„Elu õppetunnid sisaldavad tuleviku eduelamusi, olgu või väikesi,“ on Heidit veendunud.

Kui Maris (43) räägib oma lapseeast Kose ligidal Kõue mõisa kandis, näib seal igavesti paistvat päike. „Mulle on alati meeldinud ärgata vara,“ ütleb raadio Retro FM hommikusaate juht, kelle tööpäev algab 4.45. „Lapsena läksin hommikul ärgates kohe naabritüdruku juurde. Istusin tema voodi kõrval ja ootasin, kuni tal uni ära läheb.“ Maris paneb käed põlvedele ja kõigutab ennast ette-taha, pilk suunatud unistavalt lakke nagu lapsel, kes ootab, millal mängukaaslane unest ärkab.„Läksin kooli kuus-seitse kilomeetrit jalgsi. Teel koju tundsin kord, kuidas jõud ära kaob. Olin vist 14.“ Marise pea vajub küljele nagu väsinud linnukesel. Järjest sügavamale ja sügavamale. Koju jõudes selgus, et tuulerõuged olid välja löönud. Koolis veel polnud ja nüüd olid. Maris jõllitab kujuteldavasse peeglisse ja näitab hoogsalt näpuga viibates kohti, kuhu punnid tekkisid.„Mul pole mingit probleemi oma lapsepõlvest rääkida, ainult ema muutub kurvaks. Kui tuleb jutuks, läheb lauast minema.“ Maris elas aastaid koos vanaemaga. „Meil polnud tihti vett majas ega isegi soojakoldele kütet. Magasin mingi tekikuhila all. Olin hea ja sõnakuulelik laps. Ma ei tundnud millestki puudust. Minu mälestuses pole mitte ühtegi hetke, mil oleksin õnnetu olnud.“Teinekord ta vaid mõtleb, et kes ta oleks olnud siis, kui tal olnuks isa. Olnuks raha ja suuremad võimalused?

Tervislikku ja maitsvat Kreeka kööki iseloomustab see, et toidu koostisosad on värsked – saadud kohalikult turult. Valdav enamik roogi valmistatakse oliiviõliga.Nagu teisteski Vahemere-äärsetes köökides tarvitatakse ka Kreeka köögis rikkalikult puu- ja köögivilju, pähkleid, loomulikult oliive ja ürte. Eriti suurt osa mängib sealses menüüs feta, mis ei ole teps mitte ainult salatijuust, vaid tähtis koostisosa ka ahjuroogades ja küpsetistes. Kreeka köögi lühitutvustuse lõpetuseks veel üks tähtis asi: roogade nautimiseks võetakse aega. Suhtlemine on sealses toidulauas sama oluline kui toit ise.Retseptideks sain inspiratsiooni Piret Põldsalu kokaraamatust „Kreeka köök. Kalimera, kallis Eesti".

Juba raadioeetris kõrvu jäänud Valdo Pandist sai noore Eesti Televisiooni esimene tõeline täht. Paraku nõudsid alkohol ja ületöötamine lõivu, Pandi tervis ei pidanud vastu.

„Armastus on see, kui tahad saada paremaks inimeseks,“ lausub ta veendunult. Oma mõtteid lubab lugeda filmi- ja raadiomees Jaan Tootsen (46).

