„Kas sina oled minu tupsutaja?“ küsib suurettevõtte juht, endine tuntud poliitik, kui Delfi kööki vett võtma suundun. „Ee... ei, ei ole,“ vastan segaduses ja jätkan teekonda kraani juurde.

Nostalgiline kudum on su kapis juba teab mis ajast? Või tekkis vastupandamatu soov see soetada? Vaatame, kuidas kuumaks kaubaks kujunenud Fair Isle’i stiilis kampsik eriti efektselt välja kanda.

On aeg otsida soojust teetassist ja pleedist, aga miks mitte ka sügavatest sügisvärvidest. Tummisemates parfüümides ja toonides on midagi turvalist ja lohutavat.

„Kõigile meeldiv täiuslik on igav. See ei ole minu teema elus, reklaamis ega riietuses,“ leiab copywriter Kädi Kaasikmäe, kes seab säravalt ritta nii sõnu kui ka rõivaid.

„Kui vaatad filmi, tahad ju näha inimest, kes teeb seda, mida teeb, elu ja surma peale – või vähemasti elu eest!“ ütleb Pääru Oja (35). Enese vastu halastamatult nõudlik näitleja kehastab Eesti uusimas filmis „Vari“ Juhan Liivi.

Üks passib terve igaviku turvakontrollis ja satub tagatipuks pistelisse läbivaatusse, teine vuhiseb vupsti läbi ekspressvärava – umbes nii võiks võrrelda Eesti naiste ja meeste teed tippjuhiks. Pisut meelevaldne järeldus? Ei, kõigest peegeldus Praxise mõttekoja viimasest uuringust „Mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks“. Miks on naiste retk tippu omaette kadalipp ja milline võiks välja näha ühe Eesti naisjuhi profiil? Sellele nüüd pilgu heidamegi.

Beebiootus, kihlus ja uus kodulinn. „Vahel vaatan oma elu ja mõtlen – see on täis seebiooper ning mina muidugi peategelane,“ muigab Kethi Uibomägi. Viimased aastad on teinud elus korrektiive. Ta on otsinud ja leidnud – iseennast ja armastuse.

Ühtäkki soovivad naised ja mehed üle maailma tõmmata selga riided, mis pärineksid justkui eelmise sajandi keskpaigast Ameerika idaranniku eliitkoolide kasvandike seljast. Liikumine on ristitud old money ehk vana raha stiiliks.

Ei leidu just palju moeesemeid, millel oleks kindel sünnipäev ning mis poleks saja aasta jooksul eriti muutunud. Mototagi on üks neist.

Sel kuul hoiame huuled sügismaru eest kaitstuna, aga uudistame ka maailma esimest koerte disaineriparfüümi.

Veel paarkümmend aastat tagasi tähendas naha koorimine pähklikoorepuru või suhkrukristallidega meeleheitlikku näo hõõrumist. Selle primitiivse lähenemise asemel on meil nüüd kasutada täielik teaduslabor. Vaatame, miks koorida, kuidas seda teha ja millised vahendid appi võtta.

Haavale soola, argisele vürtsi. Pisarad olgu kibedad. Uni magus. Kui nälg näpistab, siis elu isutab. Restoranižonglöör Jaanika Tigasson palub lauda.

„Kuula oma kõhutunnet“ öeldakse, kui kurdan otsustusvõimetust. Ma ei tea, kui targaks sina oma vatsakese treeninud oled, aga kui minu sisemus end üldse kuuldavaks teeb, kaebleb ta enamasti nälja üle. Seda rohkem elevil olen, kui saan üheks päevaks usaldada kõik oma (elu)valikud... tehisintellekti kätte.

Võiks arvata, et õhukesest kummist kaitsevahend paneb põsed õhetama vaid varateismelistel perekonnaõpetuse tunnis. Karm reaalsus aga näitab, et selle „abimehe“ kasutuspõhimõtted külvavad segadust ka veel kolmekümnendates ja hiljemgi. Millest see tuleb, et inimesed ei taha kondoomi kasutada? Teemat aitab lahti muukida seksuaalnõustaja ja ämmaemand Diana Leht.

Kas mäletad, kuidas muinasloos „Keisri uued rõivad“ sammus valitseja mööda tänavat uhkelt aadamaülikonnas? Oi kuidas linnarahvas peitis pilke ja punastas põski. Olgugi et loo moraal oli kõike muud kui „riietu vastavalt ilmale“, ei pane paljad kehad täna enam suurt kedagi piinlikkusest minestama.

„Ma tean, mis meile saatuslikuks sai!“ tunnistas 30ndates Marko pisaraid tagasi hoides teraapiaseansi lõpus, mis kujunes paariteraapia asemel üllatuslikult individuaalseansiks. „Sellest ajast peale, kui lapsed tulid, magasime koos nende, mitte teineteisega.“

Vahet pole, kas jood Kariibi mere saarel kokteili või trotsid Eestis oktoobrikaamost, oma pea eest sa ei põgene, teab teleajakirjanik Roald Johannson. See ei õnnestuks ka ühest suhtest teise hüpates. Kuidas siis aga selle peakesega sõbraks saada – sellega mees praegu tegelebki.

Teismelisena muretses ta oma vilaja keha pärast, mõned aastad hiljem sirgus temast üks isikupäraselt kaunimaid modelle siinmail. Kohtumine õigete inimestega tõi enesekindluse, meenutab rõivabrändi IVL looja ja DJ Inga Vatsk-Laasner.

Päriselt?! Õun? Nii igav?! Kui pikalt oodatud ubinaaeg lõpuks hooga kätte jõuab, on tüdimus viljast kerge tekkima. Lisaks heale moosi- ja mahlavarule annab hapukasmagus aiasaadus aga põneva lihvi nii soolastele kui ka magusatele roogadele.

„Kaugemal kui kesklinn – nalja teete või?“ mõtles kunagi Triin Seli, elupõline kosmopoliit. Või nii ta vähemalt arvas. Nüüd elab Triin ühes abikaasa Markoga Tartu elusoonest kümneminutilise autosõidu kaugusel. Paigas, kus akna taga ei sagi kontorirahvas kohvitopsidega, vaid maiustab rõõsa rohuga terve Bambi perekond.

Kutse Poola minna tuleb päeval, kui olen tormanud kohtumisele märkamata, milline ilm õues on. Sisestanud Bolti sihtkohaks täiesti võõra adressi, polnud ma tähele pannud sedagi, millisesse linnaossa jõudnud olen. Korraga ei taha ma enam kuhugi lennata. Muidugi ma tahan Poola minna, aga tahan seda teha hiilides. Käia kohtades, mis on alati olnud lihtsalt ühed täpid istmeseljatoe ekraanil oleval maakaardil, mille kohal lennuk lendab; kohata inimesi, keda lennukist vaadates nähagi pole.

Saate „MasterChef Eesti: kuulsused köögis“ uue hooaja osaline, kaksikute isa, ettevõtja Mart Haber tervitab peagi perelisa.

Vaata ja imesta! Tegevusi jätkub nii näituse-, kino- kui miks mitte ka lennujaama ootesaali.