Mida panna kingikotti gurmaanile, et see teda tõesti üllataks? Läksin linna peale neid kingitusi otsima veendumusega, et Tallinna kilud ja must leib peaksid seal kindlasti olema. Aga mida siiski veel?

Ajaloolane Jaak Juske nuusutab Tallinna ja kogu Eesti toidulõhnu ning manitseb enne tordilõigust suutäie ampsamist koolipapalikult: “Ma alati ütlen oma õpilastele, et Eestis võiks ikka soovida: “Jätku leiba!” Ilus palve. Bon appétit, ‘head isu’, on õgardluse loosung. See tuleb Prantsuse õukonnast – kui kuningapaar sõi, ­oli seal laud lookas. Õukond kummardas kuningapaari ees ja soovis head isu, aga tegelikult kõik ootasid, et saaks ikka ise selle laua kallale tormata.”

Seda me olemegi oodanud – rahvusooperi restoran, mis pole puhvet ega lihtsalt niisama kohvi ja konjaki sisseluristamise koht.

Kui laulus “Eesti muld ja eesti süda” asendada sõna “muld” “saviga”, siis olemegi juba õigel kursil ja Eesti keraamikamaailma südametuksed saavad ­kuuldavaks. Oma ja võõrast aktsenti lisab portselan – hea elu sümbol. Võib-olla ­algab just siit lehekülgedelt mõne tulevase kollektsionääri kogumiskirg. ­Keraamika soetamiseks leiavad näpunäiteid ka kõik ülejäänud asjahuvilised.

Tehnikad, võtted, toorained, olulised köögiteadmised – need on toidutegemisel sulle abiks.

Suutäie rasvase heeringata ei oleks ­Eesti köök täiuslik. Kuid kas teadsid, miks on ­värsket heeringat pea võimatu poest saada?

Eurooplaste toidutrendid saavat tavaliselt alguse Taanist ja Inglismaalt Londonist. Ameerika Ühendriigid ajavad sama asja, lihtsalt tempod on erinevad. R-Kioski peakokk, hea ärivaistuga Riho Aunroos on selle ­pilguga Euroopat ja maailma ­pingsalt jälginud ning teab hästi, mida Eesti ­restoraniäri toidutrendidest arvab.

Kõik toitumisnõustajad jõuavad varem või hiljem soovituseni süüa köögivilju. Emadega on sama lugu – eriti armastavad köögiviljajutte ajada teismeliste emad.

Veel hiljuti oli Phuketi köök tõsises väljasuremisohus. Ehedat Phuketi toidukultuuri sai kogeda vaid kohalikke peresid külastades. Õnneks on olukord muutumas.

Lumepallisuppe ehk ujuvaid saari peetakse siinmail ­Eesti köögile nii omaseks, et mõte peenest Prantsuse päritolu ­köögikunsttükist mõjub lausa üllatusena.

Millal sa viimati kohupiimavormi tegid? Igatahes on nüüd aeg vana hea klassik kohupiim pakist kaussi libistada, sest valgurikas tervisetoit ­kogub kuulsust ka maailma toidutrendide hulgas.

Ma räägin oma nalja juba kolmas kord, aga -nemad ikka naeravad, sest nad armastavad mind. -Patsutavad õlale, kui on mure, ja ütlevad, et kõigest saab üle. Kutsuvad suusatama, kui lund polegi – lihtsalt et saaks koos olla, üksteist sõbralikult sõnadega togida ja itsitada. Muidugi küpsetan ma neile sõbrapäevaks -mahlaka vahukooretordi, sest sõbrad minu elus on nagu kirsid tordil.

Kodune ja igapäevane leib ­maitseb magusalt. Kui määrid soojale ­leivakäärule värsket võid, kosutab see tühjaks kulutatud keha ­kiiresti. Magustoiduna pakub leib meile pidulikult erilist elamust, mida me ­põhjamaa köögina võiksime palju enam esile upitada.

Sõbrapäev, valentinipäev, armastuse püha – see tähtpäev on sisse imbunud nii eestlaste kui ka paljude teiste rahvaste kalendrisse. Kas see ikka peaks seal üldse olema?