Oleme otsapidi uues söömis­ajastus, kust pole kadunud juuretasandil mõtlemine ega käitumine. Sealt otsitakse eeskuju ka moodsate kasvu­lavade ehitamiseks, rääkimata siis kompostitegemisest.

Söömisrõõm on hea, aga mitte esmane. „Surnud toit ei saa iial olla esteetiliselt lähedalgi elavale loodusele, atraktiivsem kui elus asi. Mitte iial! See argument on täielik pulli****, et söömine käib silmadega,“ hüüatab Eesti legendaarne meestearst Margus Punab.

Köömned ja vürtsköömned – peaaegu samad, aga täiesti erinevad: Need kaks eri päritolu maitseainet tekitavad retseptides palju segadust. Mille poolest nad siis erinevad ja kuidas kumbagi kasutatakse? Musta leiva sisse paneme harilikke köömneid, karrisse vürtsköömneid. Aasias harilikku köömnet peaaegu ei tunta, Põhjamaade kultuuriruumis nauditakse aga mõlemaid.

Kes vähegi ise süüa teeb, hoiab küüslauku kodus alati tagavaraks. Eriti hinnas on aromaatsed ja tummise maitsega sordid.

Tallinnas on mõnda aega tegutsenud sellised armastatud saia- ja kohvikohad nagu Röst, Crustum (nüüd ka Porto Francos) ja Karjase Sai. Neile on aga lisandunud terve hulk väikeseid ja mõnusaid paiku, kus pool tunnikest päevasel ajal gurmeepirukat ja tipptasemel kuuma jooki nautida või sealt häid saiu-kooke kaasa osta.

Praegu on tohutult palju inimesi, kes jagavad end mitme kodu, isegi mitme maa vahel. Kuidas muuta oma pesad just selliseks, kuhu alati sooviks tagasi tulla?

17 aastat merel töötanud, ettekandjana alustanud ja - nüüd laevarestorani administraatori ametit pidav - Leila Suhhoparova elab kaks nädalat laeval, kaks kodus. Tema säravad etteasted nii veini kui ka toidu kirjeldamisel on tasapisi muutunud legendaarseks.

Oivaline isetehtud hoidis avardab maitsepaletti igal suunal. Kasutusvõimalused on sama laiad kui hapukurgil.

Et süüa tervislikult ja odavalt, tuleb olla valmis pisukeseks nuputamiseks ja planeerimiseks. Proovi neid kaht maitsvat ja tervislikku toitu, mis täidavad kõhtu ega ole valminud ülemäära kallist toorainest.

Köögis on hea tulemus kinni miljonites nutikates pisiasjades.

Uskumus vähesest vabast ajast suunab kasutama rohkem valmistooteid ja vähem pöörama tähelepanu tasakaalustatud toitumisele ning toitumismustritele.

Rabast leiab jõhvikaid kuni külmadeni välja, pihlapuudelt saab külmavõetud pihlakaid noppida, kui linnukesed ei ole ette jõudnud, ja veel saad ka kadakamarju koguda. Viimane aeg kõrvitsad kompostihunniku pealt tuppa veeretada.

Ilma soolatud ja maitsestatud seapekita ei kujuta oma kööki ette ükski ukrainlane. Soolapekk ehk salo maitseb hästi ka meile ning erinevas valikus leiab seda turgude lihaosakondadest.

Eestimaa põldudel kasvanud kapsapeadest tehtud hapukapsas on meie oma puhas kuld, väärtuslik toiduaine, mis väärib pjedestaalile tõstmist. Kolmikvõit: hapukapsa tervisekasu on võimatu alahinnata, kapsa hapnedes väärikaks küpsenud maitse rikastab iga salatit, suppi ja pajarooga ning hapukapsas on odav ja kättesaadav tooraine.

„Publikule toidufilmid meeldivad ja lõpp-kokkuvõtteks on restoran ise juba atraktiivne keskkond. Me tahame teada, kuidas toit valmib ja mis toimub köögis, millised intriigid seal tõusevad,“ lausub filmi-maailma esinaine Tiina Lokk.

Veinivaadis küpsenud veine iseloomustab eriline aroom ja maitse. See on kohe ära tuntav nii noorte kui vanade veinide puhul. Vaat on justkui veinivalmistamise sümbol, kuid miks veini üldse vaatides laagerdatakse? Kas vein muutub vaadis paremaks, ilusamaks ja kümme korda kuulsamaks?

Olgu kala või liha, koos ohtra köögiviljaga saad ühes potis või pannil valmis vaaritada hea roa. Taine sealiha ja kala saavad kiiresti küpseks, seega jälgi, et need pigem üle ega kuivaks küpseks.

Mida vähem sahmimist ja aega nädala sees köögis kulub, seda parem. Aga tooraine peab selle võrra tõesti hea ja välja valitud olema.

Kuidas asendada muna koogitainas, kus õhulisus on üks peamisi eesmärke?

Sky Plusi hommikuprogrammi kuldsuu Maris Järva on üks väheseid eestlasi, kes novembrihallust naudib. Mõnuga võtab ta siis ette soojendavad ahjuroad.