Emadepäev seostub mulle kuidagi rohkem oma ema lapseks olemisega, mitte emaks­olekuga oma poistele. Mäletan, kuidas väikse tüdrukuna mõtlesin, et halbu emasid ei ole olemas. Et kõik emad on ilusad, hellad ja head – täpselt nagu minu ema (pildil minust paremal, vasakul vanaema). Usun seda siiani, üksikute eranditega, kellest kuulnud.

Oi, meid varitseb jonn! Varitseb kogu aeg, isegi südasuvel, kui teised viirus­haigused on taandunud. Võib öelda, et jonn on aastaringne nuhtlus.

“Pandeemia on meiegi elu segi paisanud, kuid Hispaanias on väljakutsetega kergem silmitsi seista,” ütleb Hille Hansole antud intervjuus Marju, kes mehe ja kahe pojaga seal elab. “Jalutad mööda randa või naudid õitemerd ja tunne on nagu puhkusel.”

Pehme sai, toekas pihv ja hä-ä-ästi palju kastet. Kellele ei meeldiks mahlased burgerid? Soojadeks kevadõhtuteks on burks just see mõnus kõhutäis. Valmista seda õues grillil, metsas tulel või oma tubases burgerivabrikus, ühtmoodi nämmad tulevad need kõikjal!

Kertu (3) ja Uku (6) näitavad, kuidas saab värvilisest polümeer­savist meisterdada ägeda emadepäevakingi.

Lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Kertu (3) ja Uku (6) raamatukogust välja valivad. Ehk leiad siit inspiratsiooni ka oma lapsele?

„Võtame näite, kus ema või isa hakkab koos lapsega klotsidest midagi ehitama ja lapsel ei lähe kaks tükki kohe kokku. Vanem haarab need enda kätte, liidab kiirelt ja ulatab lapsele. Edasi tuleb lõuna. Laps püüab kartuleid kahvliga väiksemateks tükkideks teha ja pusib omajagu, kuniks vanem ta kahvli võtab ja oskuslikult tükid tekitab," märgib psühholoog Kärt Kase, kuidas vanemad tekitavad lastes pahaaimamatult tunde, et nad ei saa ise hakkama.

“Käisin kolm korda seda korterit vaatamas, enne kui kindel olin, et siia kodu rajan,” meenutab Gea Valner. Ta elab oma nelja lapse ja kassiga Viljandis Mäe tänavas, kuid juba küpseb plaan keset metsa ehitatavasse majja kolida.

“Kolmandal kunstliku viljastamise katsel olin kindel, et viimaks peab see õnnestuma. Vastasin arsti kõnele nii lootusrikkalt ja siis see tema vastus... et ka seekord kahjuks: EI. Appi, mis tunne mul oli! Ma lihtsalt jooksin nuttes õue. Suutsin vaid nuuksuda, midagi oleks mu seest nagu katki rebitud,” meenutab Katerin.

“Appi, mu laps ei ­mängi üldse omaette!” ­Tuttav lause, eks! Minu omad ka ei mängi. Aga mõnede sõbrannade lapsed jällegi mängivad. Kuidas enda põnnid ka vahel seeliku­saba küljest lahti saada? Siin mõned nõuanded, mis kogusin kokku vanemlusgruppidest.

“Juba esimesest kettaviskest tuli kogu perel äratundmine, et discgolf on mõnus mäng,” ütlevad Tiina ja Raido.

Et Ingrid tol suvel 15aastase tüdrukuna rasedaks jäi, ei osanud ta esialgu kahtlustada. „Võtsin beebipille ja päevad käisid regulaarselt. Kaalus võtsin küll veidi juurde, aga seostasin seda üleüldise kasvuperioodi ja suure isuga.“

“Minu beebi ei hakka küll kunagi lutti imema!” teatasin 21aastaselt, oodates oma esimest last ning olles kasvatus­teemadel “kõige targem ja kogenum”. Ma ei eksinud. Lutti ei võtnud mu esimene, teine ega kolmas laps. Neljas – temast sai aga lutisõltlane!

"Kui tuhude vahesid mõõtev äpp soovitas mul haigla poole teele asuda, tundsin suurt kergendust, et ma seekord sinna minema ei pea ja saan rahulikult kodus olla," kirjeldab Helen seda, kuidas tal teisel katsel õnnestus kodus sünnitada.

Et pisike ­patarei teeb lapse kõhus väga palju pahandust, teab enamik vanemaid. Sellele, et väike magnet võib alla­neelamisel suurt ohtu ­kujutada, ei oska paljud mõeldagi. Aga võib, eriti kui neid on rohkem kui üks. Maiki sai seda tütre nahal valusalt tunda ja räägib hoiatuseks teistelegi oma loo.

“Naised, kindlustage ise oma majanduslik seljatagune ja ärge andke alla ühiskondlikule survele jääda kodu raamidesse,” kannustab sookaaslasi Aaroni ja Arturi ema, IT-ettevõtja Kristel Kruustük.

"Mida vanemaks ma saan, seda ­rahulikumalt igasuguseid tähtpäevi võtan. Kuid see pole kogu aeg nii olnud," räägib Illimar seekordses kolumnis, kuidas nende peres sigineb uusi tähtpäevi kalendrisse nagu seeni pärast vihma naisliikmete algatusel.

“Lugesin mõlema rasedusega “Loomuliku sünnituse teejuhi” läbi. Toetan selle raamatu põhimõtet, et kõik sünnituse, raseduse ja naiseks olekuga seotu võiks olla nii looduse ja ürgolemusega kontaktis kui võimalik. Tütre tulekul see ka õnnestus!” tõdeb lauljatar Teele Viira.

Iga laps on oma ema moodi. Või hoopis on ema laste moodi? Küllap mõlemat pidi, tõded sa, kui neid pilte lähemalt uurid.

Emadepäeva saabudes läheb “hea ema” mõõdik tahes-tahtmata punaseks. Käivad senisest veel meeleheitlikumad sisemised analüüsid, et mõista, mis teeb emast hea ema.

“Mul on neljane poeg, kes enamasti on armas ja terane. Kohati tõstab temas pead aga tõeline kuradike. Neil hetkedel teeb ta nooremale õele haiget ja hakkab sihilikult keeldudele vastu,” kirjutab Liis (35).

"Olen kogenud, et pärast iga lapse sündi sai minust uus inimene. Jah, nii neli korda. Minust ei ole kordagi saanud sellist ema, kelleks ma arvasin end saavat," räägib Maris Kõrvits seekordsess kolmnis emadusest.

Kui sulle on tähtis efektiivsus ja sind iseloomustab suur saavutamisvajadus, siis oma eesmärkideni jõudmiseks tuleb kasutusele võtta kogu abivägi, mis võimalik. Kui oled aga ära unustanud kõige olulisema, siis ainuüksi nutiseadmetest ja to-do- listidest võib jääda väheks.