“Hobused vaatavad siiani üsna hämmeldunult, kui neile korra-kaks nädalas mitmesajakiloseid heinarulle ette lükkan,” ütleb õbluke Heidi Hanso, kelle elumoto on siiani olnud, kuidas olla tugev ja veel tugevam.

Kirjuta meile ja võida väärt auhindu!

Mind on alati hämmastanud erinevused Ameerika ja Euroopa uudiste vahel. Olen näinud mõlemaid eri ajajärkudel ja pean tõdema, et tegu on kahe täiesti isesuguse loomaga.

“Ma põhimõtteliselt ei vaktsineeri ennast sellepärast, et peab,” ütles üks vana tuttav, kui arutasin temaga, kas peaks kinnisvara asemel Hummeri ostma, et seda päeva kaupa poissmeestepidudeks ja tüdrukuteõhtuteks Autolevi kaudu rentima hakata. Inimene, keda olin alati arukaks pidanud, suutis üllatada, sest ma olen ise see vana tõsiteaduse usku kivipea. Kõik, kes minuga sama usku ei ole, on nagu teiselt planeedilt, teate küll.

“Kas just nii pöörasel kujul, aga sellist elu ma üldiselt tahtsingi,” sõnab teletoimetaja, saatejuht ja Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso (37). Ta on selgeks saanud, et ei pea üritama kõigega, veri ninast väljas, ise hakkama saada, ja et julgus nõrk olla on hoopis tugevus.

Külmast dušist on saanud paljude ärkamisrutiini osa ja mitte ilma põhjuseta. Hollandis tehtud uuringuga leiti, et hommikul külma duši all käinud inimesed jäid haiguslehele väiksema tõenäosusega kui need, kes eelistasid ainult sooja dušši.

Inimene võiks loomadelt oma tervisekäitumisse nii mõndagi üle võtta, leiab zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran (62). “Oleme end lõputult mugava eluga ära hellitanud ega saa enam hakkama ka nende asjadega, mis on eksistentsi normaalne osa.”

“Tundsin, et mind ei jätku ja ma ei maga hästi,” räägib muusikamänedžer Kadri Tali (49) teda kolme aasta eest tabanud äratundmisest, et peab oma elus suure muudatuse tegema.

Lemmikbändi kontserdile minnes või kõrvaklappidega tänavamürasse sukeldudes ei tule me selle pealegi, et muusikaelamusega võib kaasneda pöördumatu kuulmiskahjustus – kui mitte kohe, siis aja jooksul.

Aevastav ja nuuskav kolleeg ei pruugi olla külmetunud ega põdeda mingit viirushaigust. Krooniline nohu on osa inimeste lahutamatu kaaslane ja paljudel juhtudel on leevendust raske leida.

Kui avastad, et kogu elu täidavad vaid partneri hobid, sõbrad ja vajadused ning enda soove enam ei mäletagi, oled end ilmselt suhtesse ära kaotanud. Kuidas vältida paarisuhtes teisejärguliseks muutumist?

Aasta pimedaimad kuud on justkui loodud selleks, et loodusega ühes rütmis ka endale rohkem uneaega võtta. Paraku võib mõnel inimesel olla just siis raske sõba silmale saada.

Insulti esineb aina enam noorte, eriti just noorte naiste seas. Aasta tagasi selle raskel kujul üle elanud Karmel Pea (27) ei suutnud ei seista ega rääkida, aga võttis endale jonniga pooleks eesmärgi täielikult taastuda. “See on koht, kus tahtejõud tõesti väga palju loeb,” kinnitab ta.

Edukas daam postitab sotsiaalmeediasse pilte oma tagumikust seksikas pesus. Kolme lapse ema vähkreb sealsamas nappide bikiinide väel üht- ja teistpidi. Miks nad seda teevad? Tuleb tõdeda, et käes on eneseimetluse ajastu.

Möödunud aasta kevadel muutus ootamatult kogu Angela Korela (23) elu – tal diagnoositi esimest tüüpi diabeet. “Ikka veel tuleb ette päevi, kui taban end selle pärast pisaraid valamas,” tunnistab naine.

Koroonaviirusesse üleolevalt suhtujad unustavad ära, et ka vaid kerge nohu ja tühise palaviku tagajärg võib olla tüsistus, mis elukaardid teadmata ajaks segi lööb. Mis võib oodata veel neid, kelle haigus voolikute külge murrab?

Enne spordist kaarega mööda käinud Sandra Metsa (22) tegi kaalu langetades täieliku kannapöörde. Temast on saanud tulihingeline trennifänn, kes nimetab jõusaali oma teiseks koduks ja unistab lavakarjäärist. Veelgi enam – Sandra koolitas end treeneriks ja tahab hakata nõu andma teistele ülekaaluga kimpus olijaile.

Heade kõhubakterite tähtsust tervisele on võimatu üle hinnata, seetõttu võiks süüa iga päev 3–4 supilusikatäit hapendatud toite. Ära piirdu hapukurkide ja -kapsaga, probiootikume on tulvil mis tahes kääritatud köögiviljad.

Me kõik armastame aroome. Seletus on lihtne – lõhnad mõjutavad aju seda piirkonda, kus asub emotsioonide peakorter. Endale parfüümi valides tasub aga peale emotsiooni võtta arvesse ka tervist ja eelistada sünteetilistele lõhnaainetele neid, mis saadud otse loodusest.

Spordiklubi teevad sümpaatseks – või vastumeelseks – suuresti inimesed, kes seda külastavad. Kui käitud spordiklubis sama hoolivalt, nagu soovid, et sinuga käitutaks, on sul trennietiketi tuum selge. Millele siiski tähelepanu pöörata?

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.