„See kõlab kohutavalt, aga inimeste loomuomane soov olla ühiskonnas hinnatud põrkub külma ja kalgi tõega, et saledaid naisi väärtustatakse rohkem kui priskeid. Pange tähele – justnimelt „naisi“, mitte „inimesi“,“ kirjutab kolumnist Kristi Luik.

Selgete ja säravate silmadega kõrge vanuseni – kes ei unistaks elada just nii.

Vastab Tiina Uuetoa, Confido kardioloogiakeskuse juhataja

Käes on umbes see aeg aastas, mil mulle meenub, et sõidan suvel Eestisse ja pean kolme kuuga lahti saama nendest kilodest, mis ma pärast eelmist suve juurde olen võtnud. Olgu õigustatult või mitte, aga Eesti võrdub minu jaoks alati sundusega olla nii sale, kui see minu puhul võimalik – ehk mitte just väga sale.

Ma olen enda meelest üsna suur loomasõber, aga selline passiivset laadi loomasõber. Näiteks pole ma kunagi tundnud taltsutamatut kihku oma koerale hekikääridega „eplerit“ teha, talle roosat linti kaela siduda ja siis teiste avalikult alandatud neljajalgsete ja veidrast erutusest õhetavate koeraomanike keskel häbi pärast maasse vajumist harrastada.

„Olla inimeste ees Piibu ja Tuuduna on puhas lust. Keeruline on just lavalt maha tulek,“ kirjeldab näitleja Haide Männamäe, kuidas elu siis rabinal peale tormab. Ühe on ta aga selgeks mõelnud: kui lapsed suured, tuleb uuesti ennast esiplaanile seada.

Mida paremini sa magad, seda vastupidavam on nii sinu keha kui ka vaim. Nüüd kinnitavad teadlased, et ühest lihtsast asjaolust võib sõltuda, kui ergas järgmisel päeval ollakse ja kui hästi töötab mälu.

Miks mõnest inimesest saab alkoholisõltlane ja teisest mitte? „Osa inimeste puhul mängivad tõepoolest rolli geenid,“ tõdeb geeniteadlane Mariliis Vaht.

„Mina ei sõidagi, mina sündisin pimedana. Roolis on mu poolest kehast halvatud mees,“ kirjeldab Tiia Tiik, kuidas ta oma kaasa Arko Vooluga juba 15 aastat pikkadel autoreisidel käib.

Tunne, et tööandjad koorivad inimestelt mitu nahka, on sünnitanud vastukaaluks nähtuse quiet quitting – vaikne loobumine. See ei tähenda siiski otsust anda lahkumisavaldus, vaid trendi teha ära ainult töö, mida nõuab ametijuhend, ei enamat.

Pikaks veninud köha on eriti pärast koroona põdemist üsna tavaline ja jääb sageli suurema tähelepanuta. Asjata, sest tegu võib olla ka kopsuklamüdioosiga ja seda arstid päris püstijalu põdeda ei soovita.

„Olen sellega leppinud, et tervis ei lähe paremaks, ainult hullemaks saab minna. Ja et siit koju tagasi ma ka enam ei saa. Aga uudishimu, et mis veel maailmas juhtub, on alles. Kuni seda jagub, on ka eluisu,“ tõdeb ajakirjanik Mart Pukk.

Kas õnne retsepti kuulub ainult õigesti mõtlemine või on vaja veel mõnd salakomponenti? Kuidas elada nii, et õnnetunne meid rohkem saadaks, teab psühholoog Anneli Salk.

„Kõige keerulisem on olnud leppida teadmisega, et mu elu pole enam kunagi isegi ligilähedaselt endine,“ ütleb raskes liiklusõnnetuses tervise kaotanud mees. „Üks asi on elada õnnetus üle füüsiliselt, hoopis keerulisem on sellega hiljem vaimselt toime tulla.“

Ehk oled sinagi üks neist, kel torkimine, pakitsus ja sipelgate vudin jalgades uinuda ei lase? Rahutute jalgade sündroom piinab meie seast iga kümnendat.

„Tasapisi hakkas tädi aina rohkem unustama. Kord leidsin köögilaualt värske poearve hulga ostude kohta, aga külmkapp oli tühi kui kell,“ kirjeldab oma perekonnas juhtunut ajakirjanik Tiina Kruus. Milleks peab valmis olema, kui lähedast tabab dementsus?

Nahale mingil põhjusel tekkivad näsad on enamasti küll süütud, aga riivavad silma ja saavad kehvasti paiknedes sageli ka viga. Kas neid peaks arstile näitama ja laskma ära lõigata, selgitab kirurg ja ilukliiniku omanik Mari Laasma.

Kibeled kevadhooajal mõne uue spordialaga tegelema? Ära torma treenima uisapäisa ja mõõdutundetult – riskid lihase või kõõluse ülekoormusega ja võid valu tõttu spordist hoopis kõrvale jääda.

Aprill on südame tervise kuu, mil on kohane meenutada, et number üks surma põhjus Eestis on endiselt südame-veresoonkonnahaigused. Nende peamiste riskitegurite hulka kuulub ka liigne kolesterool, selgitab proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Kevadekuulutaja tiitel kokandusmaailmas kuulub kindlalt sparglile. Hooaja esimene köögivili tärkab Eestimaa aedades maikuus, kuid poelettidelt leiab seda juba mõnda aega. Peale selle, et sparglivõrsed on maitsvad ja mahlakad, saab neid kiita ka kui väga kalorivaeseid ja samas kiudainerikkaid. Lisaks toetab spargel hästi maksa tervist.

Loen reisifoorumist, et mõni läheb Kambodžasse kolmeks päevaks ja teine uurib, ega kaks nädalat seal raiskamine ole. Meie jõuame vaid veidi rohkem kui mõnest lagunevast templist vaimustuda, sipelgasousti süüa ja paadiga heinamaal sõita, kui ongi kuu läinud.

Vastu suve saab karvaeemaldusest alati kuum teema: millised on võimalused, eri viiside plussid ja miinused? Anname sõna naistele endile.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.