„Iseenda ja oma elu rahulik ja paanikata vaatlemine ongi üks vaimse heaolu tuumoskustest. Kui sa ennast tead ja tunned, õpid end ka hoidma ja enda eest hoolt kandma enne, kui asjad käest ära lähevad,“ kirjutavad äsja ilmunud raamatu „Kas vajad teraapiat?“ autorid Liisa Uusitalo-Arola ja Katri Kanninen. Kuidas tulla toime igapäevast elu häiriva pideva pabistamisega? Loe katkendit raamatust.

Tatine nina ja rögane köha pole asjad, millele me kuigipalju mõtleks, kui just parasjagu ei maadle mõne sügistalvise ülemiste hingamisteede haigusega. Suurenenud limavool on ülemiste hingamisteede haiguste tavapärane kaaslane. Miks keha lima toodab, mis on selle ülesanne ja mida reedab selle värv?

Menopaus ehk menstruatsioonide lõplik lakkamine toimub keskmiselt 51-aastaselt. Aastaid enne menopausi, kus tekivad esimesed munasarjade töö häirumise sümptomid, ja esimest aastat menopausi järgselt, nimetatakse perimenopausiks. Günekoloog Ivika Jakson selgitab, kuidas sümptomeid ära tunda ja leevendada.

Sügis toob kaasa muutlikud ilmad, stressirohkemad töö- ja koolipäevad ning sageli ka nahaärritused. Nahaprobleemid, nagu akne ja kuivus, sagenevad just sel ajal. Kosmeetikakonsultant jagab, kuidas nahka sügise saabudes hooldada ja probleeme ennetada.

Harri (42) elu saab tinglikult jagada kaheks: elu enne ja pärast insulti. Ta taastus viis aastat tagasi tabanud haigusest ilma tüsistusteta, kuid midagi siiski muutus. Just mõtetes. Tekkis pinev ärevus ja taustal saatev küsimus: kas ma ikkagi suren?

Kõigil on oma head ja halvad küljed, kuid inimpsüühikat kaardistavate teadlaste uuringutest ja käitumiseksperimentidest selgub, et inimese loomusel on varjatud pool, mille tumedad impulsid võivad esile kerkida iseenesest. Olles inimlikest negatiivsetest joontest teadlikum, neid tunnistades ja mõistes, on võimalik neid oma loomuse helgemate tahkudega tasakaalustada.

Ligikaudu kaks kolmandikku Ameerika täiskasvanutest kogeb 70. eluaastaks mingil kujul kognitiivseid häireid. Hiljutine uuring viitab aga lihtsale lahendusele, mis võib aidata seda ennetada.

Kurjategijate muust ühiskonnast eraldamine on meie kõigi turvalisuse huvides igati loogiline ja mõistlik samm. Kas vanglas veedetud aeg kasvatab inimesed ümber või hoopis süvendab juba olemasolevaid probleeme? Kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo räägib oma vanglas töötamise kogemusest ja sellest, kuidas inimesed üldse kuritegevuseni jõuavad.

Inimesed on üha teadlikumad käsimüügiravimitest ja nende annustamisest. Siiski näeb Confido üldarst dr Merit Rahnik, et aeg-ajalt eksitakse mõne põhitõe vastu.

Viirushaiguste hooaeg on septembriga käima läinud. Meliva meditsiinijuht ja üldarsti dr Andreas Abeli sõnul pöördutakse kliinikusse ja ka kaugvastuvõttudele Digikliinikus eelkõige köha-nohu, palaviku ja üldiselt kehva enesetunde pärast. Arst annab nõu, kuidas leevendada viirushaiguste sümptomeid ja millal kirjutatakse välja COVIDi ravim.

Kaalulangetamise võtmeteguriks on tasakaalustatud ja tervislik toitumine, kuid regulaarne füüsiline aktiivsus ja trenn toovad soovitud tulemuse kiiremini kätte. Võiks ju arvata, et mida rohkem ja raskemalt treenida, seda rutem kaovad lisakilod, kuid päris mitu väga levinud trenniharjumust võivad eesmärkideni jõudmist hoopis raskendada.

Hoolimata sellest, et 2023. aastal püstitati Eestis soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekord ning soolevähi sõeluuringul osales 60,4% uuringule kutsutud meestest ja naistest, on soolevähk ikkagi vähkidest üks suurimaid surmapõhjustajaid. 2022. aastal suri soolevähi tõttu Eestis 457 inimest. Soolevähi varajaseks avastamiseks peaksid üle 45-aastased inimesed regulaarselt ennast kontrollima.

