Toidu vallas on üks igihaljas teema, mis tundub alustajale lõputu jamamisena, aga üldiselt piisab vaid ühekordsest süüvimisest, et asi alati õnnestuks – kuidas keeta omatehtud puljongist suppi. Vastu rõsket sügist tekitab vaikselt pliidil podisev supp lausa omaette väärt koduse tunde: pere on kodus, varsti istume kõik koos laua taha ja tõmbame päevahool tuure maha.

Mis saab siis, kui toiduteadlane on ka kirglik toidufänn ja maitsete nautija? Või siiski saab niimoodi olla, et üks pool ajust konstateerib toidu koostisaineid molekulaartasandil ja kalkuleerib toitumisnäitajaid, aga teine õilmitseb meelenaudinguis? Fermentatsiooniteadlane Rain Kuldjärv näitab selle võimalikkust.

Värskeid viigimarju saame nautida septembris-oktoobris, mil need õhukese tumeda koorega kiiresti riknevad viljad jõuavad meie kaupluselettidele. Aasta läbi võime maiustada kuivatatud seemnerikaste viljadega.

Ilma lisatud suhkruta toode on selline valmistoode, näiteks marjapüree, mis sisaldab ainult koostisosades looduslikult esinevaid suhkruid. Kõlab ilusalt ja kutsuvalt, eks ole? Aga kahjuks ei kuulu vähe kaloreid sisaldavad magusained suhkrute sekka. Trikke on teisigi, kuidas selle märgistuse alla pugeda.

Selle kuu veinisoovitused. Mida tähendab classico?

Sibulate karamellistamisel ja hoidistamisel saab viltu minna kaks asja: kas sibulad jäävad liiga tooreks – siin pole see tõesti asjakohane – või on nende hapukuse ja magusa balanss paigast ära. Ometi on sibulaid sel moel valmistada lihtne ja igal hetkel saab siis mõnusat liha- või juustukõrvast võtta.

Millal võib tainast hooga segada ja millal peab segamisega tagasihoidlik olema? Erinevad tainad tahavad siin isesugust lähenemist.

Varrakult ilmus raamat „Tervislikud seened“ (Sinikka Piippo, Pertti Salo) ja Rahva Raamatult „Toit pole ravim. Kuidas väärinfo kahjustab tervist“ (dr Joshua Wolrich).

Kehtib reegel, et mida vähem kasutada mereandide valmistamisel igasuguseid maitselisandeid ja kuumtöötlust, seda parem.

Kalamajas asub ühe säravalt kollase ukse taga õdus vahvlimaiaste kohvik Vaffel. Täidiseid leidub nii soolaseid kui magusaid, hinnad on taskukohased ja kohvik mõnusalt peresõbralik.

Muusikal on meeleolude ja enesetunde loomisel tohutu roll. Kaubanduskeskused ja restoranid püüavad kliendile meeldimise nimel seda ära kasutada. Kuid milline muusika on see, mis sobib n-ö kõigile, mille sees tahaks kauem viibida ja seetõttu plaanitust ehk isegi rohkem raha kulutada?

Pannkook on paljudes peredes kui kiirroog. Taina saab kärmelt valmis segada ja kõht saab ka mõnusalt täis, kui nälg ikka väga näpistab. Soolased täidised pakuvad pannkookide sees eriti mõnusaid maitsekooslusi.

Särav idee! Serveeri läätsepada koos värskest kurgist salsaga.

Kui ületalvepeet kõlbab hästi supi keetmiseks, siis värskelt korjatud peedist saab valmistada vaimustavalt maitsvaid suupisteid ja võileibu.

Soovid tuleb õhku visata, muidu ei hakka midagi toimima, teab juustumoosidega tuntust kogunud Treppoja Sahvri tandem Age Viimsalu ja Tõnis Tammer.

Kes iganes on Kihnus käinud, see on kohalikku toitu mekkides tõenäoliselt ka sealsed räimerullid ära proovinud.

Saagi valmides kaotab ka kõige usinam kokkaja pea. Kõike värsket ja head on nii palju!

Sügis annab ennast tunda igatpidi, aga õnneks saab suve maitsete nautimist veel veidi pikendada.

Kas isusid saab muuta ja maitsemeelt ümber kasvatada? Miks tavaliselt isutab inimesi piimašokolaad või soe sai, mitte aga brokoli? Et ajule selgeks teha, mis on kehale tegelikult hea, tulevad appi head kõhubakterid - need võivad vähendada suhkru hulka veres. Kasulike bakterite toodetud lühikese ahelaga rasvhapped suurendavad glükagoonisarnase peptiidi eritamist, mis aitab veresuhkrut alla tuua.

Kuidas püsida samas kaalus läbi oma täiskasvanuelu, et mitte kaasa minna aastaaegade vaheldumisega ja kahjustada ainevahetust kaalukõikumistega?

Hiina vanasõna ütleb, et veini tuleks võtta väikeste sõõmudena, teadmisi aga suurte rüübetena. Tõepoolest – veinidel on hoopis sügavam mekk, kui tead nende taustalugu.

Kuidas olla parem inimene? Või kas alati läheb meie lastel ikka paremini kui meil endil? „Lapsed on alati selle ühiskonna või keskkonna nägu, kus nad kasvavad,“ tuletab meelde haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro.

Mahlase koduse õunakoogi vastu ei saa miski. See kohev amps on parim meeleparandaja ja tujutõstja.

Suure küpsetamiskogemusega pereemad räägivad, et kui nädalavahetusel ise midagi head küpsetada, on terve nädal näksimissoovist prii.