„Mu kõige suurem unistus on, et keegi tuleks minu juurde elama!“ räägib naine, kes kaotas koroonaajal abikaasa ja on olnud 14 aastat lauspime.

Kuidas olla uuel aastal tervem ja sportlikum? Maailm on täis nippe ja nende jagajaid, siin on meie soovitused.

Vastab dr Dan E. Uvarov, Confido meditsiinikeskuse peremeditsiini eriarst

Mõni kuu tagasi kirjutasin sellest, kuidas lähenev 50. sünnipäev mind täiesti külmaks jätab. Nüüdseks on selge, et see ei jätnud mind sugugi nii külmaks, nagu olin arvanud.

Elas kord üks tasase moega poiss, keda millegipärast kõik paksukeseks narrisid. Ega ta tegelikult oma klassikaaslastest suurem olnud, aga ju siis andsid ümarad ja punetavad põsed irvhammastele kütet saag korralikult käima tõmmata.

Näitlejanna Eva Koldits elab praegu pöörases oravarattas. Ükskõik kui kiire naisel aga pole, leiab ta iga nädal 45 minutit, et käia teraapias. „See on mind väga palju aidanud,“ tunnistab ta.

Meie tervis vanemas eas sõltub osaliselt sellest, mida kogesime nooruses või isegi emaüsas. Niimoodi geenidesse jäänud jälg võib mõjutada ka eluiga, väidavad Suurbritannia teadlased.

Mõisteid „toidutalumatus“ ja „toiduallergia“ kasutatakse sageli samatähenduslikena. Neil on aga oluline erinevus, toonitab allergoloog Krista Ress.

„Ma olen vist alati adrenaliini otsinud,“ sõnab Mariliis Mia Topp, kes on seisnud raskuste ja eneseületusega silmitsi mitte ainult spordi ja toitumise puhul, vaid ka varateismelisena iseseisvat elu alustades.

Kes meist poleks aeg-ajalt kärsitu, hajameelne, piduriteta… Kui keegi on niisugune aga kogu aeg, võib tegu olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATHga. Kuidas seda kindlaks teha? Psühholoog ja koolitaja Anneli Salk koostas ATH tuvastamise küsimustiku.

Ühel ilusal juunikuu päeval, oma poja 30. sünnipäevapeol, varises Vilma Liivandi maailm kokku. „Tahtsin aeda kaetud sünnipäevalauast korraks tuppa minna. Nii kui ereda valguse käest ruumi astusin, hakkasid silmade ees välgud sähvima ja järgmisel hetkel ei näinud ma enam midagi!“

„Elasin justkui pooles vinnas, olin uimane ja väsinud. Praegu ei suudakski ma selliste verejooksude ja valudega tööle minna!“ räägib oma kannatustest naine, kellel kulus diagnoosi saamiseks aastaid.

Kõik on kohanud oma elus mõnd nartsissisti – ülbet, empaatiavõimetut ja enesekeskset inimest, kes peab end teistest paremaks ja taotleb pidevat imetlust. Kust sellised tulevad? Eks ikka oma lapsepõlvest, teab terapeut Ande Etti.

Talvine võitlus viirustega on paljude inimeste jaoks sama kindel nagu see, et päeva järel tuleb öö. Mida teha aga siis, kui üks „külmetus“ ajab teist taga ja nuuskamisel ei paistagi lõppu?

Kooselu teisest rahvusest inimesega nõuab partneritelt suhtlemisoskuse kõrgpilotaaži. Klapitada ei tule mitte ainult isiksusest, vaid ka kultuurist tulenevaid erinevusi. „Kodune elu on naise rida, väljas käimised korraldab mees,“ toob näite prantslasega abiellunud eestlanna.

Viimase aasta kõige populaarsemaks terviseteemaks võib vabalt pidada vahelduvpaastu – just sellega püütakse võidelda 21. sajandi suurima pandeemia ehk rasvumise vastu.

„Mu kaasa ütleb, et varem ma ei naeratanud, hoidsin end tagaplaanile,“ räägib õpetajaametit pidav Signe Rannu kaalulangetusega kaasnenud muutustest. Nüüd tõdeb ta, et riid iseendaga on läbi saanud.

Jaanuaris suhtutakse kaalulangetusse innukamalt kui ühelgi teisel ajal aastast. Et endale antud lubadused ei sulaks juba enne kevadet, juhendab Revali Raeapteegi proviisor Triinu Entsik-Grünberg, kuidas kilode kaotamisele kõige tõhusamalt kaasa aidata.

Kui püüdled alanud aastal kergema ja tervislikuma menüü poole, sea aukohale kapsas. See pakatab kasulikest toitainetest ja on kiudainerohkuse tõttu ka ideaalne söögiisu vähendaja – seega suurepärane valik, kui soovid liigseid kilosid eemal hoida või nendest vabaneda.

Mitmekesine tervislik toit ehitab rakk raku haaval üles tervet meie organismi, sealhulgas ka nahka, küüsi ja juukseid. Millised toitained ja vitamiinid on ilu seisukohast eriti olulised?

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.