Millisest materjalist trenniriided valida? Mille järgi osta spordirinnahoidja? Mis võiks olla spordiriiete puhul järgmine suur trend ja kas Eesti on selleks valmis?

Satun Thbilisi lennukis istuma grusiinist naise kõrvale, kes on minust vahest 15 aastat vanem. Lobiseme. Mul on seljas neoonroheline topp ja oranžid püksid, millel on samasugused neoonrohelised triibud külgedel. “No aga sa oled noor,” kommenteerib grusiinlanna. Mina: “Ma nii väga noor ka enam ei ole – 32 ja mul on laps.”

Kirjuta meile ja võida väärt auhindu!

USAs elades üritan käia nii paljudel väliseestlaste üritustel kui võimalik, ehkki need ei asenda Eestis viibimist. Eesti keele kõla, hapukapsaste lõhn, väikesed sinimustvalged lipud ja ringi jooksvad valge naha ja blondi peaga lapsed mõjuvad kuidagi lohutavalt.

Ma olen palju mõelnud sellele, et aedviljad on looduse viis õpetada inimestele midagi nende ise­loomu kohta, aga viga, miks me õppust ei taha võtta, saab alguse juba piiblist, kus madu ahvatleb paradiisiaias Eevat pattu langema õunaga.

“Tahan nautida elu päev korraga,” sõnab kunagine telediktor Merle Randma (68). Ta tunnistab häbenemata, et on parasjagu mugav, sest “pidev enesepiitsutamine võtaks elamise mõnu ära”, ja ka isepäine: kohe peab aeg-ajalt kõik jätma ja üksi laia ilma peale uitama minema. Kõige mõnusam päev Merle jaoks ongi see, kui saab lihtsalt omaette kulgeda.

Mis on omane inimestele, kes elavad saja-aastaseks ja kauemgi? Jaapani teadlased leidsid, et nende soolestikus elab bakter, mida teistel uuritutel ei olnud.

“Suhtumist, et olen ühe või teise asja jaoks liiga vana ja paremad aastad on juba seljataga, nimetan ma iseenda väärkohtlemiseks,” ütleb geriaater Kai Saks, kelle sõnul hirm vananemise ees hoopis kiirendab seda. Vanaduspõlve tuleks suhtuda hoopis kui nautimiseks mõeldud eluperioodi.

“Ei tohi mõelda, et issand kui vana ma olen!” soovitab Kärdlas elav orienteerumistreener Anu Saue (71). Teda näeb nii batuudil hüppamas kui ka hommikuti tõukerattal randa sõitmas. Muidugi ujuma!

“Kuni surm meid lahutab,” antakse paari minnes kõlav lubadus. Kas sellest kinnipidamine teeb vanaduspõlve õnnelikumaks?

Nüüdseks kolmkümmend aastat abielus olnud Tuuli Org (53) ja Reimo Lilienthal (50) jõudsid oma suhtega umbes kaheksa aastat tagasi punkti, kus elati pigem paralleelselt kui koos. Muutus, mis paari uuesti liitis, tuli järsku ja täiesti ootamatust kohast. Praegu arenevad nad käsikäes ja arendavad koos ka väeka pargiga Kirna mõisa.

Kuigi nahk on mõnes kohas nagu triikimata särk ja kukelaulu kõrvale kuuleb põlvekriginat, tuleb leida üles tahe tegutseda, usub Ruth Mägi vananemise üle arutledes.

Varem või hiljem ootab see ees pea igaüht – pensionipõlv. Igatsetud vabadus ja piiramatu aeg teha, mida hing ihaldab. Või hoopis ohtlik soikumine, millest eriti ei räägita?

Vanusest rääkides korratakse sageli, et see on ainult number. Tõepoolest on palju olulisem hoopis enesetunne. Leidub siiski näitaja, millele võiks tähelepanu pöörata – meie organismi vanus. Just bioloogiliselt võime olla palju vanemad, kui passis kirjas. Õnneks saab selle vastu üht-teist ette võtta.

