Nüüd suvel, mõni nädal tagasi ühel pühapäevaõhtul, oli mul tunne, et peas on tuhat võõrast inimest, kes kõik räägivad. Aju sulas.

Suvi kestab! Joo ka ringi rännates parimat kohvi, kuula kõrvale meeleolukaid suhtejutte ja jäta meelde nipp, kuidas autoreisi ajal merehaigust leevendada.

Vastab Mait Altmets, regionaalhaigla ülemarst

Taas on käes see aeg aastast, mil mul on õnn kirjutada oma kolumni Eestis viibides. Hoolimata mõningatest väikestest häirivatest teguritest, nagu ootamatud äikesetormid või need totakad rohelised tõukerattad, tunnen ma ennast väga rahulikult. Tallinna linnas lihtsalt on midagi sellist, mis paitab mu hinge.

„Ärge toidu puhul minuga arvestage, mul on praegu dieet,“ kirjutasin sõprade grupivestlusesse nagu viimane kuivik (mida ma süüa plaanisingi), kui üht paaripäevast purjetamisretke korraldama hakkasime.

„Kui kunagi tundus, et iga päev peab olema seiklus, siis nüüd kulgeb elu hoopis teises tempos,“ sõnab Star FMi hommikuprogrammi saatejuht Pille Minev. Ta naudib vaikust kahekesi, aga peab hädavajaduseks ka omaetteolekut.

Vananemise üks esimesi märke on tasakaalutunde halvenemine – see saab alguse juba 50. eluaastate keskel ja võib olla oluline näitaja sinu tervise ja elada jäänud aastate kohta.

„Koguni 50 protsenti südamehaiguste riskide ennetusest on meie enda kätes,“ ütleb tunnustatud südamearst Margus Viigimaa. Kuigi südamehaiguste ravi on teinud viimastel aastatel suure arenguhüppe, saame ise end kaitsta infarkti ja insuldi eest just elustiilivalikutega.

Mis vägi sunnib ärkama enne kukke ja koitu, et tööpäeva eel jääaugus supelda? Või pärast pingelist tööpäeva paar tundi suusarajal rühkima? Aerutama sada kilomeetrit Võhandu jõel? „Enese ületamises on omamoodi võlu,“ ütleb politseiuurija Consuelo Laanemäe Räim (44).

Ninaverejooks tundub süütu vahejuhtum, mis kiiresti üle läheb ja peatselt unustatakse. Mida teha aga siis, kui verd muudkui lahmab ja lõppu ei paistagi?

Üle kümne aasta söömishäiretega maadelnud Lotta Kirke Kapral (25) ei ole sellest tänini isegi oma lähedastele rääkinud. „Söömishäirega käib kaasas väga oskuslik varjamine,“ ütleb ta haiguse kohta, mis mõjus rusuvalt nii kehale kui ka vaimule.

„Pole olemas õigeid ja valesid konflikti lahendamise viise, on töötavad ja mittetöötavad lahendused,“ ütleb suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar ning soovitab vastuolude ületamiseks toimuvat ja iseennast mõistma õppida.

„Noorena võisin seedida kasvõi raudnaelu, aga nüüd viib juba veerand õuna põhja alt!“ kurdab kuuekümnele lähenev naine. Probleemid mao ja seedimisega on sagedased, liiga tihti löövad aga inimesed neile käega, mistõttu võib ka tõsine haigus avastamata jääda.

Kuumalaine ajal leemendame kõik, kuid nii mõnelgi läheb nahk märjaks ka siis, kui teised lõdisevad. Kas häiriva liighigistamisega peabki leppima?

„Mõistsin, et vaja on muutust. Eesmärki, mille poole püüelda,“ jutustab Triinu Keba (24), kes otsustas vaatamata vähesele treenitusele ja nirule ilmale sõita kuu aja jooksul jalgrattaga 500 kilomeetrit.

Traumapunkte on tabanud justkui epideemia – vastuvõttu ummistavad patsiendid, kes on viga saanud õnnetuses elektritõukerattaga. „Ülahuule juurde jäävadki armid,“ tõdeb pärast kukkumist Ruth. „Seda, millal ma saan liikuda nagu enne, ei oska praegu veel keegi lubada,“ märgib Marie-Eliise.

Mis saab siis, kui kaotatud kaal tagasi tuleb? „Seda ma küll võimalikuks ei pidanud,“ ütleb Siiri Roops (34), kes sai jagu umbes 40 kilost – ja sõi need siis tagasi. „Kaalulangetus ei ole niivõrd numbrite kaotamine, vaid endast hoolimine,“ teab ta nüüd.

Mustikate noppimises on midagi meditatiivset ja teraapilist – kohtud metsa ja iseendaga. Kuidas seda elamust taldrikul väljendada?

Madeira on lokkava loodusega saar, kus elu kulgeb kas mäest üles või mäest alla. See tähendab nii vaimustavaid vaateid kui ka tõsiasja, et lihased siin kängu ei jää.

Seerumit on nimetatud ilumaailma imelapseks – see tegevat naha heaks rohkem kui mis tahes muu nahahooldustoode. Milles selline vägi seisneb ja kuidas seerumid enda heaks tööle panna?

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.