Kas oled tüdinud kõhukinnisusest, gaaside kogunemisest ja kõhupuhitusest, mis põhjustavad ebamugavust ning häirivad igapäevaelu? Tõenäoliselt ei lohuta sind hetkel ka see, et seedehäired on üsna levinud probleem paljude jaoks.

Arnold Schwarzenegger usub, et inimesed otsivad pidevalt oma tervise edendamiseks uusi asju, ilma et nad oleksid endale põhiasjad selgeks teinud. Milline on tervise ja heaolu vundament, millele tuleks esmajärjekorras keskenduda?

Trennis käimine on üks tervisliku eluviisi alustaladest. Kui treenid jõusaalis, tuleb arvestada, et vahel tuleb ikka ette olukordi, mis panevad kulmu kergitama. Uurisime lugejatelt, millised on nende kõige ebameeldivamad kogemused jõusaalis ja selgus, et etteheiteid on omajagu.

Üle 90 protsendi seljavaludest on hea prognoosiga ja neid ei põhjusta ükski ohtlik haigus. Üldjuhul paranevad ägedalt tekkinud seljavalud mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Confido üldarst Merit Rahnik selgitab, kuidas seljavalu leevendada.

Kui tavaliselt räägitakse südame-veresoonkonnahiagustest seoses meeste tervisega, siis sel aastal on Ravimitootjate Liit koostöös Eesti Kardioloogide Seltsiga võtnud fookusesse naiste südametervise. Südame-veresoonkonnahaigused on nagu meestelgi – naiste surmapõhjus number üks, sealjuures sureb selle tõttu naisi rohkem kui mehi.

Pole vist inimest, kes poleks tundnud peavalu, on ju tegemist kõige levinuma valuga. Ent sel tervisehädal on sada nägu, peavalusid on enam kui 150 tüüpi. Neist lõviosa moodustavad pingepeavalud. Kuigi enamik peavalusid ei ole ohtlikud, võivad teatud tüüpi peavalud olla märk tõsisest haigusseisundist.

Keeruliste inimestega suhtlemine teeb sageli meele mõruks. Samas on võimalik õppida, kuidas nendega efektiivselt toime tulla. Millised inimesed on aga nii-öelda keerulised ja kuidas nendega edukalt hakkama saada?

Spordiklubi teevad sümpaatseks – või vastumeelseks – suuresti inimesed, kes seda külastavad. Kui käitud spordiklubis sama hoolivalt, nagu soovid, et sinuga käitutaks, on sul trennietiketi tuum selge. Millele siiski tähelepanu pöörata?

Viha on üldiselt normaalne emotsioon ja mõnelgi juhul edasiviiv jõud. Kui aga vihast kasvab raev, mis ohustab su oma ja lähedaste vaimset ning ka füüsilist heaolekut, siis tuleb vihapursetega viivitamatult tegelda. Esimene asi on tunnistada omale probleemi. Siit ka mitu nippi, kuidas vihaga toime tulla, enne kui see muutub laastavaks üleelamiseks kõigile.

Toitumisest ning sellest mida ja kui palju on tervislik süüa räägitakse palju. Hoopis vähem on jututeemaks aga see KUIDAS süüa. Mis, muide, pole sugugi vähem tähtis. Pelgalt sellise väikese muudatuse abil nagu söömise tempo aeglustamine võib saavutada meeldivaid tulemusi nii enesetundes kui talje ümbermõõdus.

Kui vähegi võimalik, tasub nõu küsida oma ala spetsialistidelt. Vestlesime üheksa aastat Ühendkuningriigis proviisorina (independent prescriber) töötanud Bianca Maria Heidoga. Uurisime, milliseid soovitusi jagab ta inimestele, kes soovivad leida parimaid võimalikke lahendusi oma vaimse tervisega seonduvatele probleemidele.

Oled kunagi mõelnud, miks mõned inimesed näevad juba varakult välja vanemad kui nad tegelikult on, aga teised püsivad nooruslikud ka kõrgemas eas? Meie enesetunnet, välimust ja tervist mõjutavad geenid, aga olulist rolli mängivad ka igapäevased valikud ja elustiil.

Maratoni võib läbida suure tahtejõu najal, kuid Nele Eichhorn ja Maris Heinaru teavad, et 42 kilomeetrit saab ka mõnuga joosta. „Käies maailmamaratonidel, tahan nautida üle finišijoone tulemist ja tagasi hotelli jalutamist. See on minu jaoks täielik kingitus,“ räägib Nele, kuidas rahuliku pulsiga jooksmine on aidanud tulemusi parandada.