Leidub naisi, kelle üleminekuaastad kulgevad peaaegu märkamatult, ja teisi, keda kuumahoogude higijõed ja meeleolude Ameerika mäed viivad hullumise äärele.

Täiskasvanud lapse ellu sekkudes, tema valikuid arvustades ja ühtvalu õpetussõnu külvates pole sooja ja lähedast suhet loota. Millist tuge pesast välja lennanud oma vanematelt vajavad ja mis neil hoopis tiivad murrab, selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Me kõik teame seda tunnet: voodisse heitmisest on möödas juba tunde, aga peas tormab tuhat mõtet ja kasvab ka ärevus, et und ei tule. Kuidas end maha rahustada ja kiiresti magama jääda?

Teadus ja tehnoloogia muudavad elu kõiki aspekte, ka vanaduspõlve. Pole võimatu, et kolmekümne aasta pärast oleme suurema osa haigusi seljatanud või kurdame oma vaevusi tugiisikule, kellel on nime asemel seerianumber.

“Kes me oleme, kui kaotame oma ilu?” küsib Tervis Plussi kolumnist, USAs elav eestlanna Kristi Luik (48) naise vananemise üle mõtiskledes – enesekindlusega, mida tunneb naine, kellel pole enam midagi kaotada.

Peale värviliste lehtede ja lahkuvate linnuparvede märgib sügise saabumist paljude jaoks ka liigesevalu. Seda esmakordselt tundvad inimesed peaksid oma tervisel silma peal hoidma, et mitte magada maha tagumist aega arstivisiidiks.

Liikumine teeb imet nii keha kui ka vaimuga, tõdevad keskeas spordi juurde jõudnud. Tugeva pingutusega kaasnev õnnetunne ajendab paljusid end üha enam proovile panema.

Kuigi naised hoolitsevad oma tervise eest rohkem kui mehed, tabavad südame-veresoonkonnahaigused neid paraku sagedamini, tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog Anu Hedman.

Hingevalu, viha, häbi, ängistus või süütunne võivad juhtida meie elu, ilma et seda ise teaksimegi. Kuidas allasurutud, vaimu ja keha laastavatest tunnetest vabaneda? Holistilist regressiooniteraapiat kui üht võimalust tutvustab terapeut Kristel Aus.

Kõhukinnisus pole pelgalt vanemate inimeste nuhtlus, kuid just pärast keskiga kipub see sagedamini kimbutama. Miks nii juhtub ja millal tuleb kindlasti arsti poole pöörduda?

Toit võib olla kehale küll kütus ja ravim, samas peaks söömine tooma rõõmu, mitte tähendama lõputut enesepiitsutamist, leiab holistiline toitumisnõustaja Ingrid Joya Tsirel.

Pirakat kõrvitsat lahti lõigates tabab perenaist sageli nõutus, mida nii suure hulga värske kraamiga peale hakata. Hea nipp on osa selle sisust kohe püreeks teha – nii on hiljem lihtne mitu kõrvitsarooga lauale võluda.

Pärast 50. eluaastat hakkab lihasmass hoogsalt vähenema ja jõutrenn on siis eriti oluline. Tähtsaim on hoida tugevana kehatüvelihased – need aitavad vältida kukkumist, säästavad vaevustest ja säilitavad kauni rühi.

Et loodusannid sügisel pikemalt kestaksid, tuleb teada nippe ja tunda säilitusaineid. Iluga on sama lugu. Soovitused, kuidas võimalikult kaua värske ja särav välja näha, on sinu ees.

Vananemismärkidega on sageli raske leppida. Kui “kurjuse korts” või alla vajuvad suunurgad hakkavad minapilti moonutama, tärkab nii mõnelgi naisel huvi kreemitamisest tõhusamate iluprotseduuride vastu.

On paratamatu, et keha muutub aastatega jäigemaks. Aega tagasi pöörata ei saa, kuid painduvust on võimalik hoida ja taastada. Venitusharjutuste jaoks pole keegi liiga vana.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.