„Lihtsalt tunnetage,“ lausub pehme naishääl. „Pikutage, mediteerige, laske end vabaks,“ jätkab ta tüünel toonil. Üle mitme nädala tunnen, et võiksin kasvõi kohe unne suikuda. Keha on lõtv, mõtted kui hoovusest minema kantud. Hingamine muutub sügavamaks ja ühtäkki tajun, et taustalt kostuv liftidžäss on kauneim heli, mida mu kõrvad eales kuulnud on. Kõik oleks täiuslik, kui ma ei viibiks... madratsipoes.

Lendlevad kangad, alt laienevad püksid ja kõrge kaelusega kudumid on 70ndatest tuttav kombinatsioon. Sel hooajal vallutavad need taas meie garderoobi, mis ongi ehk liiga kauaks minimalismi lainele puhkama jäänud.

Iluprotseduurid ei pruugi jääda vaid koduseinte vahele. Veedame tööl piisavalt palju aega, et sealgi uued harjumused sisse seada.

Kui pipipikksukalik esteetika kohtub elupõlise moegurmaaniga. Kireva kapiga digispetsialist Birgit Küüt ei karda ühtegi värvi ega lõiget.

„Ma usun, et kõigil on oma kaitseingel, kes tegelikult teab, mis meid ees ootab, ja viskab hambusse täpselt nii palju, kui jaksame pureda,“ mõtiskleb suus sulavat souli viljelev Rita Ray, presidendi noore kultuuritegelase preemia laureaat.

Lause „sa oled minu“ võib kõlada romantiliselt Hollywoodi pisarakiskujas, aga kui su elu – mõtted, keha ja maine vara – on päriselt kellegi teise käsutada, on asi ihaldusväärsest suhtest valgusaastate kaugusel.

„Loodan, et kunagi vana naisena mõtlen: tegin alati seda, mida tahtsin,“ ütleb vabakutseline näitleja Amanda Hermiine Künnapas (28). Siiamaani on tal õnnestunud.

Kingad on selleks hooajaks hellalt ja hoolikalt kapi kaugematesse nurkadesse ära pakitud. Vaatame, millised jalanõud nüüd etteotsa rivistada.

On üks rõivas, milles võrdselt ühendatud nii kõrgmood, tänavastiil kui ka matkasõbralikkus – sulgedega vooderdatud puhvjope. Selles on kõike ja enamgi veel. Puhvjope on ellujäämise sümbol, mille punast läikivat versiooni kannavad kõige edevaimad meist.

Sel kuul pöörame juuksepesurutiini pea peale ja uudistame hitihoiatusi näohoolduses.

AI ja tehnoloogia teevad imesid igal rindel – nii ka iluvaldkonnas. Otsustasin sukelduda moodsate iluäppide maailma ja enda peal katsetada, kas need teevad päriselt elu kergemaks (ja mind kaunimaks) või on tegu lihtsalt nutika äriga.

Talv valgub tasahilju külla ja toob kaasa oma jahedad reeglid. Käes on aeg kududa end kihtidesse, mis annavad kehale sooja ja silmale rõõmu. Ära karda seejuures värve – neil on teraapiline võime hallid päevad kaunimaks muuta. Ja seda mitte ainult enda, vaid ka ümberkaudsete jaoks.

Ta on toonud Eestisse Bollywoodi filmivõtted ja ehitanud saudiaraablastele „lennuki“. Kuigi 16 tegevusaasta jooksul on tulnud kustutada nii mõnedki tulekahjud, on Cuba Filmsi tegevjuhi Ingrid Eloranta soovitus lihtne: las põleb, mingu või leekidesse. Parim vastus jõuab sinuni vahel alles hommikul – kui kõik on juba maha põlenud.

Kust tulevad lapsed? See on küsimus, mille vastus on justkui teada. Seda enam mõjub laastavalt, kui selgub, et suurest armastusest, plaanidest ja proovimisest alati ei piisa.

„Ärkasin ja terve padi oli karvu täis,“ meenutab Katrin (42) košmaarset vaatepilti 17aastase neiuna. Veel eelmisel päeval oli ta olnud väga lähedal, et tüütu parukas lõplikult nurka visata. Aga oh ei, juuksemaias „sõber“ oli tagasi ja nagu näha, siis agressiivsemalt kui kunagi varem.

„Vaiki kui võid, jää tasa...“ kummitab Ruja viisijupp mu peas, kui püüan tõlkida eesti keelde sotsiaalmeedias laineid löövat sõnaühendit shut up ring. Just nii on hakatud kutsuma kihlasõrmust, millega palutakse oma tulevast vaid selleks, et too viimaks pealekäimise lõpetaks.

On see lind, on see lennuk... Ei, see on Jaan Roose. Kaskadöör ja kolmekordne slackline’i maailmameister, kes ületas hiljuti maailma pikima tasakaaluliini, mis ühendas Mandri-Itaaliat ja Sitsiilia saart. Mõned kuud hiljem kohtume maailmameistri kodus Jaantarctical (loe: Häädemeestes), kus õunaaia asemel ootab tunduvalt põnevam vaatepilt – justkui mõne Hollywoodi filmi võttepaik.

Hollandis resideeruv ja Pärnus üles kasvanud modell ja onlyfansitar Aiki Niinemets (30) paneb südamele, et vastu tuleb astuda nii füüsilisele kui ka vaimsele terrorile.

Pea igas toidus tagasihoidlikku taustamaitset pakkuv sibul oskab olla tõeliselt värvikas ja mitmekülgne köögirokkstaar, kui talle ainult võimalus anda.

„Kui juba minna hulluse peale välja, siis täiega!“ lausub ekstravagantse oaasi omanik, juuksur Riho Suik (50). Külluslikke värve ja pööraseid detaile leiab siin säärastes kogustes, et tuleb tõmmata hinge ja endalt küsida: millest alustada?

Varssavis Wisła jõe paremkaldal Praga linnaosas jalutades on tunne, et kohe nurga tagant algab Berliini Kreuzberg või Londoni Shoreditch – ainult et koos väikese Poola aktsendiga. Kõik on autentne nagu vana vinüül, mida mängitakse kergelt krabisevas plaadimängijas. Praga on täpselt selline koht, kus isegi viinavabrikus on peidus killuke glamuuri.

Millise Eesti väikelinna võiks mahutada sügisplaanidesse? Või kust saada abi, kui käekiri meenutab varesejalgu? Lahendus on varuks neilegi, kel probleeme hoopis kulinaarse käekirjaga.

Jumestuskunstnik Gerda Miller jagab kõige jahmatamapanevamat seika meigitoolist, aga annab ka nõu: millised iluhäkid on päriselt oma menu väärt ja mille võime heaga kosmeetikakotist välja visata?