Olla ja elada või lihtsalt hulkuda mere ääres või metsa läheduses — selles on midagi sügavalt taastavat. Ka kõige kiirem käik vaarikavõpsikusse annab juba sellise efekti, et energiat on rohkem ja meeled selged. Minu lapsepõlve marjametsad lõhnavad teisiti kui Pärnu rannaäärsed parkmetsad, ja nii on see alati olnud. Põhja pool käin siiani mustikaid korjamas, lõunas tean kasvavat palju kukeseeni, aga need laaned ja künkad ja lagendikud on nii suured ja laiad, et seal omapäi käimise kunst on linnas elades kaduma läinud.

Kirjanikepaar Eva ja Indrek Koff armastab inimesi, Eestit ja Portugali, samuti Prantsusmaad. Armastus hõlmab ka toitu.

Selle kuu ostujuhid, trendid, sündmused ja avamised

Paari viimase suvega on Eestis tuure kogunud kasvuhoonebuum. Ja mitte ainult. Tomatid sirguvad ka aknalaudadel, terrassi- ja rõdukastides. Kui saaki on rohkem, kui värskelt ära süüa jõuate, pista punapõsksed vitamiinipommid hooajal purki!

Et vitamiinid marjades ja puuviljades kuni talveni säiliksid, on hea teada olulisi säilitamise nippe.

Personaaltreener ja jõutõstja Gert Koovit näeb oma töös iga päev, kuidas kaalulangetusele hakkavad mehed sageli lähenema hoopis valest otsast. Trenni hakatakse vuhkima, nagu oleks tegu olümpiasportlastega.

Võsu on taas tärkamas. Avastame sealt uue hubase restorani, kus süüa saab maja ees või aias ja kehva ilma korral soojas toas.

Palava ilmaga isutab ainult kerge värske salat – seda võikski võtta tüki grillitud või kiirelt pannil praetud kala, liha või juustu kõrvale.

Ilma kukeseenteta eestlasel suve pole. Kui kuskil neile peale satud, saad pannitäie ikka kokku korjata.

Pane end valmis suuremaks köögimäsuks, et valmistada mõnusat näpurooga!

Suviti on päevad pikemad, õhtud aga kuluvad ära kõige tähtsamale – laisklemisele ja heale toidule. Kala valmib kiiresti ja seda maitsestada on lihtsalt lust. Kes kala ei söö, siis neile serveeri täidetud portobellosid, mille maitsestus viib lihtsalt keele alla.

Mida kõike pole välismaal nähtud! Kokteilidega püütakse vähendada ökoloogilise jalajälje suurust, tervislikkus on põhiline ja iga erilise maitse jaoks leidub ka jooja. Kuid kuidas pulbitseb Eesti kokteilisuvi? Valgustab baarmen Ahti Kiili.

Kui tavaline pikkpoiss on ära tüüdanud, siis õue kolides saab enam-vähem samade teadmistega teha grillil valmis hoopis kebabi.

Uuringutest on selgunud, et tarbijad peavad paremaks veine, mille hinnasildil on suuremad numbrid. Samal ajal on müüduimad just odavad veinid. Eestis tõstetakse ostukorvi väga odavaid veine lausa -80% ostudest. Tea aga, et soodsama ja keskmise hinnaklassi veinide puhul moodustab kõige suurema osa kõik see, mis päriselt vein ei olegi.

Punane sõstar on nagu tagasihoidlik talutüdruk, kes vargsi põõsa varjust endast magusamaid marju piilub. Enamasti aurutatakse ta mahlaks ja koogi sisse satub harva. Asjata. Punane sõstar on väga äge koogimari!

Eestlased arvavad, et on kinnised ja introvertsed inimesed. Pruugib aga ainult öelda märksõna “toidufestival”, “kohvikutepäev” või “laat”, kui rahvast on kohal nagu murdu.