Tänavust aastat pole olnud kerge käia. Iga samm ­mõjub otsustavamalt, igaühe südametunnistusel ­lasub see, kui tervena me koroonaviirusega võitlusest välja tuleme. Aastat kokku võtma hakates on mulle saanud oluliselt selgemaks, milliste elu­avalduste peale tasub jõudu kulutada ja ­millistele mitte.

Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik (78) on oma legendaarse suitsulõhe ja keedukartuliga lummanud presidente, printse, suursaadikuid ja diplomaate. Söönud ja kiitnud on ta kala suvised folgikülastajad, kirjanikud, teadlased, näitlejad ... ja tundnud pärast kohtumisi rahu ja tasakaalu. Maailmapilt selgineb.

Kunst kõnnib Kadriorus käsikäes heade maitsetega. Restoran Rudolfisse tuleb koht kindlasti broneerida, muidu on oht saada ukselt tagasi saadetud.

Restoraniäri on üleni läbi raputatud ja muutumas. Inimesed on tõugatud keerisesse. Paljud tööle üdini pühendujad sunniti peatuma, osad avastasid uusi edasimineku võimalusi perega olles, teised looduses rohkem ringi liikudes.

Selle kuu ostujuhid, trendid, sündmused ja avamised

Seapraad on meie oma mugavusroog, seda ei ole keeruline valmistada ega ole vaja ahju kuhjata seitsme maa ja mere tagant toodud koostisosasid. Talvised juurikad sobivad sealihaga nii hästi – suu ajab vett jooksma ahjuliha koos õunte, ploomide ja metsamarjadega, maitseks sobivad hästi sinep ja mesi. Liha pehmendajaks klapib külalis­esineja sojakaste, maitset rikastab palsamiäädikas või granaatõunasiirup – need maitseandjad on igati kohased ja teevad koduse maitsepaleti vaid rikkamaks.

Getter Jaani (27) nais- power ’it täis perekonnas käib mõnus sagimine, kui köögis hakkavad jõuluettevalmistusi tegema Getter koos vanaema Riina Irina Roometi (67), ema Katre Jaani (47), õe Kalli Karmel Jaani (12 a ja 6 k), venna Jan Lucas Jaani (14 a ja 5 k) ja pisitütar Emily Palmiga (1 a ja 6 k). Neli põlvkonda. Õnnelikud. Ja loomisrõõmuga täidetud.

“Uh, kõht sai nii täis!” kuuleme me jõuluõhtul pidusööki lõpetades peaaegu igaühe suust. Pidu pole aga läbi, jõuluvana ka pole veel külas käinud ja kingidki jagamata. Õhtu on pikk ja selle jooksul tahaks midagi niisama möödaminnes ampsata. Ka jõuluvanale on suupisted koos kuuma glögiga meeltmööda.

Leian aasta-aastalt aina enam rosé -veini enda jõululaualt, sest ma ei tea teist veini, mis nii suurepäraselt sobiks kokku korraga nii rosolje, singiküüslaugurullide, kalamarja, lõhe, täidetud munade kui ka traditsioonilise linnulihast või taisest sealihast praega.

Aasta kiireimal ajal tuleb sageli ette, et kõigi tegemiste vahel on vaja ruttu kohvilaud katta, aga poekook tundub piinliku lati alt libisemisena.

Kas me sellel aastal jõuludeks torti teeme? Muidugi! Ikka sellise mõnusalt marju täis ja tummise, vahel kergelt mõru apelsinimoos ja katteks eriti kohev “lumi”! Loome tordi peale kaunistuseks talvemaagia, valmistame kõrvale ühe espresso ja tunneme ühiselt veedetud ajast suurt rõõmu!

Purki või tsellofaankotti valmis mõõdetud ja kihtidena laotud ainetest saad valmistada kingitusi, kus jõuluhõngu on küll ja veel. Kui järgmine kord poodi lähed, vaatad šokolaadinööpe, marmelaadi, kuivatatud marju-puuvilju ja muud sellist hoopis teise pilguga – kuidas neist jõulutuutusid valmistada?

Marika Sinkkonen jagab piparkoogiglasuuri tegemise kõige väiksemaidki saladusi, et glasuur jääks piisavalt pehme, läikiv ja sile.

Mis on see vägi, mis paneb jõulupühade eel meid vanaemade kombel päevadeks kööki sulguma? Uskumus, et jõululaud peab olema hommikuni lookas, elab meis sügavalt edasi. Või on jõulurõõmu loomiseks teisigi võimalusi?

Hakkame juba vaikselt aastavahetuse peolauale mõtlema! Serveeri oma lemmikjuustusid lisaks puuviljadele ja küpsistele koos isetehtud vürtsmoosidega.

Seedevaevustega on huvitav lugu, need on väga ebameeldivad, aga tavaliselt ei võta inimene nendega seoses mitte midagi ette. Samas on lihtsaid vahendeid seedimise ergutamiseks palju!

Praegu, kui ületarbimine ja ka ülekaal ning liigne raiskamine on võtmas probleemset ulatust, tuleks pidusöömingud ümber hinnata. Pühade ajal tõusvat äravisatava toidu hulk tavalisega võrreldes tervelt 30%!

Olgu jõululaual uhkeldav linnupraad või kalavaagen, särisev sealiha või ahvatlevalt lõhnav hapukapsas, EI SAA sealt puududa kuldsed ahjukartulid.

Talvised juurikad, rooskapsas ja sügavkülmast võetud herned-oad on odav ja hästi kättesaadav tooraine pearoa kõrvale soojaks lisandiks.

Kodune sült satub iga pere jõululauale ise moel. Paljudel juhtudel hakkab keegi sugulane juba varakult tellimusi koguma ja võtab suure töö ette. Sülti ongi hea keeta korraga rohkem, sest seda saab ka purgis säilitada.

Paljusid retroretsepte saab väikeste muudatuste abil tuunida lihtsamaks.

Ideaalis võiks lausa iga päev süüa vähemalt 1–2 portsu hapukapsast — see meie kodumaine supertoit on ideaalne probiootikumide allikas, mis hoiab seedimise korras ning varustab meie organismi vajalike vitamiinidega. Aga kas parem on süüa toorest või hautatud kapsast? Ja kui tavalisest praekapsast juba tüdimus peal on, siis mis trikke sellega veel teha saab? Tuuli Mathisenil on jagada mõned põnevad retseptid ja hulk häid nõuanded!

Kolm mõnusat ja kähku valmivat rooga külmatunde peletamiseks.