Umbes viisteist aastat tagasi märkasin, et minu suvekodu trajektoorile on tekkinud omaaegset autolavkat meenutav värskete viljade turg. Polnud mugulat, mida seal ei leidunud!

Näpuotsaga jumestust, veidi parfüümi, sutsuke juukselakki. Harmooniline ilu sünnib siis, kui mitte millegagi ei liialdata.

Eesti Laulul kolmanda koha saanud An-Marlen on laval nagu loodusjõud – tema juhib. Hääl metalne, pilk kivikülm. „Vastandumine on minu jaoks balanss,“ ütleb artisti argimina Ingel Marlen Mikk, „tavaelus ma veel õpin ennast armastama.“

Vahet pole, kas peatud peegli ees või möödud vaateaknast – parafraseerides 2 Quick Starti laulusõnu: ta varjuna kannul sul käib. Nagu hääl su peas, mis sosistab: „Küll on kõver!“, „Siit on sentimeeter üle, siit puudu“. Ükskõik kuidas sa ei prooviks pahalast maha raputada, istub tema väsimatult siseraadio ääres ja krutib sagedust valeks.

Näitleja Hilje Murel (49) võrdleb saabuvat juubelivanust teismeeaga. Mõlemad on murrangulised üleminekuetapid. Läbi elu on Hilje tundnud kõige tugevamalt üht soovi: olla hoitud. Ja mitte võtta seda hoitust iseenesestmõistetavalt.

Mänguliselt julge! Turundusjuht Helen Marie Põrk (29) armastab kokku panna esemeid, mis rangelt võttes ei peaks omavahel sobima.

Unustagem Valge Daami legend. Haapsaluga käib kokku veel üks salapärane, kuid täiesti lihast ja luust naine – Kristel Saal-Engman, kes tuli Võrumaa kuppelmaastiku vahelt ja lõi oma julge visiooniga kuurortlinna põhitänava õitsele.

Öeldakse, et vastandid tõmbuvad. Ent kas ka siis, kui üks on sukasäärde koguja ja teine raha tuulde loopija? Või kui sinu kanda on kõik elamiskulud ja partner... on lihtsalt diivanikaunistus. Või äkki hoopis arulage sendisaagija, kellega kooselu ei meenuta enam ammu muinasjuttu, vaid finantsauditit?

„Nüüd saan olla see, kes olen. Ma ei pea enam elama topeltelu!“ ütleb Joelle Marcelle Antson (29), kes avalikkuse ees tuli transnaisena välja mullu sügisel.

Riivame varbaga. Läheme sisse põlvini, puusani, rinnuni. Teeme silmad vee all lahti. See võib olla lihtne harjutus basseinis – või toimetulek veehirmuga.

Telesaatejuht Robert Rool seisab ootusärevalt lennuraja alguses, valmis üheks elu vingeimaks õhkutõusuks. Silmapiiril terendab teise lapse sünd ja sihtkoht on jõuda jõuluks päris oma koju.

Kujutan ette, kuidas nii mõnigi ohkab nüüd sügavalt ja mõtleb, et hakkab jälle pihta see psühholoogide moraalilugemine, kuidas peab magama, puhkama ja fredjüssilikult molutama. Tunnistan päris ausalt, et suure osa elust olen olnud sel teemal tugevate topeltstandarditega.

Kui suure palavaga on tegutsemistuhinat poole vähem, siis rõõmu ühe jahutava ampsu üle poole rohkem.

„Minu jaoks seostub kodutunne turvalisuse, rahu, mugavuse ja iluga,“ ütleb sisustusentusiast ja sisustuspoe Snug omanik Liisi Lonn. Just need väärtused juhatasid ta tagasi kodusaarele Saaremaale – majja, millel on ligi 150 aastat väärikat ajalugu ning mille seinte vahel on rahvajuttude järgi loomingulist pelgupaika leidnud kirjanik August Mälk.

Kõik räägivad suvest kui vabadusest. Kuumalainete ajastul tähendab see üha sagedamini valikut olla kusagil, kus termomeeter ei ähvarda järjekordse kuumarekordi tunnistajaks olla. Mõni otsib varju konditsioneeriga hotellis, teine pageb lõunast põhja. Õnneks on sihtkohti, kus ei pea valima ilusa ilma ja hea enesetunde vahel.

Suvekompass püsib kindlalt heade maitsete kursil. Neid leiab nii piiri äärest kui ka saarelt, linnaruumist ja köögilaualt.

Muusik ja dirigent Valter Soosalu (33) vaatab elu ja inimeseks olemist otse, ausalt ja teravmeelselt – just nii, nagu ta viljeleb muusikat.