Selle haiguse korral kahjustavad teraviljades (nisus, rukkis, odras) leiduvad valgud inimese peensoole limaskesta nii, et selle hatud järk-järgult hävivad. Nendel hattudel on aga kanda väga tähtis roll: just nende kaudu imenduvad organismi toitained, mida meie keha toimimiseks vajab. Kahjustunud peensoole tõttu tekib organismis elutähtsate valkude, vitamiinide ja mineraalainete puudus, mis omakorda loob soodsa pinnase igasugu haiguste tekkeks.Ka kuus aastat tagasi tsöliaakia diagnoosi saanud Elisabeth Rooväli (31) tundis end juba pikemat aega kehvasti. Tal oli hommikuti süda paha, ta oli pidevalt väga väsinud ja tal tekkis depressioon. „Arst tegi vereproovi ja selgus, et mul on kilpnäärme alatalitlus. Ravimitega sain küll kilpnäärme näitajad umbes pooleteise aastaga paika, kuid kehv olemine, südame läikimine ja väsimus jäid ikkagi,“ räägib ta.Elisabethil juhtus olema asjalik perearst, kes noore patsiendiga kaasa mõtles ja aina kehva olemist kurtvale naisele tsöliaakiatesti välja pakkus. Vereproovist selgus, et tsöliaakiale viitavad näitajad on täiesti „punases“. Edasi viis Elisabethi tee juba kiiremas korras gastroenteroloogi juurde „mõõka neelama“ ja selguski lõplik tsöliaakia diagnoos. „Mäletan, et perearst luges mulle veel sõnad peale, et ärgu ma enne lõplikku diagnoosi gluteeni toidust välja jätku. Paljud teevad seda omast tarkusest ja tulemuseks on vale diagnoos.“

Mõnus, kui su lauanaaber on moetoimetaja. Anne, kuule! Tahaks sult nõu küsida. Kas tikitud pluusid on sel suvel moes?

21. juunil tähistas kogu Suurbritannia printsi 40. sünnipäeva. Sellega seoses on ilmumas raamat, mis kergitab saladuseloori Williami ja Catherine’i pealtnäha pilvitu abielu kohalt.Kuid vaadakem ajas pisut tagasi. Kuninglik laulatus toimus 2011. aasta aprillis Londoni Westminster Abbeys, kus on kroonitud kõik Briti monarhid alates 1066. aastast. Pulmamelu kanti üle terves maailmas, teiste hulgas tegi otseülekande ka ETV. Kohale oli kutsutud 1900 inimest suure ilma mõjukaimate hulgast, neist 600 paluti ka pulmalõunale Buckinghami paleesse ja 300 väljavalitut said osa õhtusest peost.Tutvunud olid Catherine ja William aga juba kümme aastat varem, siis, kui alustasid Šotimaal St Andrewsi ülikoolis õpinguid. Peagi said neist tänu ühistele sõpradele majanaabrid, kuid armuleegi äratajaks peetakse läbipaistvat musta kleiti, mida preili Middleton kandis heategevuslikul moeetendusel. Sõprade väitel avanesid just siis printsi silmad ja tärkasid tulisemad tunded.Kate, tema õde Pippa ja vend James Middleton olid käinud kallites erakoolides. Enne Williamiga Kensingtoni palee kahekümnetoalisse korterisse kolimist oli Kate elanud vanemate soetatud uhkes Chelsea (Lääne-Londoni jõukas linnaosa – toim) korteris.Elada „tavalist“ eluVeel mõned aastad tagasi kritiseeris Briti meedia Williami soovi pühenduda rohkem oma perele kui kuninglikele töökohustustele. Printsi endine alluv avameelitses, et pärast pulmi olla William öelnud: „Kui ma enda eest ei seisa, muutuvad kohustused mulle tõeliseks taagaks. Ma ei soovi ööd ja päevad rakkes olla lootusega, et minust saab kunagi kuningas.“

Oma lood räägivad kolm elukogenud ukrainlannat, värsket Tartu elanikku, kes on leidnud siin sõja eest varju.

Perekond Treimann on viieliikmeline: Kaur (38), Mari-Leen (37), nende kaks väikest tütart ja reisihaagis Arvi. „Kui lapsed tulevad, ei pea elu pausile panema,“ ütleb Kaur veendunult. Nemad on koos Arviga seigelnud tuhandeid kilomeetreid.

Motoinimesed on seda alati kandnud, samuti rokkarid. Preagu kannavad nahkjakki nii noored kui ka vanad, nii mehed kui ka naised.

„Ütle uuesti – kuhu sa tahad minna…?“ küsivad mu reisikaaslased ja vastan võidukalt: „Rügenile!“ Saksamaa suurim saar on puhkusepärl – täis puitvillasid ja liivarandu, mida sakslased naudivad täiel rinnal.

