünnipäeva võimalikult väikse seltskonnaga õues, kus on tohutu mängumaa!

Koroonavaktsiini tulek on taas pannud elavamalt kihama veebikeskkonnad, kus jagatakse hirme, aga ka lausa vandenõu­teooriaid vaktsineerimisega seoses. Palusime Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teaduril Erik Abneril neid kommenteerida.

“Minu mees küsib peaaegu kõikides asjades kõigepealt nõu oma emalt ja see ajab mind tõsiselt närvi! Mida enam mees emalt nõu küsib, seda enam ämm meie ellu ka ise sekkub,” kirjutab Heili (35).

Kui esimese lapse Vallo sünd oli maraton, siis pisikesel Villul läks tulekuga väga kiireks, räägivad näitlejapaar Klaudia Tiitsmaa ja Vallo Kirs teise poja sünniloo.

"Meil Katuga on suhtes ja lastekasvatamises teatavad kokkulepped, millest kinni­pidamine hoiab kodus mõnusat harmooniat. No näiteks kui peaks emmal-kummal olema emotsionaalse madalseisu päev — ma ise ütlen selle kohta lihtsalt kehva tuju päev, aga naiste puhul toimib emotsioonide mainimine paremini –, ei mossitata korraga," räägib Illimar Pilt seekordses kolumnis.

Kui ma üldse midagi ootasin, siis seda, et pereelu tooks mu ellu vähem piire, tõkkeid ja eraldatust selle liikmete vahel – seda, mida olin ise lapsena kogenud. Nii ma mõtlesin.

Sekspood pole enam ammu mingi tabu, seal müüdavaid tooteid soovitavad pärast sünnitust naistearstidki. Mida väiksemad lapsed, seda keerulisem on leida energiat, et partneriga intiimsust alal hoida – sassis hormoonid, segased tujud, ajapuudus ja üleväsimus teevad oma töö. Kõlab tuttavalt?

“Tahan lohutada kõiki naisi, kes mu rasedus­aegset vormi ja lühikesi sünnitusi kadestavad, et looduses on alati tasakaal.” Liina räägib muuhulgas paljusid naisi tabavast emaka allavajest ja sellega toimetulekust.

"Kas eilne avaldus tähendab seda, et vaid eesliinitöötajad - arstid, õed ja poemüüjad tohivad viia lapse lasteaeda? Või tohivad seda ka näiteks sügavas vaimses kriisis vanemad? Või enesetapu äärel ema? Ja kas selleks tuleb lasteaeda vastav tõend viia?" küsib Maarja (36).

Külmal ajal kisub ka kõige mehelikuma mehe näonahk ja sagedasel kätepesul kuivavad ka tema käed. Andsime viiele mehele kodumaiste kosmeetikabrändi de Tilk! ja D’DIFFERENCE tooted testida. Loe, mida nad selle eksperimendi käigus õppisid ja millistest toodetest said nende lemmikud.