Sügistalvine moehooaeg ei suuda valida klassikalise ruudustiku ja suure värvilise mustrirütmi vahel. Alati on võimalus kanda neid koos.

Kõledad tuuled ei puhu mitte ainult õues, vaid üle paljude aastate ka meigimaailmas, kus pronksjale kumale ja kuldsele sätendusele pakuvad vaheldust hõbehallid laud.

Kohtusin hiljuti naisega, kes õhtu edenedes hakkas mulle järjest rohkem rõhutama, et tema ilu on loomulik ning ta ei saa aru naistest, kes endaga „igasuguseid asju“ teha lasevad.

Tead seda tunnet? Pead mingil põhjusel läbi vihma tormama äpist valitud rendiauto poole, jõuad vettinuna kohale, nühid lootusrikkalt oma nutiseadme ekraani märgade riiete vastu, kuigi tead, et see asja paremaks ei tee. Lõpuks kuuendal katsel õnnestub uksed lukust lahti teha. Viskad koti kõrvalistmele sellise hooga, et ilmselt järgmine autorentija valib „Report damage“, ning istud autosse. Jalad sirged, rool lõua all, pea vastu lage. Sel hetkel mõtled, et inimkeha on ikka imeline.

„Ma näen jälle värve,“ tõdeb vabakutseline näitleja ja lavastaja Elina Pähklimägi, kellele viimased poolteist aastat olid kohati ramprasked. „Selleks, et neid taas näha, pead olema värvitaju kaotanud. Aga kui nad uuesti ilmuvad, on kõik nii ere, imeline!“

Eile õhtul esitles Eleryn Tiit oma debüütalbumit. Taasavaldame eelmise aasta oktoobrikuu Anne & Stiilis ilmunud intervjuu. Lauljanna Eleryn Tiit otsib harmooniat nii muusikast kui ka elust enesest. Ent kui kaks ilusat hinge kõlavad kokku kakofooniana, siis sügavat lembelugu sellest ei sünni, teab ta nüüd.

Oktoobri esimesel laupäeval toimus Tallinnas Anne & Stiili konverents „Kuidas jääda muutuvas maailmas iseendaks?“.

Inspireeru setu naistest ja kanna metalseid kulinaid. Riputa neid käevangu, taljele, kaela!

Moelavadel hakkab teravalt silma üks suur trend – seelikute võidukäik. Vaatame, millega koos pükste aseainet kanda!

USA laulja Camila Cabello (26) on hoolimata noorest east jõudnud silma jääda oma mängulise ja riukaliku stiiliga.

Nüüd, hilissügisel on õige aeg värskendada väsinud jalgu ja juukseid ning uudistada uudset, nahasõbralikumat retinooli.

Iluvõtteid, mida kasutame lihtsalt inertsist, põhjusel, et „nõnda on alati tehtud“, leidub lugematul hulgal. Tirime päevavalgele ammu purustamist ootavad müüdid. Kaasa aitab juuksur Karel Oja.

Looduse eluringi viimasel veerandil, enne kui jäine surilina katab kõdu, viskleb küpses koloriidis kaftan veel ühe hõõguva tantsu, justkui teades, et see on kummardus ja hüvastijätt. Veel üks aplaus enne eesriiet, et taanduda videviku värvitusse pimedusse, kus kaikuma jääb vaid kummituslik kõla...

„Proua Laine on väga nutune täna“, „Minu abikaasa Endel on juba pikalt ravil. Ta on nii pessimistlik, palun minge tema juurde!“ Need on mõned pöördumispalved hingehoidja Katri Aaslav-Tepandi poole. Ent intensiivravis võib kutse olla ka märksa pakilisemat laadi – ruttu-ruttu, äsja haiglasse toodud patsiendi elu ripub juba juuksekarva küljes. Kittel selga ja start!

Võtke need juuksed, lõigake see rind, mõtles Merili Reinlo, kuuldes, et tema põues, kohe tugevate tuksete kõrval, pesitseb agressiivne vähkkasvaja, mis toitub aplalt elujõust ja tulevastest hingetõmmetest. Merili otsustas, et nii see asi ei lähe. Tema võitleb. Tema otsustab, et veel pole aeg minna.

Kahekümnendates eluaastates mõtlesin välja enda meelest vaimuka kalambuuri: „Milleks mulle piirid, kui on olemas piiritus!“ Kuigi tegu oli vaid sõnamänguga, hakkan alles nüüd, viisteist aastat hiljem aru saama, milleks piire vaja on.

Mõned nädalad enne isadepäeva, kui kohtume isa-poja Saaremäega, tuleb Üllari uusim projekt improteater Karl Robertile üllatusena. Naerame, et tühja sest loost – kohtumine on end juba õigustanud.

„Armumist kirjeldada on nagu rääkida LSD-kogemusest: olin kuuemeetrine, siis tuli roosa elevant ja ma ütlesin talle tere,“ muigab näitleja Jan Uuspõld (49). Pöördumine alkoholist ja meelemürkidest innustab temalt nõu küsima võhivõõraidki.

Alanud on soojendavate ahju- ja pajaroogade võidukäik! Kuigi taldrikutäit peab veidi ootama, saavad need toidud valmimise ja maitsestumisega suuresti ise hakkama ja vajavad algul vaid kerget suunamist.

Nõmme metsade all Stalini-aegses majas peidab end hubane ja avar kahetoaline korter, kus elab abielupaar Stella ja Mikk Hein. Koos on käidud viisteist aastat, millest seitse ühise perekonnanimega.

Šikk metropol Kaplinn, hedonistlikud veinipiirkonnad ja rannikukülad peidavad endas sama palju elamusi kui kogu ülejäänud Aafrika kokku.

Muusik ja arengutreener Sandra Vabarna (38) peab aasta suurimaks võiduks endaga ausaks jäämist. „Tahan olla julge, avatud ja valmis hüppama tundmatusse, et näha, mida elu veel pakub.“

Jah jahedale elegantsile! Alla kirjutanud: