Erektsioonihäired võivad esineda erineval raskusastmel ja kujul, olles paljude meeste murekohaks. Ja kuigi erektsioonihäiretega toimetulekuks on olemas tõhusad ravimeetodid, saab ka igapäevaste toiduvalikutega üht-teist ära teha. Mida süüa rohkem, mida vähem?

Kellel poleks juhtunud, et ootamatult täiesti sobimatus kohas ja sobimatul hetkel avastad, et deodorant on alt vedanud ja kaenlaalustest hoovab reetlikku lufti. Või ehk oled sattunud spordisaalis olukorda, kus püüad pinnapealsemalt sisse hingata, lootuses kõrval trenni vihtuva inimese higipilve sisse mitte ära lämbuda. Kindlasti oled märganud, et vahel higi niiväga ei lõhnagi, aga teinekord on see tõeliselt ebameeldiv. Miks see nii on – mis põhjustab higi lõhna muutuseid ja miks osadel inimestel on see iseäranis jõle ja kirbe?

Kas oled kunagi mõelnud, miks mõnel kulgeb elustiilimuutus pealtnäha kergelt, aga teisel jääb pooleli? Sageli arvatakse, et edu taga on ainult tugev tahtejõud ja distsipliin, kuid tegelikult mängib suuremat rolli meid ümbritsev keskkond, mis võib aidata uusi harjumusi hoida või hoopis märkamatult tagasi vanade mustrite juurde meelitada.

Ainevahetus ehk metabolism on rakus toimuvate reaktsioonide kogum, mille ühe funktsiooni käigus muudetakse toit energiaks, mida keha saab kasutada. Ainevahetuse kiirus sõltub erinevatest teguritest, nagu geneetika, tervislik seisund ja eluviis. Kui ainevahetus muutub aeglasemaks, põletab keha vähem kaloreid, mis võib väljenduda erinevates sümptomites.

Pearinglus, käte ja jalgade külmetamine, kuiv nahk, haprad küüned ja jalgade tursed võivad viidata vereringehäiretele. Kui tegemist ei ole haigusliku seisundiga, on võimalik väikeste muudatuste abil vereringet elavdada.

Vahel tunnetame muutumise vajaduse ise ära, kuid tihti ajendab selleks mõni elu murdepunkt. Püsivaid muudatusi teha on aga raske, sest see tähendab tuttavast loobumist. Coach Sandra Palm ei näe muutust kriisina, vaid kutsena kasvada.

Lõhnataju kadumisest räägiti palju seoses koroonapandeemiaga, kuid tegelikult on terve rida haigusi ja terviseseisundeid, mis mõjutavad lõhnade tundmist. Inimese haistmismeel on küll võrreldes paljude loomadega nõrgakene, kuid lõhnataju ei tohiks kindlasti nimetada väheoluliseks, sest sellel on tähtis roll nii endale kaaslase leidmisel kui ka ohuolukordade eest hoiatamisel. Milline on elu ilma lõhnatajuta, räägib teismelisena haismismeele kaotanud Elo. Ida-Tallinna Keskhaigla nina-kõrva-kurguarst dr Mare Kalvet selgitab, et lõhnataju kadumisel või nõrgenemisel võib olla mitmeid põhjuseid.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Kaarel Adamberg ja Pirjo Spuul räägivad Tervis Plussi taskuhäälingusaates Eestis väga levinud helikobakterist, toitumise mõjust mikrobioomile ja trendikate detoksikuuride mõjust tervisele. Saatejuht on Kadi Jaanisoo-Kuld.

Mitmed uuringud on välja toonud, et inimese sissetulek mõjutab oluliselt tema tervisekäitumist.

Alati tuleks nõu küsida oma ala spetsialistidelt. Tänapäevast nõu annab pikaaegse rahvusvahelise töökogemusega proviisor (independent prescriber) Bianca-Maria Heido.

Kui vähegi võimalik, tasub nõu küsida oma ala spetsialistidelt. Vestlesime üheksa aastat Ühendkuningriigis proviisorina (independent prescriber) töötanud Bianca Maria Heidoga. Uurisime, milliseid soovitusi jagab ta inimestele, kes soovivad leida parimaid võimalikke lahendusi oma vaimse tervisega seonduvatele probleemidele.

Luuhõrenemine ehk osteoporoos on salakaval haigus, mis võib kulgeda aastaid ilma vaevusi tekitamata. Osteoporoosi tagajärjel muutuvad luud nõrgaks ja hapraks ning seetõttu on luumurrud väga kerged tekkima. Kuidas ennetada osteoporoosi teket ja vähendada luumurru riski, kui see siiski on tekkinud, selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi reumatoloog Raili Müller.

„Hormoonasendusravi ei ole nooruse eliksiir, nagu seda Ameerikas neljakümnendatel turundati, aga on tõhus menopausi sümptomite leevendamiseks,“ ütleb günekoloog Mariann Rugo. Ravi eesmärk on parandada naiste elukvaliteeti ja vähendada pikaajalisi terviseriske.

PREMIO kontseptsioon on uudne, ainulaadne ja teaduspõhine. PREMIO sündis soovist võimaldada sul tutvuda maailma absoluutsesse tippu kuuluvate teaduspõhiste ning tõendatud kliiniliste toimetega preparaatidega ja sind selles valdkonnas harida.

Kui soovid elada kauem ja säilitada ka vanemas eas iseseisvuse, peaksid jalgade treenimisele kindlasti tähelepanu pöörama.

Kui kõik on justkui hea une nimel tehtud ja ikkagi ärkad hommikul väsinuna, võib põhjuseks olla mõni unehäire. Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik toob välja peamised unehäired.

Seekord on vodcasti „Momentum“ saatejuht Amani Kiivikas kutsunud külla psühholoogi ja koolitaja Anna Leena Koržetsi, kes oskab rääkida keerulistest teemadest lihtsalt ja praktiliselt. „Usume psühholoogidena siiralt, et vaimne tervis on igaühe õigus ja selle eest tuleb hoolt kanda,“ ütleb ta.

Selles, kui tempokalt kellelgi ülekilod kaduma hakkavad, kui füüsilise vormi parandamine on käsile võetud, mängib rolli terve hulk faktoreid.

Kas oled vahel viinamarju või arbuusi krõmpsutades mõned seemned alla neelanud ja mõelnud, kas see ikka oli hea mõte? Mõne vilja puhul tasub olla ettevaatlik, aga arbuusi- ja viinamarjaseemnetest võib teadlaste sõnul mõõdukas koguses tervisele isegi kasu olla.

Kohv ei ole üksnes rituaal või hommikune ärataja. Seda maitsekat ja aromaatset jooki seostatakse ka väiksema II tüüpi diabeedi, südamehaiguste ja isegi suremuse riskiga. Kuid uue uuringu kohaselt sõltuvad kohvi tervislikud omadused sellest, milliste lisanditega oma kohvi jood.

Oma partneriga kohtudes tunneme tihti tugevat seksuaalset tõmmet, kuid ajaga kipub rutiin seda tuhmistama. Seks-coach Agnes Kangur leiab, et teadlike sammudega saame oma suhtesse taas rohkem kirge tuua.

Elu pillub meie teele ootamatusi, millega peab kuidagi toime tulema. Abiks on huumor, eneseteadlikkus ja ettevõtlikkus. Tervis Pluss taskuhääligu saates on Kadi Jaanisoo-Kuld just sellised mitmetahulised lood kuulajateni toonud. Valisime viis kõige enam korda läinud vestlust.

Eestis on levimas omamoodi sörkimise hullus. Viimase aasta jooksul on Tallinna eri linnaosades ja väljaspool pealinna tekkinud sörgigruppe nagu seeni vihma ajal, kus aina uued inimesed avastavad koos väljas liikumise rõõmu. Sadagu taevast või pussnuge, sörkijad on väljas!

Suvi on parim aeg kodumaiste marjade söömiseks, aga ka varumiseks. Kõige mugavam on turult või metsast toodud marjad kodus otse karpi valada ja külmikusse tõsta. Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto selgitab, miks see pole hea mõte.

Suur osa valusid ja vaevusi ei viita tõsisele probleemile, kuid on teatud sümptomid, mille korral peaks viivitamatult arsti poole pöörduma.

Õhtuti koos armsamaga unne suikumist peame paarisuhte loomulikuks osaks – kuni ärkame üha sagedamini pahurana, sest partner on öö otsa kõrval kõlavalt nurru löönud. Kas lüüa lahku elud või voodid? Lugu ilmus Tervis Plussis esmakordselt 2021. aasta mais.

Kiudained on meie tervisele hädavajalikud, kuid paljud meist ei tarbi neid piisavas koguses. Kas teadsid, et lisaks seedimise soodustamisele aitavad kiudained vähendada ka südamehaiguste, insuldi, II tüüpi diabeedi ja käärsoolevähi riski? Siin on praktilised soovitused, kuidas rohkem kiudaineid tarbida.

On ammu teada, et meie toidulaud mõjutab ajutervist. Kui täisväärtuslik menüü toetab kognitiivse võimekuse säilimist, siis rafineeritud süsivesikute ja töödeldud toitude rohke menüü võib vastupidiselt kiirendada aju vananemist. Värske uuring pakub veelgi täpsemaid teadmisi, millised toitained on ajutervise kaitsmiseks eriti olulised.

Nestlé Balticsi meeskond on taas tõestanud, et isegi väikeste igapäevaste tegudega on võimalik saavutada suuri ja olulisi tulemusi. Juba teist aastat järjest korraldatakse koos kaubamärgiga Purina sammuväljakutse Pawsitive Steps, mis aitab kaasa varjupaikades elavate neljajalgsete sõprade paremale eluolule.

ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) ei tähenda, et sa oled laisk, lohakas või hajameelne. Tegelikult on tegemist neurobioloogilise erinevusega, mille puhul aju neurotransmitterite, eriti dopamiini ja noradrenaliini tasemed ning nende töötlus erinevad neurotüüpilisest ajust. See tähendab, et su aju töötab veidi teisiti, tihti kiiremini, intensiivsemalt ja paindlikumalt, mis võib olla imeline, aga ka kurnav, kui sul puuduvad sobivad tööriistad. ATH-coach Anneli Nurk toob välja võtted, mis aitavad oma igapäevaste tegemistega ladusamalt toime tulla nii ATH-ga inimestel kui ka kõigil teistel.

Tselluliidi vastu leidub igasuguseid soovitusi kreemidest, toidulisandite ja erinevate hirmkallite protseduurideni välja, aga kas tegelikult üldse on võimalik oma naha välimust siledamaks muuta? Personaaltreener ja toitumisnõustaja Monika Kahro selgitab, millised nipid päriselt toimivad.

Kõhuhädad on üks sagedasemaid põhjuseid, miks arsti juurde pöördutakse. Kõhuvalu ei ole tavaliselt küll põhjus muretsemiseks, kuid tasub teada, millised sümptomid on tõsised ning vajavad kiiret reageerimist.

Tuberkuloosi peamine oht peitub selle salakavaluses – sümptomid võivad avalduda alles aastaid pärast nakatumist ja levida võib haigus isegi lihtsa vestluse ajal. Ravimata juhtumid ohustavad mitte ainult haige enda, vaid ka nõrga immuunsusega lähedaste tervist. Õigeaegne diagnoosimine ja ravi on võtmetähtsusega haiguse kontrolli all hoidmiseks.

Kui säärte veresooned on laienenud pea sõrmejämeduseks või meenutavad sinist ämblikuvõrku, säär paistetab ja punetab, on need ohumärgid, mis viitavad kroonilisele veenipuudulikkusele. See aga võib olla sissejuhatus venoosse haavandi tekkele, mis on inimese jaoks pikaajaline ja elukorraldust häiriv probleem. Kuidas sellist muret ennetada ja vajadusel ravida?

Viimastel aastatel on Eestis hüppeliselt kasvanud läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv. See näitab, et paljud inimesed kogevad oma tööelus pingeid, rahulolematust ja kurnatust. Sellega ei pea aga leppima. Tee test, et hinnata, mis sinu tööelus muutmist vajab.

Suvel liigutakse rohkem väljas, ka jalgratastel ja elektrilistel tõukeratastel, ning sageli ei olda piisavalt ettevaatlikud. Hambatraumade, näiteks tõukerattaõnnetuse tagajärjel ära tulnud hamba korral on ülikriitiline aeg esimene tund. Sellest oleneb, kas hammast on võimalik taastada. Hambatrauma esmaabi nõuandeid jagab hambaarst dr Natalja Mozessova.

Kui inimene on alati olnud hea autojuht, rahaasjades korrektne või suurepärase unega, aga tema käitumine on muutunud tavapärasest erinevaks, võib see olla märk, et midagi on valesti.

Sotsiaalsete kontaktide vältimine on depressiooniga inimeste puhul levinud käitumismuster. Mõned isoleerivad end koju ja loobuvad tegevustest, mis varem on rõõmu pakkusid. Teised pöörduvad alkoholi või rämpstoidu poole. Siin on ekspertide nõuanded, kuidas vältida depressiooniga sageli kaasnevaid lõkse, mis olukorra ainult hullemaks teevad.

Alles pärast abikaasa ootamatut teadet uue armastuse leidmisest mõistis Anneli, et oli end täielikult suhtesse kaotanud: „Loobusin iseendast, et ta oleks õnnelik.“ Nüüd, üheksa kuud hiljem on ta 34 kilo kergem ja mõistab, et lahkuminek kinkis talle uue võimaluse särada.

