Olen pool aastat olnud Pere ja Kodu peatoimetaja. See aeg kätkeb endas palju avastusi, rõõmu, entusiasmi. Suurt enesearengut ja pööraselt ägedat sõitu. Kahjuks aga ka parajas koguses süütunnet.

Umbes aasta tagasi, hilissügisel, mõlgutasin mõtteid ja puudutasin nendega uut, eelolevat aastat. Olin väiksemate lastega kodune olnud neli aastat ja tundsin, et varem täispuhutud mina on sisinal tühjaks puhisenud.

“Maal on lapsega nii lihtne!” rõõmustab kirjanik Eia Uus (36). Ta naudib koos tütar Anna Mariaga elu Saaremaa kadakate vahel ja tunneb, et on loominguliselt elu parimas vormis.

Kop-kop-kop! Karu ärkas, haigutas ja tatsas siis koopasuule, et kutsumata külalistega pragada. Mõelda vaid, heast peast segatakse teise talveund! Ta avas ukse ning tema koopasse sörkis ja vupsas ja vudis ja kargas üks veider seltskond. Kõik need olid sellised loomad, kes tavaliselt talveund magavad.

Kertu (4) ja Uku (7) võlusid seekord jõulupuu hõljuma. Proovi järele, ehk õnnestub sinulgi! Kui kodus on kutsikas või pisike maailma­avastaja, peab selline kaunistus pühadeaja paremini vastu.

Kuigi jõulutunnet võib leida väga paljudest eri kohtadest, on väga mitmete põlvkondade jaoks just raamatukaaned need, mille vahelt otsing algab. Krista Kruve koos poeg Uku ja tütar Kertuga aitab vahvamaid teoseid välja tuua.

Läksin verejooksu tõttu kuu enne sünnitus­tähtaega haiglasse. ­Korraga sattusin nagu “Grey anatoomia” seriaali, kuna kõhubeebi südametöö halvenes järsult. Mind sõidutati opituppa ja 1, 2, 3 kadus pilt silme eest.

Kõik me mäletame lapsepõlvest magusat pühade­ootust. Ent kuidas teha lapsevanemana nii, et detsember oleks täis imesid ning mitte stressi ja pidevat kiirustamist?

“Sebastian ärkas keset ööd, nuttis paaniliselt ja vehkis käte-jalgadega. Minus tekkis hirm,” kirjeldab Johanna esimest ehmatavat lapse unepaanika episoodi.

Eve ja Cemal Kurtbecer elavad kolme pojaga Berliini äärelinnas Spandaus. “Jõulud on meile midagi muud kui tarbimisralli. Me ei pea seda püha nagu kristlased, kuid ilus aeg on see ikka,” ütleb islamiusuline pere.

“Emme, mängime Monopoli!” oli lause, mida ema sai minu lapsepõlves kuulda pea igal õhtul. Nüüd küsivad meie lapsed tihti: mis lauamängu me täna mängime?

Me ei tea, milliseks aasta lõpp maailmas täpselt kujuneb. Aga üks, mis kindel – oma perega saame ikka koos olla. Ümber laua istuda ja mõnusalt aega veeta. Et jõuaks sealt lauast ka pärast püsti tõusta, soovitan liha kõrvale kuhjata värsket kraami, köögi- ja puuvilju. Tähistame!

“Kui mu 19 aastat noorem vend oli beebi, kinkisin emale jõuluks tema oma aega – hoidsin venda ja ema sai teha seda, mida soovis. Mu ema liigutas see väga,” mäletab Geter Gerlein. Nüüd kasvatab ta väikest Arthurit võimalikult keskkonnasäästlikuks inimeseks.

“Enne Saara sündi kuulsime ainult, kui imeline lapsevanema elu on – kuidas süda lõhkeb, kui vaatad oma magavat last,” mäletavad näitleja Grete ning režissöör, produtsent ja operaator Ergo petlikku pilti, mis beebiperioodist maalitud.

“Vaatasin, kuidas tütred kinke avasid, ja pisarad voolasid. Ma ise poleks saanud neile midagi sellist lubada,” meenutab Krista Reimal (32) seda, kuidas üksnes tänu heategijatele said tütred Lisandra (13) ja Elisabeth (9) endale unelmate jõululaupäeva.

Jõulukaupade müük algab poodides igal aastal üha varem. Juba kuu aega olen vanema lapse käest kuulnud, mida kõike jõuluvana talle tuua võiks. Nimekiri on pikk ja kirju ning muutub pea iga päev.

“Mu lapsed ilmselt mõtlevad, et olen maailma kõige kurjem nõid,” ohkab Riina. “Püüan kodus arvuti- ja uneaega kontrolli all hoida, mis toob kaasa pideva kisa – aga teised kõik ju võivad!”

Kas vanemate õdede-vendade jõulumaagia säilimiseks peavad päkapikud käima ka beebidel? Kuidas vastata küsimusele, miks vennal või õel päkapikk ei käi? Oma mõtteid jagavad kaks peret.

“Ise tehes õpid iga päev. Saime teada, et koduremondi mõtted võivad olla fantastiliselt head, aga kui kogemust pole, ei pruugi asjad esimesel korral õnnestuda,” tunnistavad Ingrid (32), ­Meelis (35), ­August (8) ja Matilda ­Mikker (4), juhatades Pere ja Kodu lugejat oma koduga tutvuma.

Oleme abikaasaga üsna tavalised 30ndates inimesed. Üks veidi küünilisem kui teine ning tšakrad, mediteerimine ja valgustumine on meie meelest pigem “Selgeltnägijate tule­proovi” teemad. Sellegipoolest leidsime end ühel nädalavahetusel tantrakoolituselt.

Katu uuris, mida ma jõuludeks tahan. Kui sellise küsimuse peale kohe midagi pähe ei karga, pole järelikult inimesel midagi vaja. Mulle ei tulnud isegi pärast kahetunnist ragistamist pähe, mida ma vajaks.

Üks emaks oleku raskemaid küsimusi on, millal on õige aeg minna lapse kõrvalt tööle. Mina olen selle otsuse ees seisnud kahel korral. Kui Mia Isabela sai poolteist ning kui Ami Ariana oli aasta ja ühe kuu vanune.

Kui lahutus seljataga, ei pruugi jõul kuigi meeleolukas olla. Pere ja Kodu pikaaegne fotograaf Hele-Mai mõtiskleb kärgperenduse, pühade, südamevalu, olemise ja üleolemise, jagamise, leppimise ning koosolemise teemadel. Ta on oma kolme poja isast kaheksa aastat lahus olnud ja toimetab nüüd värvikas viielapselises kärgperes.

Palju räägitakse alkoholisõltuvuse vältimisest ja sellest vabanemise viisidest. Vähe tähelepanu on aga saanud liigtarvitaja lähedased, kes elu hammasrataste vahele jäänud pereliikmete eest hoolt kannavad ja kukkumist pehmendavad. Kaassõltuvuse tagamaid selgitab Confido Meditisiinikeskuse kaassõltuvusnõustaja ja pereterapeut Katrin Hallik.