Mida ma olen oma emalt söögitegemise kohta õppinud?

„Esimest korda elus on mul päriselt ka võimalik mõelda nüüd sedasi, et nemad liiguvad tänases päevas, aga mina olen homses,“ on peakokast visionäär, koolitaja ja tootearendaja Angelica Udeküll jõudnud oma elus vabaduseni, mida pakub oskuslik tiimitöö juhtimine.

Kuigi Vahemere maades on toidutavad muutunud ja süüakse hirmutavalt palju rafineeritud, töödeldud ja kiirtoite nagu meilgi, siis on selle köögi tuumidee valmistada süüa puhtast ja võimalikult vähe töödeldud toorainest siiani väärtustatud kogu maailmas.

KuUma on uus tulija Tallinna vanalinnas, the new kid on the block, pakkudes omapoolset nägemust ja tervendavat konkurentsi Aasia roogi pakkuvate restoranide reas.

Miks on nii, et mõni asi, mis ühele tohutult maitseb, ei meeldi teisele jälle üldsegi? Lühidalt võib öelda, et põhimõtteliselt on selleks kolm põhjust: pärilikkus, kogemused ja keskkond.

Maasikad, need esimesed punased Kreeka maasikad, on vaatamata sellele, et jõuavad siia kaugelt, niivõrd inspireerivad, et neist lausa peab saama valmistada midagi maitsvat ja head.

Karoliina Jaakkola loob Soo köögis unikaalseid maitsekombinatsioone. „Kõige paremini iseloomustavad mu käekirja märksõnad „jätkusuutlik“ ja „veider“,“ naerab soomlanna, kes ihuüksi loob Soo köögis restorani külalistele Michelini rohelise tärni väärilisi elamusi.

Mari-Liis Ilover on oma töös vaba. Igas mõttes. Ja see, kuidas teinekord, silmaklapid ees, raiutakse, kuidas midagi on „õige valmistada“, teeb lausa nalja. „Toit on ikkagi maitse asi, kokkamine loominguline tegevus, tänapäeva maailm piirideta,“ on ta üha enam hakanud toidule loominguliselt lähenema.

Kas detoksdieedid ehk Detox-dieedid teevad ka päriselt seda, mida nende abil lubatakse – väljutada kehast mürke ja salendada taljet ja puusajoont?

Riste Sofie Käär (22) tuleb ja teeb kõike hästi. Kriitikud pole kadedad ja nimetavad teda tõusvaks täheks eesti luule- ja rokitaevas. Näidendeid kirjutab ta ka. Tal on punkbänd Avemaria. Ja ta oskab omapäraselt süüa teha ja söögist mõelda. Vaesus tundub seepeale auasi.

Eesti toitumisuuringutest tuleb välja, et iga täiskasvanu sööb kaunvilju keskmiselt ainult 7 g päevas (võrdluseks: 1 kompvek kaalub 10 g). Kõik see juhtub justkui märkamatult ja eelkõige tervise arvelt.

Tahad minna väikeste lastega sööma, aga kuhu siis ikkagi? Kas ka sina oled olnud pettunud söögikohas, kus ainukeseks lastele mõeldud toiduks serveeritakse friikartuleid viineritega ja kuskil nurga taga asub väike sagris mängunurk?

Eestis leiab loodusest 12 liiki laugulisi. Söögiks kasutatakse enim harilikku sibulat ja tema arvukaid alamsorte, küüslauku, longus lauku, murulauku, porrulauku, talisibulat ja karulauku.

Neli klassikalist vinegretti, mida läheb pidevalt vaja.

Igal kevadel saabub rabarberiroogade renessanss, eriti ahvatlevaks muutuvad sellised küpsetised ja kiired magusroad nagu ahjurabarber toorjuustuga või isegi rabarberikissell. Rabarber on üks esimesi köögivilju, millest saad ka esimese sõõmu värskeid vitamiine.

Brokoliini (broccolini) on meil aeg-ajalt peenemates toidupoodides saadaval. Selle kõrghooaeg on kevadel märtsist maini ja sügisel oktoobrist novembrini – siis, kui varred on veel noored.

Mai uued toiduraamatud pakuvad lugemist kogu perele.

Traditsiooniline Oma Maitse toimetuse lemmiktoodete valimine pakkus rohkelt häid elamusi ja üllatusi. Parimad valiti välja üle 100 toote seast!

Üha enam jälgivad lõunatajad täpselt, mis summast enamat nad ei sooviks toidu eest välja käia. Praegu valitseb ootus jääda lõunasöögiga 5–8 euro piiresse. Kõige lihtsam ja odavam on teha omale ise söök kodus valmis ja võtta karbiga eilne õhtusöök tööle kaasa. Samas nõuab see pidevat ette planeerimist.