Vägivald eskaleerub suhtes sageli ajaga ning sel on kalduvus süveneda pühade ajal. Seetõttu on oluline seda märgata võimalikult varakult. Mida pikemalt vägivaldses suhtes olla, seda keerulisem võib olla ka sellest väljuda. Väheneda võib usk nii iseendasse, paremasse tulevikku kui ka võimalus oma muret jagada. Artikkel ilmus esmakordselt veebruaris 2024.

Pidevalt puperdav ja pekslev süda teeb ärevaks. Kas ka rahuolekus enesetunnet rikkuvad vahelöögid on märk, et südamega pole kõik korras? Confido meditsiinikeskuse kardioloog Tiina Uuetoa selgitab. Artikkel ilmus esmakordselt septembris 2023.

Tegijal juhtub, eriti suvel, kui aktiivsemalt kodus või suvilas toimetame, looduses liigume ja puhkust naudime. Hästi komplekteeritud suveapteek annab kindlustunde, et esmane abi on paljudel puhkudel omast käest võtta. Mida see peaks sisaldama, selgitab proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Meie rahulolu eluga ei kujune vaid tööedust, isiklikest saavutustest või elumugavustest – väga suure osa meie vaimsest heaolust määrab hoopis see, milline on meie lähisuhe oma kallimaga. Uuringud kinnitavad, et tugev ja rahuldust pakkuv paarisuhe on üks kõige olulisemaid tegureid, mis seostub nii parema vaimse tervise, eluga rahulolu kui ka pikema elueaga.

Soolaisu on täiesti normaalne. Naatrium – soola peamine mineraal – on oluline paljude keha funktsioonide jaoks ning selle piisav tarbimine igapäevases toidus on hädavajalik. Oluline on soolaga mitte liialdada. Kui palju soola inimese organism päevas vajab ja millest võib olla tingitud ülemäärane isu soolase järele?

Dementsus võib tunduda üks paratamatu, võib-olla isegi normaalne osa vananemisest. Kuid kas peaks olema? Hiljutiste teadusuuringute valguses on dementsus välditavam, kui oleme siiani arvanud. Mida selleks teha? Artikkel ilmus esmakordselt septembris 2024.

Ülekaalulisus ja kroonilised haigused on kogu maailmas üha suurem probleem ja seepärast on aeg kriitilise pilguga üle vaadata oma toitumisharjumused. Ennetusmeditsiiniarst Sergey Saadi sõnul on Eesti inimese toidulaud tugevalt süsivesikute poole kaldu, kuigi keha tuleb suurepäraselt toime ka tunduvalt väiksema kogusega. Kui palju süsivesikuid peaksime päevas tarbima ja millistest allikatest võiks neid saada?

Soojade ilmade saabudes hakkavad paljud meist taas rohkem enda ja laste naha eest hoolitsema – või vähemalt nii nad arvavad. Kuid kas kõik, mida sotsiaalmeedias soovitatakse või mida „vanaemad teadsid“, on tegelikult ohutu? Meliva nahaarst Alina Brokk jagab lugusid inimestest, kes on teadmatusest oma nahale tõsiselt kahju teinud.

Unistad pikalt puhkusest, aga kui see kätte jõuab, siis võtad tööarvuti kaasa, kontrollid e-kirju ning teed vahepeal kontrollkõnesid, et olla kindel, et kõik on korras ja keegi pole midagi vussi keeranud. Nii tehes korralikult välja ei puhka. CVonline 2022. aastal läbiviidud uuringust selgus, et 83 protsenti eestlastest teevad puhkuse ajal tööd. Kas ka sina oled üks nendest?

Higistamine on keha loomulik jahutusmehhanism, kuid liigne higistamine võib igapäevaelu tõsiselt häirida. Tihtipeale märkame higistamisest tingitud ebamugavust siis, kui seda kõige vähem ootame - alati valel ajal ja vales kohas. Kas see on normaalne nähtus? Kas liigse higistamisega peab lihtsalt leppima? Nendele ning teistele küsimustele toob vastused proviisor Peeter Villako.

Praegu tegeleb ajakirjanik, spordientusiast ja maailmarändur Kertu Jukkum aktiivselt spordiga, kuid nii pole see alati olnud. „Kuni 25. eluaastani ei teinud ma mitte midagi,“ tunnistab ta vodcast’is „Momentum“. Vestlusest saatejuht Amani Kiivikasega koorub välja inspireeriv lugu sellest, kuidas ühest spordikaugest inimesest sai ultrajooksja.