Seekordses rubriigis “Puudutab” vestles meie ajakirjanik Katariina kahe ukraina emaga, Vika ja Nataliaga, kes põgenesid siia, et oma lapsi päästa. Katariina ütleb, et see on kõige enam hinge läinud lugu, mille ta on iial kirjutanud.

“Soovisime algul kaht järjestikust last. Nüüd aga oleme tänulikud, et meil on olnud nii palju üks ühele aega vaid Rubiga,” usaldavad Anni ja Tomi Rahula elu õiglast kellaseierit. Mis siis, et saatus on neile ka üksjagu kivisid teele pildunud.

Kuninganna jalutas pargis ja mõtles munadepühadest. Kõik oli valmis: tuhat muna ootas keetmist, tuhat pintslit värvi sisse kastmist, tuhat värvipotti avamist.

Lähenevate kevadpühade ootuses meisterdavad Kertu (4) ja Uku (7) rõõmsa lillepärja.

"Mullu suvel alustasime oma pikka merereisi Tallinna Lennu­sadamast enne jaanipäeva, kui Helin oli 11kuune, ja lõpetasime septembri algul Kuressaare jahi­sadamas," kirjeldab Jane. "Aastasena teadis ta sõnu "paat", "meri" ja "poi" ning merel õppis ka kõndima."

“Meile tundub palju lihtsam vana korterit remontida ja sisustada, kui uusarenduse kodu enda näo järgi sättida,” tunnistavad Merit ja Marius oma pariisliku hõnguga kesklinnakodus.

Ma olen ääretult kehv säästja. Minu häda on selles, et kipun elama täpselt nii laialt, kui parasjagu võimalik. Kas mul õnnestub kaks nädalat mõistlikult majandada?

Pärast teise poja sündi teadsin kindlalt, et kui peaksin veel ühe lapse saama, siis tahan, et see sünnitus oleks kahest eelmisest erinev. Mu kolmas poeg tuligi ilmale kõige pehmemal, eelmisi sünnituskogemusi tervendaval moel, hoolimata teele sattunud takistustest.

Kui küsida tänapäeva teismelise käest, kelleks ta tulevikus saada tahab, on tihti vastuseks youtuber. Mis on nende fenomen, mis nad nii ägedaks teeb ja milliseid sotsiaalmeediastaare Eesti noored jälgivad?

Paljud erivajadusega laste isad mõlgutavad lahkumismõtteid. “Oliver ütles, et tunneb end väljajäetuna. Ühel korral tuli aga koju, võttis oma asjad ja lahkus...” meenutab Marii valusat hetke. Paraku on samalaadseid lugusid palju.

“Võistlus parema hariduse nimel algab Jaapanis juba lasteaias. Hea lasteaed ja kool on aluseks inimese edasisele edukusele ühiskonnas,” mõtiskleb ettevõtja ja Jaapani-Eesti ärisuhteid edendav Raul Allikivi.

Kuulda oma väikese lapse suust taolisi sõnu on jahmatav ja murettekitav. Esimese asjana kerkib pähe mõte: mida ma last kasvatades valesti olen teinud?

“Neljane Leonhard rääkis üle päeva, et Skroks tuleb varsti Soomest Eestisse ja peame ta üles otsima,” meenutab Liisa oma poja nähtamatut sõpra.

Säästmist on hea alustada väikeste sammudega. Pisikesed täidetavad eesmärgid tekitavad tunde, et asjad liiguvad ja on põhjust ennast kiita.

Mina olen Henry. Mul on kolm last, naine ja piisavalt ülekaalu, et minust võiks teha vabalt ühe mehe veel juurde. Abikaasa kindlasti rõõmustaks.

"Elasime seitse päeva kolme perega ühetoalises majas, kuna selle all on kelder. Möödasõitev rong paneb siingi ärkama ja kartma, kas jälle pommid...," räägivad Vika ja Natalia, Ukrainast Eestisse põgenenud emad.

Emmä. Emmä. Emmä. Ma tahan kassi! Emme, mina tahan koera. Või võtame palun hamstri?! Emmmää! Miks meil ei ole kodulooma???! Jah, miks?

“Reanimobiil saadeti teele, öeldi, et läheb 8 minutit. “Kas tõesti kiiremini ei saa?” nähvasin mina, sest iga sekund tundus igavik. See oli mu elu hirmsaim öö,” meenutab Tuuli oma poja palavikukrampe.

Olles nädalaid põgenikekeskuses vabatahtlikuks käinud, annan endast kõik, et minu sotsiaalmeediakanali kaudu leviks adekvaatne info.

“Trenniaeg on koos perega veedetud kvaliteetaeg,” usub Lembi Vaher, kes annab akrobaatikatrenne nii beebidele, lastele kui ka täiskasvanutele. Vabal ajal võimleb ta poegade Maru ja Ruhega nii, nagu temaga võimles omal ajal tema isa Vello Vaher.

Tibud ja jänkud ja pajuurvad, pastelltoonides laudlinad. Toome kõik välja ja kaunistame toa. Värvime mune, koksime, korraldame munade veeretamise võistluse ja laseme jänkul šokolaadid kivi alla peitu panna. Äkki see aitab veidike eemale segamini paisatud maailmast? Las kodu olla me kindlus.

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Uku (7) ja Kertu (4) raamatukogust välja valivad.