Kas terviseajakirjas peaks rääkima sõjast? Kas trenni tegemise ja tervisega käib see teema üldse kokku? Tegelikult pole vale väita, et meie füüsilise võimekuse ja vaimse tervise ning meie riigi tugevuse vahele võib tõmmata võrdusmärgi. Päriselt!

Vastab M eeli Glükmann, SYNLABi laboriarst

Kui Nõukogude Liit lagunes ja Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, ütles mu ema, kes tollal oli umbes sama vana kui mina praegu, et ta poleks iialgi uskunud, et see juhtub tema eluajal.

“Hirm on vajalik. Hirm on selleks, et sa vigu ei teeks,” ütles üks missiooniveteran, kes mind aastaid tagasi hoonete fassaadidel köiega laskuma õpetas. “Ma ei karda midagi,” hooplesin vastu, ise oma trakse valesti kinnitades.

“Kui ennast ei liiguta, esitab elu peagi palju suuremad arved,” tõdeb üks Eesti hinnatuim treener Kaja Tuisk (57), kes on oma energia ja positiivsusega inspireerinud tuhandeid liikumishuvilisi.

Meile on räägitud aastaid, et küllastunud rasvhapped on saatanast – nende tarvitamist tuleb piirata miinimumini ja eelistada tervislikke küllastumata rasvhappeid.

Pidev näksimine, vähe närimist vajav toit ja valed hooldusvõtted on osa põhjustest, miks hambad lagunevad. Kuidas seda ära hoida, avaldab suuhügienist Terje Altosaar (49).

Kirjanik Eia Uus (36) on silmitsi seisnud kümnete depressioonilainetega – esimest korda vajus ta lootusetuse musta auku juba teismeeas. Nüüdseks on Eia leidnud võtted, mis ta tühjusest välja aitavad. “Enamik inimesi läheb ravi otsima aga kõige viimases hädas.”

Mida võtta ette suhtega, kus sulle keelde seatakse ja iga sammu üle aru nõutakse? Mõnikord aitavad ainult kiired jalad, vahel aga piisab, kui piirid kindla käega paika seada.

Hommikul esimese ja õhtul viimase mõttena tiksub kuklas, et sõda on nii lähedal. Sündmustega kursis olek on muutunud paljude jaoks kinnisideeks, pidev äreva info tarbimine mõjub aga vaimsele tervisele.

Veenilaiendeid peetakse sageli keskealiste naiste iluveaks, mida põhjustab suuresti püstijalu töötamine. Tegelikult võivad veenilaiendid tekkida juba noorena ja enim mõjutab seda hoopis pärilikkus.

“Paljusid inimesi vaevab praegu nii hirm kui ka teadmatus. Viimast esineb tõenäoliselt ka paljudel arstidel,” tõdeb neuroloog Toomas Toomsoo (51), kelle vastuvõtule saabub iga nädal mõni pikale veninud koroonaga patsient.

Ükskõik kas jooksed maratoni, rassid jõusaalis või käid iga päev jalutamas – liikumine käivitab sinu kehas protsessid, mis pidurdavad vananemist. Kuidas treening sulle kasu toob?

Südame tervis ei sõltu ainult õnnest geeniloteriil, vaid ka meie enda tarkadest valikutest. Äärmustesse kaldudes võime endale ise kergesti kahju teha, teab ajakirjanik Sulev Oll (57). Ta jagab oma kogemust koos teda ravinud kardioloogi, professor Margus Viigimaa selgitustega.

Kümme aastat tagasi veetis Mariliis Ruttu (37) vaba aega kommikarbiga televiisori ees lesides. “Võtsin isegi vanni kommid kaasa,” naerab kunstnikust joonistamisõpetaja nüüd, kui ta maiuste asemel haarab pihku hoopis hantlid.

Iga keha on sümfoonia. Midagi rohkemat kui selle üksikute osade summa. Keset korratust aset leidev ajutine organiseeritud sündmus. Kooslus universaalsetest elementidest, nende hulgas jutustus, tunded, kogemus. Iga kord ainulaadne. Midagi sellist. Ärge sõnaraamatusse veel kandke. Aga üks, milles olen palju kindlam – keha ei ole kalkulaator.

Kui kevad toob kaasa igatsuse värske ja rohelise järele, aga hooaeg pole veel käes, lisa oma toidulauale tärkamise värve sügavkülmiku varudest. Külmutatud rohelist hernest ja spinatit on lihtne kasutada ning tulemus paitab ka silma.

Jordaania võlub väärika ajalooga rajatiste ja lahkete inimestega ning paneb i peale täpi idamaise köögiga. Sellest kõigest on võimalik osa saada üheainsa nädalavahetuse jooksul, tõestab reisisell Rando Reining.

Kui kevad on haaranud taas kätte pintslid ja värvi ning kõik me ümber saab uue võõba, on aeg anda värskem ilme ka oma peegelpildile. Selleks ei pea isegi juuksurisse minema – ka kodus saab oma kiharad pilkupüüdvamaks toonida, tuleb vaid tunda õigeid võtteid.

Jooksmine on üks kergemini kättesaadavaid trenne – selleks pole vaja muud kui sobivaid jalatseid ja tahet. Mida aga enne uksest välja tormamist arvesse tuleb võtta, selgitab füsioterapeut Sander Jürs.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.