Me võime arvata, et pikad töötunnid on investeering tulevikku, kuid tehes seda oma vaimse tervise arvelt, jääb kasum hiljem välja võtmata, leiab Swedbanki personalijuht Ülle Pind.

Õun on meie toidulaual üks tavalisemaid puuvilju, kuid vähesed on teadlikud selle tervist tugevdavatest omadustest. Inglise keeles levinud ütlusel “üks õun päevas hoiab arsti eemal” võib tõepõhi all olla. Viimastel aastatel on uuritud õuntes leiduvaid polüfenoole ja tulemused on olnud üllatavad. Teadlased on avastanud, et õuntes sisalduvate fütotoitainete jaotus on varem arvatust palju unikaalsem.

Sageli saavad seenemürgistused alguse kingitud seente hulgas olevatest mittesöödavatest või suisa mürgistest seentest. Mürgistusteabekeskus paneb inimestele südamele, et seeni ei peaks üksteisele kinkima ning kingitud seeni ei ole kohustust ka vastu võtta.

Gaasipliidi kasutamine on nagu passiivne suitsetamine, ilmneb Ameerikas tehtud uuringust.

Allan Martinson on alates 90-datest asutanud ja juhtinud mitmeid tuntud meedia- ja tehnoloogiaettevõtteid. Matemaatiku haridusega kogenud tippjuht käib regulaarselt analüüse andmas ning oma tervisenäitajatega graafikud on tal igapäevaselt silme ees, teades täpselt, milline on ühe või teise toiduaine või füüsilise koormuse reaktsioon tema kehale.

Vaimse tervise häired avalduvad üha nooremas eas. Lastele ja noortele on aga keeruline leida tervishoiusüsteemis sobivat abi.

Ninaverejooks tundub süütu vahejuhtum, mis kiiresti üle läheb ja peatselt unustatakse. Tiina kogemus tema abikaasaga juhtunust oli hoopis vastupidine. Mida teha, kui verd aina lahmab ja lõppu ei paistagi? Meediku sõnad „sõidame haiglasse!“ panid Tiina eriti muretsema.

„Kui kõik on elus hästi, siis on lihtne minna trenni head energiat tootma. Kui muu elu aga pole paigas, siis on keerukam ka liigutamise peale mõelda,“ tõdeb treener Silja Siller. Sügisel tuleks kindlasti leida üles trennirutiin, et töö- ja koolistressiga paremini toime tulla. Treenerid jagavad soovitusi, kuidas selleks motivatsiooni hoida.

Elurikkuse edendamine ja linnade rohelise infrastruktuuri parendamine toetab inimeste heaolu, ent arvestada tuleb ka puukidega. Samas pakuvad linnade hajusalt paiknevad, eriti niitmata, haljasalad puukidele sobivaid elutingimusi, soodustades nende kohanemist ja püsimist linnalooduses, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) käesoleval kevadel läbi viidud linnapuukide uuringust.

Noorukieas ollakse vastamisi nõudmistega, mida ühiskond esitab täiskasvanutele, nendega toime tulema peab aga lapsepõlve kogemustepagasiga, põhjendab noorukitepsühhiaater ja psühhoterapeut Krista Linnus, miks noorukite mured vajavad eriomast lähenemist.

„Tahtsin end proovile panna ja näha, kas ma suudan,“ sõnab Helen Tamm, kes valis endale eneseohverdusi nõudva ala – bikiinifitnessi – ja astus sel aastal esimest korda ka võistlustulle.

Avokaadot röstsaial, salatis või dipikastmes on söönud paljud, aga magustoitudes? Jah, avokaado sobib ka magusatesse hõrgutistesse suurepäraselt!

Eesti Terviserajad ja liikumisäpp FitSphere korraldavad oktoobris 5. – 12. klasside õpilastele sammude kogumise väljakutse „Sügissammud 2023“. Mänguline võistlus on lastele motiveeriv.

Täidest räägitakse reeglina harva ja nii mõnegi jaoks on see tabuteema. Samas võivad täid tabada igat perekonda ja puhtuseharjumusega pole sellel mingit pistmist. Sageli tuleb peredel tülikaks ja töörohkeks kujunevaid täirünnakuid sama kooliaasta jooksul kordi ja kordi tõrjuda. Mida täide kohta teada vaja ja kuidas neist lahti saada, selgitab proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Pea valutab, nina tilgub ja kurgus kraabib – külmetushaiguste hooaeg on koos sügisega taas käima läinud. Kuidas oma enesetunnet parandada ja hoiduda hullemast? Tervis Plussil on vastused olemas.

