„Mitte keegi ei suuda haarata publikut nii nagu Paul McCartney!“ kirjutas The Times jaanipäeva ajal Suurbritannia suurima ja legendaarseima Glastonbury festivali ühest 80aastasest peaesinejast. „Laul „Let It Be“ pole lihtsalt muusikapala, vaid hümn!“

Videvikuaeg sobib hästi endasse vaatamiseks ja ka sisemiste tõkete lammutamiseks, kui just need sinu ja su unistuste vahele jäävad. Nüüd leiab aga ka rohkem mahti tegevusteks, mis aitavad oma aju töökorras hoida.

Vastab Liisi Sõmer, Confido Tartu Raatuse kliiniku optometrist.

Saan järgmisel kuul 50aastaseks, seega oleks nagu aeg heita pilk oma elule, vaadates nii tahavaatepeeglisse kui ka ees avanevale teele. Kui meediat ja ühiskondlikku arvamust uskuda, peaks mind ees ootama sügava leina periood, sest naisena olen ma maailmale nüüdseks surnud.

Sain just 40 aastat vanaks ja sellega kaasnes mu muidu ärevas ajus täiesti uutmoodi harmoonia. Ei, ma ei räägi sellest, nagu ma poleks oma impulssostude, eksirännakute ja elava kujutlusvõimega suurepärane keskeakriisi õppematerjal, vaid sellest, kuidas avastasin endas selle sünnipäeva puhul midagi, mis on omane ainult hästi elutarkadele inimestele. Leppimine ja rahu.

„Seda, et lõpp tuleb, pole tarvis mõelda. Me keegi ei pääse sellest. Aga sinnani tuleb elada, ja täiega!“ ütleb Anne Veesaar (65). Tema on otsustanud elada neid päevi, mis antud, tervena ja tasakaalus. Just seetõttu astub näitlejanna sel sügisel üles ka tervisliku toitumise eestkõneleja rollis.

Liigne ekraanide taga istumine ei ohusta meid mitte ainult vähese liikumise tõttu. See võib otseselt kiirendada ka meie rakkude vananemist.

„Tuleb oma päevad ära sisustada ja mitte oiata,“ ütleb psühholoog Toivo Niiberg (68) neile, kes vananemise ees hirmu tunnevad, ning kutsub üles hoopis võimalusi nägema ja unistusi teoks tegema.

„Miks tahetakse kuldses keskeas partnerit vahetada, kuigi just eelmisel on tantsusammud selged?“ imestab Ewa-Kaisa Plakk ja tõdeb, et mõnel tõmbab keskeakriis vaiba alt, kuid teine jääb sellest puutumata.

Kristelil ja Reinul on kahe peale vaid kaks töövõimelist kätt. Nad vajavad abi isegi ratastooli saamiseks, aga tähistasid hiljuti oma 15. abieluaastat ning on elus ja õnnelikud tänu teineteisele.

Üleminekueast pole pääsu ühelgi naisel ja pea pooled kogevad sel ajal sümptomeid, mis tavaelu pea peale keeravad. Hormoonimöllu saab taltsutada asendusraviga, mida aga eri põhjustel Eestis üsna vähe kasutatakse.

Me peame praegust keskmist eluiga sageli meditsiini võiduks, kuid tegelikult on selle taga hoopis paranenud elukeskkond. Milline on stardipakk uueks hüppeks pikema eluea suunas, arutleb spordibioloog Kristjan Port.

Dementsust peetakse küll eakamate haiguseks, kuid vahel võib see tabada inimest isegi 50. eluaastatel. Seda vaevalist, kurnavat ja ravimatut haigust on oluline varakult diagnoosida, et sümptomite süvenemist pidurdada ja haige elukvaliteeti parandada.

Enne kui Liis Remmelg (39) Hiiumaa jooksugrupi asutas, elas ta hoopis mandril. Hiidlasena mere taha tagasi kolinud naine otsustas luua uued võimalused nii iseenda kui ka kohalike jaoks.