Pole kahtlustki, et kui füüsilise aktiivsuse kasutegurid saaks panna kokku ühte tabletti, võtaksid seda ilma kõhklemata kõik inimesed. Miks siis hoolimata liikumise kasuteguritest see meie jaoks kohati nii raske on?

Nooruse- ja ilukultusega ühiskonnas on väga kerge jääda uskuma, et vananemine on tabu. Esimesed närtsimise märgid võivad aheldada elurõõmu juba üsna noores eas.

„Me oskame hinnata tervist alles siis, kui seda enam pole,“ tõdeb rinnavähki põdenud Kadri Villemson (41). Praegu on ta analüüside järgi vähist vaba, kuid üleöö menopausi esile kutsunud hormoonravi tõi kaasa põrgulikud kõrvalmõjud.

Õun on meie toidulaual üks tavalisemaid puuvilju, kuid vähesed on teadlikud selle tervist tugevdavatest omadustest. Inglise keeles levinud ütlusel “üks õun päevas hoiab arsti eemal” võib tõepõhi all olla. Viimastel aastatel on uuritud õuntes leiduvaid polüfenoole ja tulemused on olnud üllatavad. Teadlased on avastanud, et õuntes sisalduvate fütotoitainete jaotus on varem arvatust palju unikaalsem.

„Olen alati tahtnud kõike teha ja pakutud võimalustest kinni haaranud,“ ütleb elupõline inglise keele õpetaja Aino Kreitsman, kellest sai juhuse tahtel pensionipõlves modell. 79-aastane Aino, kes paistab vähemalt kümme aastat noorem välja, on ehe näide sellest, kuidas veerevale kivile tõepoolest sammal ei kasva. Aino teab, kuidas elada head elu.

Igal teisipäeval koguneb Tartus motoklubis Road Devil mehine seltskond, kelle keskmine vanus kisub 60–70 eluaasta tuuri. Saun pannakse kütte, mängitakse piljardit, arutatakse maailma asju. Need on täiesti tavalised Eesti mehed, kes lihtsalt ei taha kogu aeg kodus kükitada ja üksildust tunda. Aga mida kirju kamp veel koos ette võtab lisaks seltskonna nautimisele?

Varajane linnuke Kerli Dello ise oma elustiili kuigi tervislikuks ei pea, ometi kuulub tema argipäeva rida asju, mida teadjad justnimelt tervislikeks harjumusteks peavad. Ja tervisepattudest päris puhas pole meist vast keegi. Mida humoorikas telesaadete juht oma elustiilis headeks ja veadeks peab, loe juba intervjuust.

Pole kahtluski, et uni on meie tervise seisukohast määrava tähtsusega. Ebapiisav hulk kvaliteetset und või magamine vähem kui soovituslikud seitse kuni üheksa tundi öö jooksul võivad mõjuda kehvasti nii kehale kui ajule. Kui oled selle murega tuttav, võib abi olla nädalavahetusest.

Igal aastal vajab üle 100 000 Eesti inimesi meditsiiniseadmeid, mida hüvitab ravikindlustatud inimestele suures osas Tervisekassa.

Alates tänasest on Eesti elanikel võimalik oma digiretsepti alusel osta retseptiravimeid ka Leedu apteekidest ja vastupidi. Seega on piiriülese digiretsepti teenusega kaetud nii Eesti, Läti kui ka Leedu ja patsientidel on võimalik oma ravimid mugavalt kätte saada kõigist nende riikide apteekidest.

Peagi pooleteistaastane Myroslav põeb üliharuldast ja -rasket haigust, bulloosset epidermolüüsi: tema nahk on kaetud villidega, millest saavad purunedes suured ja väga valusad haavad. Haigust ei ole võimalik välja ravida, küll aga soovitab raviarst geeli Filsuvez, mis aitab haavadel kiiremini paraneda.

Kui oled harjunud hommikusööki sööma, oled juba õigel teel. Kuid kas teadsid, et sinu valitud hommikusöögist võib oleneda su keskendumisvõime ja energiatase päeva jooksul? Just sellepärast tasub enne pikka kooli- või tööpäeva teha nutikas valik.

Teadlased leidsid hiljutisest metaanalüüsist, et kokkupuude mobiiltelefonide raadiolainetega ei ole seotud ajukasvajatega.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel saab enamik toidust tingitud haigestumiste puhanguid alguse kodudes tarbitud toidust. Põhjuseid analüüsides võib öelda, et inimesed eksivad toiduhügieeni põhireeglite vastu. Neid põhimõtteid tuntakse ka toiduohutuse viie võtmena: hoia puhtust, hoia valmistoit tooretest toiduainetest lahus, kuumtöötle põhjalikult, säilita toitu ohutul temperatuuril ning kasuta puhast vett ja värsket toorainet.