Melatoniinitabletid on unehäiretega kimpus olijate seas laialt levinud, neid peetakse üsna ohutuks ja jäädakse tihti pikalt kasutama. Päris süütu toidulisandiga siiski tegu pole ja üks melatoniinist tulenev terviserisk avastati hiljuti Brasiilias.

Kõhukinnisus on üks sagedamaid kõhuprobleeme, mis ei küsi ei vanust ega sugu. Halvemal juhul saadavad kõhukinnisust ka ebamugavad ja valusad hemorroidid. Sageli on kõhukinnisuse põhjuseks vähene veejoomine, aga ka kiudainete nappus toidus. Murele on enamasti aga lihtne lahendus väikese menüümuutuse näol.

Tervisega seotud tabuteemasid jääb järjest vähemaks, üks suuremaid nende seas on aga endiselt meeste kusemishäired. Miks need tekivad ja miks ei tohi probleemile läbi sõrmede vaadata, selgitab meestearst Margus Punab.

Püüan jälgida, et minu menüüs oleks mitmesuguseid köögivilju ja maitsetaimi, armastan kala ega välista liha. Keskealise naisena on mul siiski mõned kaalutlused, miks võtan juurde ka toidulisandeid.

Nõukaaegsete Bulgaaria ploomikompottide ja konservherneste peal üles kasvanu seda endist sovetimaad vaevalt kuigi ahvatlevaks sihtkohaks peab. Ometi jagub neidki, kes sinna tagasi lähevad – nõnda ka mina.

Praegu, seenekorjamise tipphooajal, on mürgistusteabekeskuse infoliinid punased. „Tüüpiline kõne on stiilis „laps sõi aias pruune seeni“,“ ütleb terviseameti mürgistusteabeosakonna juhataja Mare Oder. Sügisel sagenevad aga muudki hädakõned.

Inimene on osake loodusest – terviksüsteemist, mis on ühelt poolt pidevalt arenev ning teiselt poolt pidevalt kohanev. Nii on ka inimestega, edukamad ja õnnelikumad on need inimesed, kes suudavad muutustega kohaneda, samas jääda oma väärtustele truuks ning ka inimesena kasvada.Karjääri ja tööõnne coach Natalja Prümmel selgitab, kuidas kasvatada oma vastupidavust ja kohanemisvõimet tänapäeva maailmas ehk keskkonnas, mis on kontrolli alt väljas, pidevalt muutuv ja ettearvamatu.

Sügiseses metsas uitamine paitab hinge ja hoiab toonuses füüsist, aga mis kõige toredam – rikastab toidulauda armastatud seentega. Kellel korv siiski tühjaks jääb, leiab neid kiudainerikkaid, ent kalorivaeseid loodusande ka poeletilt.

Kindlasti tead peast kõiki nippe, kuidas paremini uinuda ja une kvaliteeti parandada: ära joo kohvi ega alkoholi, tee trenni ja mine magama igal õhtul samal ajal. Aga mis siis, kui oled neid kõiki proovinud ja und ikka ei tule? Meil on mõned veel varuks.

Sügis on aeg, mil jõusaalid ja rühmatrennid on jälle inimestest tulvil, et pärast puhkusehooaega trennirutiini tagasi saada. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud erikontseptsiooniga treeningud, kus lisaks trennile mängib suurt osa ka meelelahutus.

Eesti Ekspress tõi avalikkuse ette Eesti spirituaalsuse lipulaevana tegutsenud Lilleoru keskuses aastaid käärinud draamad ja selle vaimse juhi Ingvar Villido krahhi. Taasavaldame 2019. aasta Tervis Plussi augustinumbris ilmunud kaaneloo täna vastakaid tundeid tekitava joogaõpetajaga.

Vastab Karita Košeleva, Confido Digikliiniku arst, üldarstide üksuse juht.

Pidevalt puperdav ja pekslev süda teeb ärevaks. Kas ka rahuolekus enesetunnet rikkuvad vahelöögid on märk, et südamega pole kõik korras?

Enamik meist peab head tervist ja tugevaid luid enesestmõistetavaks. Tegelikult on aga tugeva immuunsüsteemi ja luude areng keeruline protsess, milleks on vajalikud erinevad vitamiinid ning mineraalid. D-vitamiini vajalikkusest teame juba päris palju, kuid K-vitamiin on siiamaani paljudele veel tundmatu.

Ma jumaldan reisimist. See on võimalus mõneks ajaks argijamad kõrvale heita ja täiel rinnal elu nautida. Teised rapsivad armutult tööd teha, aga sina lihtsalt oled. Oled nagu kiluniru, kellel õnnestus kalamehe võrgust välja siputada.

Eestis on tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise trend nii öelda nokk kinni ja saba lahti olukorda jõudnud. Ühelt poolt on tavasigarettide suitsetamine langustrendis, kuid teisalt kasvab hoogsalt e-sigarettide suitsetajate ja huuletubaka kasutajate arv.