Moelooja Kaie Kuuler (48) alustas viie aasta eest moebrändiga QLR Disain. Peale kleidikollektsioonide, mis sobivad igale suurusenumbrile, on nüüd tähelepanu all glamuursed peakaunistused.

Miks me flirdime? Kas teeme seda teadlikult või kogemata ja kuhumaani flirdiga saab minna?

Eks ole see olnud inimkonna unistus – elada kaua, väga kaua. Jättes sõnastamata, et enesest mõista tervena ja õnnelikuna, sest ainult nõnda oleks elul ju täis väärtus.

Pole vahet, kas Lembit Ulfsak mängis Ukuaru Akslit või Rebase-Reinu, vembumees Thijl Ulenspiegelit või sõjast väsinud Ivo „Mandariinides“, ikka oli neis terake ka teda ennast – talle omase seletamatu sooja sarmiga.

Tere! Kaua on moes olnud ilma varrukateta riided – kleidid, topid. Poes mõtlen, et oleksin nõus ka varrukate eest maksma! Mida ette võtta, kui mõni selline riideese meeldib, aga ei sobi? Kas lasta varrukad otsa õmmelda? Anne

Suvi on aeg, mil looduse vägi on võimsaim. Kui tead ja oskad, saad seda väge rakendada ka oma ilu eest hoolitsemiseks. Looduskosmeetik Katre Abel on taimi iluhooldustes kasutanud juba aastaid, küsisime temalt nippe ja teadmisi.

„Vanaema sünnipäeval paistis alati päike,“ meenutab kirjanik Leelo Tungal oma tüdrukupõlvest. Toogu fotograaf Katrina Tangi pildid need lõputud pilvitud lapsepõlvesuved meile kõigile lähemale!

Millised on mehe keha mured, rõõmud ja ka hirmud? Kas mehi kimbutab vananemine ja naiste tähelepanu vähenemine? Või pole kehal selles nii olulist rolli, kui me arvame?

„Jeesus küll,“ ahastas naiskolleeg aastaid tagasi. „Ma lähen oma süstidega pankrotti.“

Lendan, jah, lendan ma tänaval tuvisel. Rändan, jah, rändan ma puiesteel suvisel. Lindude laulust mul hing veidi valus on, lillede pillerkaar kõikjal mul jalus on./Ellen Niit/

Eelmise aasta lõpus lõi Eesti kirjandusse välk. Tuli Lauri Räpp (45), tundmatu „mees metsast“, kes vallutas raamatupoodide müügiedetabelid debüütluulekoguga, meelitades luulekaugedki oma lüürikasse kümblema.

Stilist ja romantikadisainer Merit Boeijkens loob oma tööga ilu, kuid samavõrra pilkupüüdev on ta ise. „Ilu salanipp on seestpoolt kiirgav rõõm, rahulolu ja armastus,“ ütleb ta veendunult.

Prantsuse kööki peetakse gurmeemaailma alustalaks. Just seepärast sõitis hotelliomanik Daire Kaup Lääne-Prantsusmaale, et õppida seal kohalikku toidukunsti. Oma muljed Michelini restoranis töötamisest võtab ta kokku sõnadega: „Oli vast vinge kogemus!“

Mulliveinide maailm on kirju kui sebra, neid toodetakse kõikjal maailmas. Kas teadsid näiteks, et Austraalias tehakse imelisi punaseid vahuveine või et Kanada astub paari oma veiniga maailma tippudele üha lähemale?

Vanuse kohta käival motol „60 on uus 40“ on jumet küll, aga paraku ei tule põsepuna palgele iseenesest.

Hooajalised köögiuudised juulis 2022.

Loe, mida tähetark tõotab sinu päiksemärgile armurindel, töövallas ja rahaasjades juulikuuks.

Olen alati elanud helgema tuleviku nimel, olgu ajad mu ümber olnud millised tahes.

Raamatuid soovitab Reet Weidenbaum, AK kultuuritoimetaja.

Mida suvel ette võtta? Kultuurisoovitusi annab Eesti Naise toimetus.

Lugejate kirju.