“Praegu tullakse teraapiasse kõige enam sisemise tühjuse tundega,” ütleb leinanõustaja Meeli Laane. Reeglina mõistame me leina seoses surmaga, aga sama tunnet võib tekitada ka liikumisvabaduse või suhtlemise piiramine, töökohast ilmajäämine, lähedase mujale kolimine ja paljud muud sündmused.

Kirjuta meile ja võida väärt auhindu!

Menopaus EI OLE seksikas teema, seepärast sellest ka kuigi sageli ei kirjutata – ei Eestis ega USAs. Seda kolumni alustades tunnen ma paratamatult pisut piinlikkust, sest vananemisest rääkivates kirjutistes pole midagi lahedat ega kütkestavat.

Oma esimese grilli tegin seekord juba aprilli keskel, kui ühel päikselisel pühapäeval sõpradega Naissaarele purjetasin.

„Ära must siis väga hullumeelse muljet jäta,” ütleb spordiajakirjanik Aet Süvari (43) intervjuu lõpetuseks murelikult. „Aga samas, ehk tuleb siis vähem kirju stiilis „Sa oled väga hot, sul on kindlasti nabarõngas”.”

Suur osa viljakas eas naisi on kogenud pandeemia ajal muutusi oma menstruaaltsüklis. Terviseekspertide sõnul põhjustab seda pidev stress ja varasemast erinev elustiil.

“Võimalikult aeglase vananemise võti on liikumine,” toob Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port (60) välja tõsiasja, et lihaste hääbumisega kaasneb kogu keha allakäik. Ta ütleb aga sedagi, et mitte enam väga kauges tulevikus saab vananemist pärssida ka apteegist ostetud ravimiga.

Nii nagu lihast peab jõu säilitamiseks regulaarselt koormama, vajab toonuse hoidmiseks treenimist ka aju. Ajutrenn toetub kahele põhimõttele: mitmekesisus ja uudishimu.

Õhtuti koos armsamaga unne suikumist peame paarisuhte loomulikuks osaks – kuni ärkame üha sagedamini pahurana, sest partner on öö otsa kõrval kõlavalt nurru löönud. Kas lüüa lahku elud või voodid?

Kuigi koduses isolatsioonis istumine masendas ja väsitas, ei pruugi piirangute lõppemine tuua õnne õuele. Hoopis uued hirmud ja ärevuse.

Ei leidu ühtki inimest, kes poleks tundnud kaotusvalu. Lein on miski, mille eest tahame põgeneda – seda alla surudes, tõrjudes, ära peites... Mõnikord aastakümneteks. Kuidas neist tunnetest päriselt lahti lasta, teab leinanõustaja Meeli Laane.

Loodus õpetab meile, millal puhata ja millal tegutseda, usub kunstnik Mari Ojasaar (38), kes kolis perega Hiiumaale ja avastas seal enda jaoks ravimtaimede väeka maailma.

Sina ise, su kaaslane või laps on kleepunud nutiseadme külge ja õue minek nõuab eneseületust? Leidub tegevusi, mis eeldavadki väljas mobiiltelefoni kasutamist. On aeg pöörata nutisõltuvus liikumisharrastuseks.

“Olin ühel päeval õnnelik, teisel päeval pahas tujus,” meenutab treener Shalini Mody, kuidas rahulolematus pea kõige üle oma elus võimust võttis ja ta otsingute käigus naise kuutsüklit arvestava liikumiseni jõudis.

“Rästik – see pole ju palju ohtlikum kui herilane,” oli muretu maalapsena üles kasvanud Liis Mengel (41) Eesti ainsa mürkmao suhtes vanasti ükskõikne. Viis aastat tagasi juhtunu oleks aga võinud naise jaoks isegi traagiliselt lõppeda.

Seletamatu kõhuvalu, gaasid ja muud seedehäired kimbutavad paljusid. Kui vaevused püsivad, tuleb valehäbi maha suruda ja abi otsida, sõnab Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Anastassia Nedbalskaja.

Olla naine tähendab, et oma viljakal eluperioodil tuleb korra kuus kasutada mõnd kaitsvat hügieenivahendit. Need enamasti ühekordsed tooted ei mõju aga mitte ainult meie, vaid ka keskkonna tervisele.

Mõni tehnika, millega oma enesetunnet ja koguni tervist paremaks muuta, võib olla nii lihtne, et selle peale ei pruugi ise tullagi. Üks neist on teadlik hingamine.

Pärast pikka mütsihooaega on juuksed tihti väsinud moega, säratud ja kahused. Kuidas kiharad taas läikima saada?

Pärastlõunasel ajal saab tihti justkui jaks otsa: uni tikub peale, mõte on aeglane, enesetunne loid. Seda võib põhjustada istuv töö, vähene liikumine, vitamiinipuudus, stress, napp ööuni või vahele jäänud hommikusöök – nimekiri on pikk! Kohv ja šokolaad võivad korraks küll turgutada, kuid nende mõju on lühiajaline. Parem ja tervislikum on peletada pärastlõunast väsimust toitainerikaste vahepalade või lausa väikese einega, mille valmistamine ei võta liigselt aega. Nõnda saad hetkelisest energiamõõnast kergesti üle, samal ajal kehale head ja paremat pakkudes.

“Mida rohkem takistusi, seda põnevam sõit,” leiab Narva spordielu edendaja, Äkke spordiklubi ja Äkkeküla tervisespordikeskuse eestvedaja Vladimir Všivtsev (41), kes kaob igal vabal hetkel rattaga metsa lustima.

Trenni- ja terviseteenuseid koondav Stebby on tänuväärne keskkond nii harrastajatele kui ka tööandjatele, kes peavad oluliseks oma inimesi liikuma motiveerida.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.