„Hakkasin mõtlema, kas ma nii suure ülekaaluga ikka saan oma pojale kaua olemas olla,“ räägib Jane Bril, mis sai tema jaoks viimaseks piisaks rasvumise karikas. Aasta hiljem naudib ta elu 40 kilo kergemana.

„Minu jaoks on jooksmine enesesse vaatamise ja otsusele jõudmise aeg,“ ütleb sotsioloog, tervishoiujuht ja jooksuentusiast Mart Einasto.

Sügis koputab uksele ja lapsed liiguvad tagasi lasteaeda ning kooli, emad-isad kontoritesse. Terviseameti statistika kohaselt tõuseb õppeaasta alguses haigestumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse just kooliealiste hulgas.

Iga päev vaid viis minutit intensiivset liikumist, mis paneb sind hingeldama, võib vähendada mõnda tüüpi vähki haigestumise riski kuni 32%.

Ma töötan looduspargis ja ehkki see enamasti meeldib mulle, võib töö vahel olla ka väga igav. Nagu loodus ise, kõigub ka tööpinge, mis võib hektilisest ja stressavast taanduda hullutavalt loiuks.

„Saan täitsa normaalselt elatud ka sedasi, et palju ei kuluta,“ kirjeldab raadios ja teles tegutsev Carola Madis oma elustiili. See peab olema kokkuhoiu meistriklass, sest Carola reisib nagu pöörane ja samas investeerib, et vajadus tööl käia tulevikus üldse kaoks.

Jahedamad ja niiskemad ilmad toovad lisaks sügise hõngule kaasa ka viiruste hooaja alguse. Üks laste ebamugavaim tervisemure - kõrvapõletik saab enamasti alguse just nohust. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas laste kõrvapõletikku vältida, kõrvavalu leevenda ning missuguste ravivõtete kasutamisest peaks hoiduma.

Täidest räägitakse reeglina harva ja nii mõnegi jaoks on see tabuteema. Samas võivad täid tabada igat perekonda ja puhtuseharjumusega pole sellel mingit pistmist, selgitab proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Püüan jälgida, et minu menüüs oleks mitmesuguseid köögivilju ja maitsetaimi, armastan kala ega välista liha. Keskealise naisena on mul siiski mõned kaalutlused, miks võtan juurde ka toidulisandeid.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.

Praegu, seenekorjamise tipphooajal, on mürgistusteabekeskuse infoliinid punased. „Tüüpiline kõne on stiilis „laps sõi aias pruune seeni“,“ ütleb terviseameti mürgistusteabeosakonna juhataja Mare Oder. Sügisel sagenevad aga muudki hädakõned.

Psoriaasi peetakse ebameeldivaks nahaprobleemiks, kuid selle taga on kogu organismi vallutanud krooniline põletik. Õnneks saab sümptomid kontrolli alla võtta ja senist aktiivset elu jätkata.

„Hakkasin mõtlema, kas ma nii suure ülekaaluga ikka saan oma pojale kaua olemas olla,“ räägib Jane Bril, mis sai tema jaoks viimaseks piisaks rasvumise karikas. Aasta hiljem naudib ta elu 40 kilo kergemana.

Nõukaaegsete Bulgaaria ploomikompottide ja konservherneste peal üles kasvanu seda endist sovetimaad vaevalt kuigi ahvatlevaks sihtkohaks peab. Ometi jagub neidki, kes sinna tagasi lähevad – nõnda ka mina.

Tervisega seotud tabuteemasid jääb järjest vähemaks, üks suuremaid nende seas on aga endiselt meeste kusemishäired. Miks need tekivad ja miks ei tohi probleemile läbi sõrmede vaadata, selgitab meestearst Margus Punab.

Vastab Karita Košeleva, Confido Digikliiniku arst, üldarstide üksuse juht

Sügiseses metsas uitamine paitab hinge ja hoiab toonuses füüsist, aga mis kõige toredam – rikastab toidulauda armastatud seentega. Kellel korv siiski tühjaks jääb, leiab neid kiudainerikkaid, ent kalorivaeseid loodusande ka poeletilt.

Me kõik oleme oma peas hirmuga mõelnud, mis võib juhtuda, kui asjad ei lähe ootuspäraselt. Muretseda on normaalne, aga kui sellest saab ülemõtlemine ja pidev katastroofistsenaariumite loomine, röövib see inimeselt elurõõmu.

Jaapani kultuuris tuntud shinrin-yoku ehk metsakümblus on omane eestlastelegi – mets täiendab talvevarusid ja laeb hinge. Aga mitte ainult, muidugi teeb mets meid ka ilusamaks.