Mis asju ajab maailmas üks viirus? Miks otsivad inimesed sellistel aegadel juhtunule tähendusi? Koolitaja ja religiooniantropoloog Jaanus Kangur (45) on uurinud nii pärismaalaste eluolu kui tänast Eestit ning läheneb söömisharjumustele kui tervikule.

Selle kuu ostujuhid, trendid, sündmused ja avamised

Otsi välja tangid, vardad ja pintslid. Aeg on ammutada uusi retsepte ja grillimisnippe. Varu koju valmis gaasiballoonid ja söekotid. Iial ei tea, millal ilus ilm äratab lihaküpsetamise tungi.

Meri puhastab end tormiga. Ootamatult maailma raputanud sündmused on paljud meist tagasi iseenese juurde toonud. Virvarri seest selginevad eksistentsiaalsed küsimused. Millest ma mõtlen? Kuhu lasen oma tunnetel voolata? Kuhu oma tähelepanu kingin? Mis sõltub üldse minust selles hiigelsuures maailmas?

Kes linnainimestest poleks kas või kordki tundnud kihku kaduda mõneks ajaks metsa, mere äärde! Mõnel paisub see soov nii suureks, et teebki senise eluga lõpparve ja kolib maale.

Esimesi spargleid tasxub jahtida nii turult kui poest ja kui vähegi on valida, eelista Eestis kasvatatud saaki imporditule. Nii toetad ka kohalikku maaelu.

Me kõik teame, et naturaalne jogurt on kasulik. Piimhappebakterite tegevusest saadav kasu kehtib siiski vaid ainult kuumutamata jogurti puhul. Suurtootjate jogurtid on toiduohutust silmas pidades kuumutatud ja siis hiljem probiootiliste bakteritega rikastatud.

Kui oled viimasel ajal olnud emotsionaalsem kui tavaliselt ning tundnud teataval määral ärevust, siis on aeg ennast kavalate toiduvalikutega pisut turgutada.

Detox ei tähenda ainult kaalulangetust, vaid eelkõige keha puhastamist jääk- ja mürkainetest. Detoxi ajal puhastuvad eelkõige neerud, maks, veri ning see aitab kaasa stressirohke eluga kaasnevatest sõltuvustest vabanemisele – näiteks kohvi, suhkru, nikotiini ja alkoholi tarbimisest vabaks saamisele.

Kiire nädal terendab silme ees! Aeg libiseb käest, aga niisama soojendatud purgisupiga ka ei taha leppida. Selle asemel pakume lihtsaid alternatiivroogi, mis ei anna mitte mingit aimu sellest, et pea oli vaid pool tundi varem ideedest täiesti tühi.

Sel aastal möödub 40 aastat sellest, kui kogu Tallinn elas ja hingas 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati rütmis ja kõik oli võimalik. Kui siinne restoranikultuur oli varemgi olnud kogu NSVL-is lipulaevaks, siis olümpiakülaliste toitlustamise ajal sai see omale ümber tõelise aupaiste.

Müslit on hea krõbistada hommikusöögina, aga ka supi peale sobivad mõned neist ülihästi.

Kausitäis värsket salatit on see, mida me ihaldame vahepalaks liha, kala või kana kõrvale. Ja alati läheb salateid vaja ka siis, kui grillid juba susisevad. Kui ennevanasti valmis selline salat tomatist, kurgist ja lehtsalatist, siis nüüd on lehtsalat saanud kümneid asendusi.

Varasuvised ahjuroad on kerged ja aromaatsed ning nende valmistamisega ei pea üleliia mässama.

Maitsemeeles on peidus meie minevik, olevik ja tulevik. Emade ja vanaemade toitudel on imevägi, mis võib järel-tulevates põlvedes elada edasi aasta-sadu – isegi siis, kui emakeel on juba kadunud.

Väga rikkaliku maitsega kooke on palju mõnusam küpsetada plaadikoogina. Koogitükk pole nii suur, samas saab magusaisu just parajal määral leevendust.

Esimene rabarber pista pintslisse koos suhkruga, teisest valmista mõni lihtne, aga maitselt delikatessi mõõtu ulatuv magustoit, kolmas mingu koogi sisse.

Kuna retsepte on maailmas nii palju, et ajab segadusse, on vaja hakata toiduraamatule lähenema teisiti. Näiteks teaduslikust seisukohast, kirjutades selle lõbusaks ja inspireerivaks.