Minule ei sobinud olla täiskohaga ema. Ma ei tundnud end hästi, kui mu ainus töö oli olla lapsega kaks aastat kodus ja teise beebiga veel aasta otsa – olen selleks liiga püsimatu.

Uhuu, uhuu, hüüdis öökull pimedusse. See ongi tema ülesanne, tema tähtis töö.

“Kui külarestoranis omavahel inglise ning lastega eesti ja rumeenia keeles lobisesime, jäi pere kõrvallauas meid ammulisui vahtima. Naeramegi alati, et vaadake jah meie peret – tsirkus saabus linna!” ütleb Marian, kes abikaasa Dumitru ja kahe lapsega Chișinăus elab.

Kertu (4) ja Uku (6) on pidevalt tahtnud oma Lego ehitisi maale kaasa võtta, et näidata neid ka vanavanematele ja klotsidega hiljem seal mängida. Kuid kuhu need panna? Seekord meisterdavadki nad endale reisimiseks vinge Lego-kohvri ja õpetavad teisigi seda tegema.

Selles Pere ja Kodu rubriigis tutvustab lasteosa kaasautor Krista Kruve kord kuus raamatuid, mida ta lapsed Kertu (4) ja Uku (6) raamatukogust välja valivad.

„Arvasin, et kõigil on kergem, kui mind enam ei oleks. Ma kujutasin ette, mida see samm kaasa tooks, ja see ei tundunud hirmus või valus, see tundus... hoopis lohutav,“ meenutab Kristi oma võitlust sünnitusjärgse depressiooniga.

Heleri usub, et tema ja mehega juhtus see, mis juhtub paljude peredega. “Saime lapse ja kõige selle sees unustasime teineteist. Loodus on nii seadnud, et ema ja lapse side on kõige tugevam.”

“Minu poeg ütles, et ta on õnnelik, et ­rästikuhammustusse ära ei surnud,” meenutab Signe (38, pildil) hiljuti juhtunud õnneliku lõpuga õnnetust.

Uurisime lastega peredelt, millistel Eesti saartel on neile seigelda meeldinud ja mida julgevad nad oma kogemuse põhjal teistelegi soovitada.

Kui Krista ja Kalle aastate eest ööklubis kohtusid, polnud kuskilt aimata, et kunagi elavad nad kolme lapsega maal ning töötavad meelelahutusvaldkonna asemel hoopis kooli- ja kirikuõpetajana.

“Lapsed ja puhkus koos nendega on nagu ettearvamatu loodusnähtus: sa ei tea, kas järgmisel hetkel lõõskab päike või puhkeb torm. Seega tuleb lihtsalt korralik riietus valida,” muhelevad nelja lapse vanemad Liina ja Ats.

“Abielu on andestamise, leppimise, alandlikkuse ja armastamise kunst,” mõtiskleb Linnateatri näitleja ja kolme lapse ema Ursula Ratasepp Pere ja Kodu juuninumbri kaaneloos. Ta räägib otsekoheselt nii läbipõlemisest, sellest, kuidas vahel ei jõuagi kõike ja häirivast eeldusest kõigile - olla kogu aeg õnnelik. Aga see pole ju võimalik, eriti mitte lapsevanemana.

"Mäletan lapsepõlvest väikest sugulast, kes ärevatel hetkedel käe taskupõhja pistis ja sealt kiiruga kahmatud luti suhu lükkas. Tädid kitlites lõõtsutasid naerda, nii et kõhud rappusid," meenutab Maris ja räägib sel korral asjadest, mida ta ei mõistnud, seega elu ise pani ta mõistma.

Üks hetk saabub lastel selline iga, kus iga õueminek võiks olla piknik. Iga metsamatk muutub põnevaks, kui teha ka piknik. Isegi sünnipäev on ägedaim, kui see on õues ja piknikuga. Aga mida siis varuda ilusale ilmale ja ruudulisele tekile lisaks?

“Minu teine sünnitus algas päev enne tähtaega – vaid mõned tunnid pärast seda, kui olin nuusutanud muskaatsalvei eeterlikku õli,” räägib oma sünnitusloo Maarja Masing.

Poja varane ärkamine on emale kurnav. "Ma pole kunagi olnud hommikuinimene. Head tuju kell viis hommikul on keeruline saavutada."

Oleme võrdsed partnerid: aitame ja toetame teineteist ning naudime seda mõnusat kodusolemise aega, tõdevad kuue­kuuse Pauli ­vanemad Heelia Sillamaa ja Peep Maasik.

"Mul on maakera ägedaim töö – lastele metsasünnipäevade korraldamine. Lisaks kirjutamine ja täiskohaga papsitöö. Eriti äge on, et olen kõik need unistuste tööd endale ise loonud," räägib Illimar seekord, mida kõike need ametid talle õpetanud lapsevanemate kohta on.

Deisi mäletab lastekoduaegadest palju valusaid seikasid, millest ta alles nüüd on hakanud toibuma. Raskest saatusest päästis ta Jane, kes lisaks enda kahele bioloogilisele lapsele on oma südame kinkinud kaheksale lastekodulapsele.

Mul on tunne, justkui oleksin selle viimase kooliaasta jooksul vananenud kümnekordse kiirusega. Peeglist vahib mu laste lõbusa ja noorepoolse ema asemel vastu tige sakris vanamutt, kortsude labürint kulmude vahel.