Esimest korda Maia-Mari mitme lapse loo (“Minu pluus, sinu pluus, tema pluus”) fotosid silmates purtsatasin naerma. Minu meelest ei ole paremat pilti, mis võtaks kokku elu järjest sündinud lastega, kui lugematu arv riidekaste.

Kolme lapse kõrvalt palgatööl käia polnud lihtne ja seetõttu hakkas Kerli otsima võimalusi, kuidas teisiti leib lauale tuua. „Olles saanud suhu maitse, mis tunne on olla iseenda tööandja, ei kipu ma enam palgatööle naasma,” tõdeb ta nüüd.

See juhtus ühel veebruaripäeval. Oli erakordselt palav ja tuuletu ilm. Ookeani­lained rullisid laisalt randa ja mereröövlid ei viitsinud isegi röövida, vaid pikutasid tekil ja võtsid päikest. Aga meres polnud lood sugugi hästi. Vana haikuningas ei viitsinud enam.

Küllap on iga koolilaps kurtnud aeg-ajalt hommikuse ärkamise üle ja protestinud koolimineku vastu. Mida teha aga siis, kui koolitõrkest saab pea igahommikune kaaslane?

Kui jõuame Emilia, Archie ning nende kahe lapse Evita ja Franzi koju, on öö otsa lund sadanud ja hanged ­põlvini. Kui ei teaks, et asume Kassi­sabas, võiks arvata, et oleme sattunud Bullerbysse.

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Uku (7) ja Kertu (4) raamatukogust välja valivad.

“Ootasin ärevalt, kui kaua beebi väljavõtmisega läheb. Korraga kuulsin plõksu, vee jooksmist ja siis maailma kõige armsamat heli – oma lapse nuttu. Nuttu, mida ma polnud sünnitustel kordagi varem kuulnud,” kirjutab Signe.

Seekord annavad Kertu (4) ja Uku (7) uue elu paarilise kaotanud sõrmikutele ning teevad neist vahvad kaisukad.

“Pärast silmaoperatsiooni teatas arst, et mu neljakuune laps vajab +17 prille. Ma ei suutnud uskuda, et selline number üldse võimalik on,” meenutab segaduses ema.

Eesti Vabariigi sünnipäeva eel võtame fookusse eesti keele ja kultuuri nende eesti laste seas, kes Eestis ei ela. Kas ja kuidas õnnestub mujal elavatel vanematel võsukestest siiski eestlasi kasvatada?

Sünnitama minnes ootad väga, millal saad oma beebikest imetada. See tundub kõige loomulikum tegevus. Kõik ei pruugi alati aga lihtsalt minna. Kui palju tasuks pingutada ja kas see viib sihile?

Pere ja Kodu influencer i rubriigis kirjutab sedapuhku Kanal 2 saatejuht ja sotsiaalmeedia mõjutaja Heelia Sillamaa (26), kes kasvatab koos elukaaslase Peebuga poeg Pauli ja punub pesa idüllilisse Viljandisse.

“See on nii kummaline, et tegelikult ma ju ei tunne seda inimest, kes mul siin süles on – ma ei tea teda üldse. Aga ma armastan teda nii palju,” mõtiskleb Märt Koik koos abikaasa Liisaga.

Väike Asta sündis 2020. aasta märtsikuus ja pidi oma esimesed elunädalad veetma emaga haiglas. Kristjan sai naisperele vaid aknast lehvitamas käia. “Seisin tunde palati akna taga ja jälgisin, kuidas Anna lapsega tegeleb." meenutab teleajakirjanik Kristjan Pihl.

Dali lõi naisega pere ja sai lapse. Pärast poja sündi hakkas ta aina enam tundma, et midagi on siiski puudu, midagi on fundamentaalselt valesti. „Ühel hetkel mõistsin, et paarisuhe naisega, veel vähem pere loomine, pole minu jaoks ning olen teinud suure vea...“

Tähistasin just noorema lapse 1,5 aasta sünni­päeva, millega käib traditsiooniliselt kaasas vanema­hüvitise laekumise lõpp.

Käisin nädalavahetusel kaugtööl ehk tegin Kesk-Eestis kaks laste metsasünnarit. Mulle täiega meeldib see töö. Istusin varahommikul autosse ja sain pea kaks tundi segamatult omi mõtteid mõelda.

“Need on Lenna riided ja mina neid ei kanna!” on Maia-Mari tütardega hädas. Kuidas laste soovidega arvestada ja majanduslikult mitte hävida?

Eesti tähistab tänavu juba 104. sünnipäeva ning Pere ja Kodu toimetus mõlgutab sedapuhku mõtteid sellest, mida tähendab olla eestlane ning milles see igaühe jaoks individuaalselt seisneb.

“Meie pere on meie lapsed ja meie kodu on meie maakera. Proovin olla meie Maa valvur,” ütleb perega Adanas elav ja kohaliku keskkonna eest võitlev Sindy.

Vabadust ja Eesti sünnipäeva! Musta leiva, räime-kilu, keedumuna, tatra, metsamarjade, kartuli ja peediga. Need on esimesed, mis mulle pähe tulevad, kui küsin endalt: milline see Eesti toit siis on? Vabariigi aastapäeva laud võiks olla just selline, mis tundub “kõige rohkem Eesti” ja muidugi maitseb ka hästi. Tähistame!