Mõni aasta tagasi käisin tsikliga käntsu ja rangluu tuli õla küljest krõpsti lahti. Ei möödunud aastatki, kui teise rangluuga juhtus sama, aga siis oli süüdi juba lumelaud ja edev katse kandi alt lendavat lund filmida. Möödusid nädalad ja kuud, valu kadus, käed liikusid taas muretult ja elu õitses nagu lill. Tõe hetk saabus aga siis, kui otsustasin pärast aastast pausi jõusaali minna.