„Naisel on õigus näha välja täpselt selline, nagu ta on,“ ütleb meie kaanekangelane Carola Madis, kes nõudis otsustavalt, et tahab olla ajakirja piltidel meigivaba. Carola on kirglik reisisell, kelle elu üks moto on: „Ma ei taha elada selleks, et töötada.“

Leidlikud, maailma muutvad naised vajavad ka parimat kütust. Varusta oma keha vajalikuga ja pane vaim valmis, et oma head ideed teoks teha.

Vastab Karita Košeleva, Confido Digikliiniku arst, üldarstide üksuse juht

Ma töötan looduspargis ja ehkki see enamasti meeldib mulle, võib töö vahel olla ka väga igav. Nagu loodus ise, kõigub ka tööpinge, mis võib hektilisest ja stressavast taanduda hullutavalt loiuks.

Ma jumaldan reisimist. See on võimalus mõneks ajaks argijamad kõrvale heita ja täiel rinnal elu nautida. Teised rapsivad armutult tööd teha, aga sina lihtsalt oled. Oled nagu kiluniru, kellel õnnestus kalamehe võrgust välja siputada.

„Saan täitsa normaalselt elatud ka sedasi, et palju ei kuluta,“ kirjeldab raadios ja teles tegutsev Carola Madis oma elustiili. See peab olema kokkuhoiu meistriklass, sest Carola reisib nagu pöörane ja samas investeerib, et vajadus tööl käia tulevikus üldse kaoks.

Gaasipliidi kasutamine on nagu passiivne suitsetamine, ilmneb Ameerikas tehtud uuringust.

„Minu jaoks on jooksmine enesesse vaatamise ja otsusele jõudmise aeg,“ ütleb sotsioloog, tervishoiujuht ja jooksuentusiast Mart Einasto.

„Tahtsin end proovile panna ja näha, kas ma suudan,“ sõnab Helen Tamm, kes valis endale eneseohverdusi nõudva ala – bikiinifitnessi – ja astus sel aastal esimest korda ka võistlustulle.

Noorukieas ollakse vastamisi nõudmistega, mida ühiskond esitab täiskasvanutele, nendega toime tulema peab aga lapsepõlve kogemustepagasiga, põhjendab noorukitepsühhiaater ja psühhoterapeut Krista Linnus, miks noorukite mured vajavad eriomast lähenemist.

Pidevalt puperdav ja pekslev süda teeb ärevaks. Kas ka rahuolekus enesetunnet rikkuvad vahelöögid on märk, et südamega pole kõik korras?

Me võime arvata, et pikad töötunnid on investeering tulevikku, kuid tehes seda oma vaimse tervise arvelt, jääb kasum hiljem välja võtmata, leiab Swedbanki personalijuht Ülle Pind.

Pulsi- ehk spordikellad pole enam ammu pelgalt spordisaali või jooksuraja abilised. Need järjest nutikamaks muutuvad seadmed on leidnud püsiva koha paljude inimeste randmel ja lahkuvad sealt vaid laadimiseks.

Me kõik oleme oma peas hirmuga mõelnud, mis võib juhtuda, kui asjad ei lähe ootuspäraselt. Muretseda on normaalne, aga kui sellest saab ülemõtlemine ja pidev katastroofistsenaariumite loomine, röövib see inimeselt elurõõmu.

Tervisega seotud tabuteemasid jääb järjest vähemaks, üks suuremaid nende seas on aga endiselt meeste kusemishäired. Miks need tekivad ja miks ei tohi probleemile läbi sõrmede vaadata, selgitab meestearst Margus Punab.

Psoriaasi peetakse ebameeldivaks nahaprobleemiks, kuid selle taga on kogu organismi vallutanud krooniline põletik. Õnneks saab sümptomid kontrolli alla võtta ja senist aktiivset elu jätkata.

Püüan jälgida, et minu menüüs oleks mitmesuguseid köögivilju ja maitsetaimi, armastan kala ega välista liha. Keskealise naisena on mul siiski mõned kaalutlused, miks võtan juurde ka toidulisandeid.

Praegu, seenekorjamise tipphooajal, on mürgistusteabekeskuse infoliinid punased. „Tüüpiline kõne on stiilis „laps sõi aias pruune seeni“,“ ütleb terviseameti mürgistusteabeosakonna juhataja Mare Oder. Sügisel sagenevad aga muudki hädakõned.

Täidest räägitakse reeglina harva ja nii mõnegi jaoks on see tabuteema. Samas võivad täid tabada igat perekonda ja puhtuseharjumusega pole sellel mingit pistmist, selgitab proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

„Hakkasin mõtlema, kas ma nii suure ülekaaluga ikka saan oma pojale kaua olemas olla,“ räägib Jane Bril, mis sai tema jaoks viimaseks piisaks rasvumise karikas. Aasta hiljem naudib ta elu 40 kilo kergemana.

Sügiseses metsas uitamine paitab hinge ja hoiab toonuses füüsist, aga mis kõige toredam – rikastab toidulauda armastatud seentega. Kellel korv siiski tühjaks jääb, leiab neid kiudainerikkaid, ent kalorivaeseid loodusande ka poeletilt.

Nõukaaegsete Bulgaaria ploomikompottide ja konservherneste peal üles kasvanu seda endist sovetimaad vaevalt kuigi ahvatlevaks sihtkohaks peab. Ometi jagub neidki, kes sinna tagasi lähevad – nõnda ka mina.

Jaapani kultuuris tuntud shinrin-yoku ehk metsakümblus on omane eestlastelegi – mets täiendab talvevarusid ja laeb hinge. Aga mitte ainult, muidugi teeb mets meid ka ilusamaks.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.