Seenetoitudest rääkimine toob tavaliselt meelde maitsva kukeseenekastme või hõrgu puravikusupi. Tegelikult on seened paljude meile oluliste toiduainete valmistamise aluseks. Peamise töö leiva, õlle ja veini valmistamisel teevad ära just nemad — väga väikesed või isegi nähtamatud pärm- ja hallitusseened.

Kui sa pole just igapäevane poeskäija, siis ikka juhtub, et ­suhteliselt ­kiiresti riknevat piima külmikus pole. Või oled vegan või on sul laktoosi­talumatus? Siis on sul söögitegemisel abiks taimsed koored.

Kausitoidu kokkupanek, olgu selleks siis supp või salat, on parajalt loov ja üldse mitte retseptis näpuga järjevedamist vajav söögi­tegemine. Ilma igasuguse probleemita saad nii ka igaühe erisoove arvesse võtta.

Mitu mina mahub ühe (tätoveeringuis) terviknaha ­sisse? Maitseme steigisuutäisi Indrek Kõverikust (40), kes on paljude meelest praegune Ida-Viru söögi­ilma A ja O: lennukas peakokk, visionäär, ­eksperimentaator, piiride avardaja ja kümmekond aastat ka kokkade järelkasvu eest hoolitsenud mees. ­(Soovitus: enne, kui lugema asud, pane Poola death metal kõrvaklappidesse römisema.)

Argihommik on rutiin. Tean inimest, kes on viimased 30 aastat söönud igal hommikul “kaera ja vett” — muidugi pudruna. Teine ei kujuta päeva algust ette ilma muna ja peekonita. Mõni ei käivitu kohvita, teine smuutita. Ja ikkagi tasub vahel mõelda muudegi võimaluste peale.

Peakokk Peeter Pihel on toonud Eesti restoranimaastikule kaks uut nähtust: kiiresti muutuva ja hooajalist toorainet kummardava menüü ning kompostil kasvanud köögiviljad.

Ühes Facebooki naljas võeti aasta kokku nii: jaanuar, veebruar, märts, aprill, maijuunijuuliaugust … Suvi saab alati nii kiiresti läbi, kuid Oma Maitse toimetus ei saa ju selgi ajal lõpetada söömist ega toiduvalmis­tamist. Igaüks meist sukeldus millessegi, kus salakired kui paisu tagant valla pääsesid.

Kooliajal on enamikul poistel kõht kogu aeg tühi olnud. Võib-olla mitte algklassides, aga keskastmest alates küll. Kas see on ajas muutunud ja kas nüüd on näha muutusi paremuse poole? Kahjuks mitte eriti.

Toitumisnõustaja Teele Teder selgitab, kuidas toit ja uni on omavahel seotud, ning põhjendab, millised D-vitamiini lisandiga tooted on mõttekad.

Pakitäied kaerahelbeid kuluvad tava­liselt ära ikka pudruna. Kuid jaksu lisava ­kuulsusega kiudainerohke helbega saad mitmekesistada muudki head.

Pannkookidele on pühendatud terveid kokaraamatuid ja pole ka ime, sest tegu on ühe maailmas kõige levinuma, samas nii mitmel moel valmistatava hõrgutisega.

Tehnikad, võtted, toorained, olulised köögiteadmised – need on toidutegemisel sulle abiks.

Mahlane retrokook krõbedate karamell­õunatsipsidega näeb välja täitsa nagu kohvikukook. Kardemon, sidrun ja röstpähklid lisavad peent maitset. Kuigi töökäik tundub pikk, võtab koogitegu aega kuni tunni. Tänu biskviidi niisutamisele saad kooki süüa kohe. Karamellõunatsipse võid vahel niisamagi teha – tänu pruunile suhkrule on see päris tervislik magus näkitsemine.

Eesti ploomid, kreegid, õunad, pirnid — viljapuud juba kannavad vilja! Kui esimene saak läheb otse söömiseks, teine paremate hoidiste tegemiseks, siis miskit jõuab maitselt sügavatest viljadest ka hooajaliste magus­roogade sisse. Ainuüksi värske väheses suhkrus keedetud ploomikompoti või vapustavalt isuäratavalt lõhnavate ahjupirnidega murrad sa südameid. Tee vaid proovi!

Me kõik teame, et teenindajale jootraha ehk tipi jätmine on olnud vabatahtlik hea tahte väljendus. Ometi tekitab see ülihelikiirusel pähe tohutuid küsimusi ja veidraid pilke.

Värskusest pakatavad krudiseva pinnaga värvilised sügisannid põllult ja kasvuhoonest – seda aega oleme oodanud! Just praegu on neis suurim kogus vitamiine ja mineraalaineid. Ja vilja enda puhast maitset. Seepärast tõstame ausse tagasihoidliku maitsestamise – las tooraine ise särab. Küpsetusaja keerasime ka väiksemaks, et säiliks köögiviljade kasulikud omadused ja krõmps iseloom.