“Diplomaadina pead sa söömaaja jooksul olema iga hetk valmis oma argumendiga vestlusse sekkuma.”

Selle kuu ostujuhid, trendid, sündmused ja avamised

Eks ole me kõik juba lapsepõlvest peale kuulnud emade mantrat, et vitamiinid on tähtsad ja toidus peab olema piisavalt vitamiine. Enne kui haarata toidulisandite järele, tuleb emade mõtteviis vägagi kasuks.

Võib tunduda üllatav, aga jõusaalitreener Siim (28) on veendunud kõigesööja. Olles uurinud nii treeningsõltuvust kui ka kehakaalu probleeme, ei kiirusta ta maha tegema mitte ühtegi toidu- ega toitainet: “Tervisliku söömise põhitõed on kõigil samad – regulaarsus ja mõõdukus.”

Kui kinoa ja kuskussi vaimustusest saab küll, pöördub paljude pilk uuesti harilikule odrakruubile. Trennitegijad on seda lihtsat toiduainet lausa jumaldama hakanud.

Kõik me oleme näinud, kuidas uue aasta alguses täituvad fitnessiklubid entusiastidega, ostetakse toitumiskavasid ja lubatakse sel aastal asjad käsile võtta. Aga millegipärast see kiiresti süttinud tuli ka kustub kärmelt. Milles asi? Kuidas oma menüü õigeks reguleerida?

Kestev füüsiline pingutus nõuab suurt teadlikkust oma söömisest. Boonuseks tuleb oskus pingutada ja vajadusel lõdvemalt võtta.

Suurte akende taha, mis avanevad Aia tänavale, jääb sagiv vanalinn. Samade akende kohal aga ripub Guru silt. See ongi orientiiriks neile, kes otsivad ellu uudsust ja on valmis ka igaveseks India roogadesse armuma.

Laupäevases „MasterChef Eesti“ saates sai Anastasia kõvasti kiita oma koduse karjuse piruka eest, mistõttu tasub see mõnusalt hubane roog ka meil uuesti meelde tuletada. Karjuse pirukas ehk shepherd’s pie on pärit Briti köögist. Kuigi nimi viitab justkui tainast küpsetisele, on see hoopis ahjus üle küpsetatud vormiroog – väga maitsev ja toitev praegusel kevadtalvisel ajal.

Nädala sees ei pea sugugi viletsama toiduga leppima, kuigi aega on nii vähe. Tee kiiresti toit ikka ise ja võid õhtul endale kõhule ja õlale patsutada – oli hea päev!

Kui plaanid süüa tervislikumalt, püüdle värskuse poole. Serveerime sulle kaks leidlikku ideed.

Režissöör Moonika Siimets kirjutab, kuidas tüütust hommikuummikust on saanud hinnaline maitserännak ja lastega koos olemise aeg.

Tubade koristamine tundub meile loomulik: pühime tolmu ja viime prügi välja, sest on selge, et mustuse sees pole võimalik elada. Kas ka kehale peaks aeg-ajalt suurpuhastust tegema?

Värske meritint on minu kui pärnaka jaoks kultuskala staatuses. Igal aastal ühel varakevadisel hetkel tuli tindikala Pärnu lahte ning meie kodu kööki sigines värsket kurki meenutav lõhn. Meritindi teine nimetus ongi kurgikala.

Margit Arndt-Kalju on 15 aastat keeletoimetanud Oma Maitse ajakirja ja teab une pealt tüüpvigu, mida toidumaastikul eesti keeles alatihti tehakse.

Kui paljude toiduainete puhul on päritolu üks olulisemaid, mille põhjal poes ostu sooritame, siis kooritud krevettide pakki korvi tõstes me vaevalt teame, kust need roosad mahlase lihaga mereelukad õigupoolest on pärit. Kreveti teekond meie salatikaussi või pirukatäidisesse pakub põnevaid üllatusi.

On üks koostisosa, nimelt peet, mida välja jättes poleks vinegrett enam vinegrett.

Kasahstanis on niimoodi, et kõik see rahvas sööb seal kõike, tehes samas väga hästi vahet, kelle kööki süüakse. Nii teavad kõik, et samsa on Tatarstani, lagman Uiguuri-Usbekistani ja mantõ Kasahstani-Kõrgõzstani roog.

Küpsetamata kook valmib ülikiiresti, kuid tahab kolme tundi tarretumisaega. Maitse on õrn ja kerge.

Kui otsid midagi tõeliselt efektset ja samal ajal lihtsat, siis pannkoogitort on üks neist lummavatest küpsetistest, mis maitseb absoluutselt kõigile. Gluteenivaba jahu appi võttes saavad uhke tordi valmis meisterdada ka need, kes nisujahu üldse ei kasuta.

Mitte midagi head ega põnevat talvel Eestis ei kasva, külm ja pime surub inimesed ninapidi hautistesse ning liigsesse napsilembusse. Sellele kõigele on aga lahendus – toidupagulus.