Munasarjatsüst on naistel üsna tavaline nähtus, mis tihti ise ära kaob. Vahel läheb siiski teisiti ja tsüst võib nõuda kirurgi ülikiiret sekkumist.

Selgroolülide vaheketta võib pressida paigast lihtne süütu liigutus, tagajärjeks vahel lausa põrgulik valu. Aja jooksul läheb see üle, lubavad arstid. Aga kui ei lähe?

Kuidas minna eluga edasi, kui surm viib kõrvalt kalli kaaslase? „Mul oli kogu aeg tunne, et ta peaks kohe-kohe tulema. Ma ei suutnud leppida, et ei tule, et see on lõplik,“ räägib Kätlin Truu (48), kes kaotas mehe mõne aasta eest.

Kukkumine vanemas eas võib lihtsasti käivitada ahelreaktsiooni, mis lõpeb kalmistul. Luumurrust paraneda on keerulisem kui seda ära hoida. Kuidas mitte kukkuda ja millises vanuses saab oma luude tervist veel mõjutada, selgitab Tartu ülikooli kliinikumi ortopeediakliiniku arst, geriaatria kaasprofessor Helgi Kolk.

Viljandi kergejõustiklane Kelly Heinpõld (19) on oma vanuseklassis üks Eesti parimaid vaatamata sellele, et peab isegi elus püsimiseks rohkem pingutama kui tema kaasvõistlejad. Kui innukalt sportiv tüdruk kaheksa aasta eest väsimust ja janu tundma hakkas, ei osanud keegi kahtlustada, et põhjuseks võib olla tõsine haigus.

Püsivalt kõrge vererõhk on terviseprobleem, mida ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta – see toob kaasa tüsistusi kogu organismis ja võib lõppeda fataalselt.

Paljud lapsed unistavad vanaemast, kellega saaks toredaid seiklusi ette võtta. Maila Maisväli (59) neljal lapselapsel just selline vanaema ongi. Eriti suur hoog on Mailal sees nüüd, kui ta paarkümmend kilo seljast heitis.

Sõna „kolesterool“ kõlab koledalt. Samasugusena teadvustame ka selle mõju. Arteriseintele ladestudes ohustab kolesterool tervist ja on WHO hinnangul iga aasta süüdi 2,6 miljonis surmas. Kuigi kolesterooli on nüüdseks juba väga hästi uuritud, on selle kohta endiselt liikvel palju väärinfot.

Kui õunte söömisest juba hambad hellad, aga õunakuhjad ei taha väheneda, kulub ära iga retsept, et see tervisesõbralik vili toiduks teisendada. Õun sobib tooni andma nii supis kui ka salatis, küpsetistest rääkimata.

Suhtumine enda nooremaks süstimisse või lõikamisse on muutunud – üha rohkem naisi valib mõne silendava või kohendava protseduuri ega pelga seda ka tunnistada.

Ma küll ei tea, kui palju mulle päevi on antud, ja ega ma mingi tervisenats ka ole, aga teadlik toitumine on mulle kogu elu oluline olnud.

Lisanduvad aastad ei paista kuskilt välja nii hästi kui nahalt. Kas saame seda kauem nooruslikuna hoida? Eakate tervisevõimlemise treener ja psühholoog Reet Pool õpetab, kuidas oma nahka masseerides ka võimlemistund kirja läheb.

Juuksed on naise iluidentiteedis sama tähtsal kohal kui nahk. Kuidas aga hoida nende elujõudu ja nooruslikkust ka vanuse lisandudes? Nõu annavad Juuksetervisekeskuse trihholoogid Gerthy Salasoo ja Liina Kiisa.

„Just taoliste retkede käigus õpin enda ja elu kohta midagi uut,“ kirjeldab Kadri Kütt lõppenud suve suurimat seiklust, mis viis ta Euroopa kõrgeimale mäele Mont Blancile.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.