Viimastel aastatel on meie peres saanud traditsiooniks sõita jõuluõhtul mere äärde, kõndida mööda veidi jäätunud krõbisevat liiva ja kuulata mäslevate lainete võimast kohinat.

Mõni mees ikka kohe suudab. Lennata. Lakke hüpata. Leegiga elada. Toomas Lääts on ajaga mõistnud, et kirglikkus vanuse kasvades ei kao, vaid avaldub teatud punktides palju intensiivsemalt, kuna mõningaid asju realiseerid täpsemini, enam ei pea tühja rapsima.

Jõulud on suurelt osalt perepühad, aga see on ka aeg, mil head sõbrad kokku kogunevad, et üksteisest rõõmu tunda. Hea toit loob selleks mõnusa õhustiku justkui iseenesest. Kogu menüü on mõeldud kuuele inimesele.

Pidupasteedid ja pühad on ikka käsikäes käinud ja pühade puhul saab kõige harilikuma pasteedi väikeste muudatuste teel pisut pidulikumaks muuta.

Ütleme kohe alguses ära, et steevia pole sama kui stevioolglükosiid, kuigi viimast magusainet just sellest taimest toodetaksegi. Suhkru asemel selle kasutamisele on määratud piirnormid.

Enne jõule ilmub kokaraamatuid tavapärasest palju enam, nii et kokandushuvilisele kingi valimine pakub ka kinkijale suurt rõõmu. Valik on suur ja väga mõnus on lasta end üle külvata erinevate teemade ja ideedega.

Et serveerida suurt ja hästi tehtud jõulupraadi, vajad ehk mõnd uut nõksu või siis täpset juhist. Meie julgustame küpsetama jõuludeks parti ja lammast – sest see pole üldse keeruline. Seda enam, et mõlemad lihad olid veel enne suurt hinnatõusu restoranides alati kõige enam tellitavad.

Mida iganes sa suure jõulupraena ka ei küpsetaks, sealiha, lammast või linnuliha, või teed valmis hoopis taimse prae, siis head lisandid trimmivad pidulikud maitsed täpselt õigeks.

Roosinuppe meenutavad kapsanupsud toovad jõululauale mõnusat rohelist värvi ja lisavad roogadesse vajalikku C-vitamiini. Belglaste uskumuse kohaselt pidavat rooskapsas jõululaual kindlustama lisaks heale tervisele ka rahaõnne.

Jõulukuul hõljub terve Eesti kohal koos hapukapsa- ja piparkoogiaroomidega ka verivorsti- ja verikäkihõngu. Verikäkke on lihtne valmistada ahjus küpsetatult või pannil praetult. Aga terve jõulukuu neid vaid ühel moel süüa on üksluine. Nii verivorst kui ka verikäkk peidavad endas palju suuremat potentsiaali!

Kergelt suitsuse maitsega küpsetamiskindlat, paksu marmelaadilaadset moosi kasutatakse Põhjamaades eelkõige jõuluküpsetistes – tuntuim neist on võitainast jõulutäheke musta ploomi moosi südamikuga.

Pühade lähenedes võimenduvad hõrgutavad toidureklaamid ja pidusöögipakkumised ning nende vastandina ka hoiatavad kirjutised, kuidas tuleks jõulutoiduga piiri pidada, jälgida kaloreid ja pühademaiustused laiali jagada, Toidupangale annetada, ja kohati soovitataksegi näksida ainult tooreid köögivilju. Oijah!

Jõuluootus saab alguse jõuluküpsetiste lõhnast ja kestab kuni jõulupühani välja. Kaneeli, apelsini, piparkoogivürtside, tumeda šokolaadi ja röstitud metspähklite aroomid segunevad ja täidavad meeled üleva rõõmu ja rahuga.

Nimetust „mõdu“ on inimesed kuulnud küll, aga paljud ei tea päris täpselt, mis jook see ikkagi on. Arvatakse, et tegu on meeõlle või -veiniga, aga tegelikult on mõdu täiesti omaette joogikategooria, mis pakub mitmekülgseid vau!-efektiga maitsekogemusi.

Bioloogiliselt on pähklid ja seemned toitainete kontsentraadid ehk taime jaoks varu, millest saab võrsuda uus taim.

Millised on teie peres saunarutiinid? Kas kõige lihtsamad praetud pelmeenid ja kuiv siider? Võileib ja õlu? Puu- ja köögiviljad ja karge vesi? Lähme vaatame korraks, kuidas toimetatakse saunas Eesti ühes ja teises otsas – Haanjamaal ja Hiiumaal. Mida saunas süüa-juua või kas üldse seal seda teha, selgitab Mooska suitsusaunatalu perenaine Eda Veeroja Haanjamaalt. Sõna saab sekka ka Kärdla kalapoe Kala & Võrk peremees Imre Kivi.

Kui inimesi on peol palju, sobib kausikook suurepäraselt. Kook tahab enne serveerimist vaid veidi külmikus seista.

Jõuluks on parim mõnus vein, mis voolib jõuluelamuse üheks imeliseks tervikuks ning muudab äkki isegi hapukapsa šikiks.

Digimaailm on jõudnud pagarite ja kondiitriteni ja selle eest seisab Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) vanemõpetaja Anneli Ummik.

Tallinna vanalinnas on mõne kuu eest avanud uksed mitmekülgset meelelahutust pakkuv ning hetkel ka esimese pääsukesena Kantoni köögi paremikku tutvustav restoran Shang Shi, tõlkes Kuninglik Pidusöök.

Novembri alguses toimus Turbas Mootorispordimuuseumis juba kolmandat aastat kõrvitsatoidu meisterkoka valimine. Tänavu hindas rahvas marineeritud kõrvitsat ja parima jõuluhõngulise hoidise võitjaks valiti Mare Tigane. Palju õnne!

Keset talve saame nautida mahlaseid mandariine, apelsine, sidruneid, laimi ja greipe, mis on tõeliselt mõnus luksus. Vaata, mida neist valmistada ja mis puhul tuleks tsitruselistega ettevaatlik olla.