“Elu on õpetanud, et emana ei tohi end järjekorras viimaseks jätta. Kui mul on hea olla, jaksan olla parem ema ja abikaasa,” usub viit last kasvatav Gätly Valge.

Kas sinu paarisuhtes on mingi väike asi, mis paneb sind õitsema? Näiteks partneri küsimus “Kas soovid ka kohvi?” või sinu juuste silitamine mööda minnes?

Vastab Erve Sõõru, Confido meditsiinikeskuse kopsuarst

Kuidas on võimalik, et tunnen endal nii sageli kannatuste koormat, ehkki ma pole kunagi tõeliselt kannatanud? Vaatan, mis toimub inimestega Ukrainas, ja imestan, kuidas ma sain ÜLDSE kurta millegi üle, mis mu elus juhtus.

Mõne nädala eest, sumedal esmas­päevasel kevadõhtul, istusin oma Kalamaja lemmikkohviku tagatoas, nokkisin kahvliotsaga dieedisõbralikku tatrapada ja ajasin ilmalikult tühistel teemadel juttu kutselise kinnisvara­hindajaga. See õhtusöök poleks kunagi siia kolumni jõudnud, kui ühel hetkel poleks meie kinnisvarajutt võtnud ootamatut pööret.

“Kui olen juhtumisi juurde võtnud, panen selga kleidi, mis pole väga liibuv, ega põe!” teatab Tanja Mihhailova-Saar (38) muretult. See eluterve hoiak saadab teda kõiges ja on küllap ka põhjus, miks Tanja end õnnelikuna tunneb.

Kui sinu magamistuppa paistab öösel tänavavalgustus või jätad uneajaks mõne tulukese põlema, riskid oma tervisega.

“Naisi on peavalu, eriti migreeni all kannatajate seas rohkem,” kinnitab neuroloog Mark Braschinsky. Just migreeniravi on tema sõnul praegu kõige tormilisema arenguga valdkond neuroloogias.

“Mida küll on vaja selleks, et endale antud lubadust iga päev liikuda õnnestuks ka pidada?” nuputas viie lapse ema Gätly Valge (43) ja tuli välja algatusega, mis hoiab juba kolm aastat liikumas nii teda ennast kui ka paljusid teisi jooksu avastanud inimesi.

Kellel poleks juhtunud, et ammuse tuttavaga kohtudes ei tule tema nimi meelde. Mõni inimene räägib sulle sama lugu juba teab mitmendat korda, teine unustab, nagu hiljuti Tallinnas juhtus, oma lapse bussi. Millal on tegu lihtsalt hajameelsuse või tõrkuva mäluga ning millal meditsiinilise probleemiga?

Kui püüad olla täiuslik ja meeldida kõigile, tabab sind paratamatult pettumus. Veelgi enam, selline käitumismuster hakkab sulle varem või hiljem kaikaid kodaraisse loopima. Miks naised ise enda arengut pidurdavad ja kuidas seda vältida, selgitab juhtimistreener Merle Viirmaa (EBS Executive Coaching Centre).

“Ole sa kui tahes noor ja tugev, tervisega võib ootamatuid asju juhtuda,” tõdeb Stella (34). Teda reisil tabanud kummaline haigus lõi seni täiesti terve naise sõna otseses mõttes jalust.

Maailm su ümber on hakanud hullumeelselt pöörlema ja sa ei suuda enam tasakaalu hoida? See ei pruugi siiski olla maailma sümptom. Pearinglus võib tabada iga inimest ja üsna ootamatult. Mis seda põhjustab?

“Kui kahtled, ära korja!” on esimene nõuanne, mida terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder inimestele jagab. Paraku tuleb seda igal hooajal uuesti meelde tuletada, sest ikka leidub neid, kes karulaugu asemel piibelehte ja riisikate pähe vöödikuid söövad.

Tühi kott ei seisa püsti – see vanasõna kirjeldab hästi uimasust ja jõuetust, mis tabab sportijat või matkalist, kes jätab oma keha õigel ajal tankimata. Veresuhkur sööstab “punasesse”, sest maksa glükoosivarud saavad otsa, ja tekib hüpoglükeemia.

Viljaka ea seljataha jätnud naised leiavad sageli, et enam neil günekoloogi juurde asja ei ole. “See on väärarusaam. Isegi kui suguelu ei ela ja probleeme pole, tuleks käia naistearsti vastuvõtul vähemalt korra paari aasta tagant,” sõnab Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Ele Tammemäe.

Kuigi prillid on moes, eelistavad paljud nende asemel kontaktläätsesid. “Paraku ei järgi inimesed läätsedega kaasnevaid reegleid kohusetundlikult,” tõdeb ReFocus Silmakeskuse optometrist Anett Rajang ja hoiatab, et halvimal juhul võib tagajärjeks olla ka pimedaks jäämine.

“Mitte kunagi ei hakka igav,” ütleb Sõmerust pärit Toivo Murakas (36) oma suure kire – orienteerumise kohta. Väikse poisina “peale sunnitud” ala viis mehe koguni treeneritööd õppima ja nüüd innustab ta teisigi looduses liikudes punkte püüdma.

Ennast raskel eluperioodil hoolimatult toiduga lohutanud Helina Kuljust (44) tabas ühtäkki šokk. Arsti sõnul jäänuks samamoodi jätkates naisel karmist diagnoosist – teist tüüpi diabeet – puudu vaid kolm-neli kuud.

Kes oleks uskunud, et igivana dieedinõuanne – pärast kella kuut ei söö – meid jälle, uues kuues kummitama tuleb. Kella kuue reegel viitab nüüd paljude tähelepanu pälvinud paastumisele ehk toitumisviisile, mille puhul pole tähtis MIDA, vaid MILLAL sa sööd.

Esimestes rohelistes libledes, mis nina mullast välja torkavad, on jõud ja võim, mida pärast pikka talve meil kõigil hädasti tarvis läheb. Loomulikult on kõige väekam kuumutamata umbrohi, aga kui seda juba laialt käes, sokuta kevadist värskust iga toidu sisse, mis köögis teoksil.

Eile nii endastmõistetav võib olla homme möödanik, tuletab meelde lennukiaknast paistev Vesuuvi vulkaan, kui märtsi esimesel päeval Napolis maandume. See õpetab hindama iga reisides tehtud sammu, nähtud vaadet, mekitud suutäit.

Kui ees ootab puhkus mererannas palmi all, mõtle kohvrit pakkides kindlasti läbi, kuidas ja millega seal oma naha eest hoolt kanda – keegi ei soovi reisilt kuldse jume asemel päikesepõletust kaasa tuua.

Selle numbri nippe ja nõuandeid, et oleksid terve ja rõõmus.