Vanavanemate päeva eel on hea mõelda, kuidas hoida eakaid lähedasi terve ja aktiivsena. Vanemas eas muutub keha toitainevajadus ning sageli tekib puudus olulistest vitamiinidest ja mineraalidest, mis mõjutavad nii füüsilist kui vaimset tervist. Farmatseut annab nõu, millised toidulisandid on vanemas eas eriti olulised ja kuidas need aitavad säilitada head tervist ja elukvaliteeti.

Trennis käimisega võib algust teha iga kell. Eksperdid soovitavad pakkuda kehale päevas vähemalt 30 minutit kergema koormusega liikumist või 150 minutit mõõduka koormusega trenni nädalas. Et sa sportlikku eluviisi juurutades endale viga ei teeks, tuleb osata kuulata oma keha. Füsioterapeut Rainar Vahtrik räägib, mida peaks kindlasti treenimist alustades silmas pidama ja kuidas vältida ülekoormusest tingitud vigastusi.

Vaimne kurnatus ehk asteenia on keha ja vaimu valjuhäälne appikarje, millele tavaliselt eelneb pikaajaline pingutus oma toimetulekuvõimet ületava surve all. Mis on vaimse kurnatuse märgid ja mida siis teha? Loe katkendit Liisa Uusitalo-Arola ja Katri Kannineni raamatust „Kas vajad teraapiat?“. Autorid annavad lugejale vaimse heaolu tööriistad, mis põhinevad tõenduspõhisel kognitiiv-analüütilisel psühhoteraapial.

Kehakuju, olgu sire ja sale nagu Türgi uba või prink ja ümar nagu ladvaõun, ei pruugi olla üldise terviseseisundi näitaja. Küll aga on kõnekas see, millisesse piirkonda talletab keha suurema osa rasvast. Nimelt võib sellest sõltuda see, kui suur on risk haigestuda näiteks diabeeti või mõnda südame-veresoonkonnahaigusesse.

Covid-19 nakatumine on kasvanud pea kõigis vanusegruppides, kuid eriti eakate hulgas. Levivad ka teised viirushaigused.

Trenni võib teha mitmel põhjusel. Mõni tahab oma tervise eest hoolt kanda, teine rohkem võhma, kolmas paremat peegelpilti. Neljas põhjus on aga see, et trenn annab pikema eluea.

Passiiv-agressiivne inimene näib pealtnäha osavõtmatu, kuid ta väljendab oma agressiivsust varjatult. Ta loobib sulle vaikselt kaikaid kodaratesse ja tema allasurutud viha kandub sinule üle. Ajapikku hakkad tundma end halvasti ja vihasena. Ühel hetkel küsib ta sinult “mis sind nii närvi ajab?” ja hakkab süüdistama sind vihas, mille ta ise on provotseerinud.

Tegemist on ravimeetodiga, mida on maailmas väga vähe kasutatud ning mida tehti ka Eestis esmakordselt. Bakteriofaagid on olemuselt baktereid hävitavad viirused, mis on efektiivsed ravimitele resistentsete infektsioonide puhul. 28. augustil 2024 kasutati Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliinikus bakteriofaage eesmärgiga võidelda liigese endoproteesiga seotud mädase põletikuga.

PREMIO kontseptsioon on uudne, ainulaadne ja teaduspõhine. PREMIO sündis soovist võimaldada sul tutvuda maailma absoluutsesse tippu kuuluvate teaduspõhiste ning tõendatud kliiniliste toimetega preparaatidega, sind selles valdkonnas harida.

Hea uni on koos tasakaalustatud toitumise ja piisava liikumisega meie tervise üks alustalasid. Igapäevane kosutav uni aitab vähendada mitmete haiguste riski, toetab meie vaimset tervist ja immuunsüsteemi. Kui uinumine on sinu jaoks keeruline, võib abiks olla liikumine. Mida võiksid proovida?

Sel suvel muutus Pärnu rannas asuv R-kiosk rinnakioskiks, et juhtida tähelepanu rinnavähi varajase avastamise olulisusele. Lisaks kioskile olid rannas ka teavitava infoga riietuskabiinid, kampaania loodi koostöös tervisekassaga. Pea 700 inimest skaneeris Pärnu rannas QR-koodi, et saada lisainfot rinnavähi kohta.