2017. aasta 19. juulil pani Pärle Raud (49) Tallinna lähistel oma mootorrattal käigu sisse ja hakkas sõitma lõuna poole. 1125 päeva, 130 000 kilomeetrit ja 40 riiki hiljem jättis ta tsikli Californiasse ja lendas ise koju.

.

Metsas seenel käia on imetore! Kui saab midagi ka potti või pannile, on veel toredam. Esmalt tuleks metsaseentest kõikvõimalikke roogi valmistada ja südamest nautida. Seejärel teha seeni juba sisse ka talveks - hapendada, marineerida ja soolata.

Carl Philipile ei jäänud märkamata, et neiu Sofial on peale ilusate silmade ka kuldne süda. Kuigi õukond oli nende suhtele algul vastu, ei peatanud see meest. Tuleb välja, et armastusabielu on printsi jaoks siiski võimalik!

.

Sõda on meile selgeks teinud: minevikku ja tulevikku pole. On vaid olevik.

„Mul ei tule üldse und. Ma olen esimest korda elus enne reisi ärevil,“ kirjutasin sõbrannale keset ööd. Ta üritas mind küll lohutada, kuid varahommikune reis Colombiasse tekitas minus ka terve ülejäänud öö emotsioonide virvarri.

Näe, helesinises taevas liigub langevarju kohev pilv. 1946. aastal lendas selle küljes Maimu Pohlak – „Esimene Eesti naislangevarjur,“ kirjutas Eesti Naine.

Augustikuu on sensuaalne, peibutajateks mustjad tähistaevaööd, nahka paitav soe tuul, päikesepruun jume ja suvekuudega ülesköetud heaolutunne. Kuidas rõhutada sensuaalset meeleolu oma välimuse ja iluhooldustega?

.

Kas oled sõnaohter või sõnaaher, tatraveski-pläraläraleenu, sõnanapp või kidane? Võib-olla leidub meis vastavalt olukorrale nii ühte kui ka teist.

„Millest Tallinna mesilased mett teevad? Asfaldist?“ viskab taksojuht nalja, kui jutuks tuleb poolik lugu. Vastuse saan panga katuselt, hotellist ja veel kolmest kohast, saatjaks hobimesinikud Erki Naumanis (39) ja Daniil Brant (18).

„Nopin inimestest headust ja tarkust ning proovin seda vastu peegeldada,“ ütleb kommunikatsiooniekspert Aune Past (67).

.

.

Hooajalised uudised augustis 2022

Kuidas hoolitseb enda eest naine, kelle töö näeb ette kiiret tegutsemist ja pidevat esinduslikkust? Meie küsimustele vastab alati kaunis ja stiilne sündmustekorraldaja Janne Klooren (40).

Iga kord, kui istun koos prantslasest sõbra Benoit’ga Pariisis kohvikusse, tellin suure õhinaga pudeli rosé’d. Prantslane vihkab roosat veini ega mõista, miks peaks jooma „poolvalmis“ veini. Mina tellin seda aga kahel põhjusel: esiteks, et sõpra kiusata, ja teiseks, kuna mulle väga meeldib hea rosé.

Klantsmaailma nurga taga on üks teine maailm, suurem ja lahkem. Fotograaf Julia-Maria Linna ja suhtekorraldaja, endine ajakirjanik Villy Paimets on loonud oma perele ja muudele loomadele boheemlasliku rahutsooni. Koduvein voolab ja pitsalõhn heljub ninna.

Veepäästekoerad ja nende pererahvas treenivad Nõo järvevees. „Koer on meeskonna mootor,“ kiidab treener Aare Ööpik noid tarku loomi.

Õde-venda Hanna ja Karl-Artur Korsar lõid kuus aastat tagasi firma The Korsars. Kui Hanna valmistab peamiselt isikupäraseid aksessuaare ja naisterõivaid, siis Karl disainib pakendeid ja mööblit, müüb mustreid teistelegi moebrändidele ning juhendab tekstiilitöötube. Lisaks jagab Hanna oma teadmisi ja oskusi EKA avatud akadeemias.

Näitleja Piret Kalda (56) läheb igal aastal kuuks ajaks peitu. Sinna, kus telefonil pole eriti levi ja tänavamüra asendab kajakate kisa.

SOOVITAB Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja

Augusti värvipalett on rikkalik. Värvid loovad emotsioone, eri värvitoonidel on võime teha meid rõõmsamaks või kurvemaks, panna end tundma mugavalt või ebamugavalt. Kogu maailma värvipalett algab kolmest põhivärvist – sinisest, punasest ja kollasest –, kõik ülejäänu on valikute küsimus. Fotod Lilian MerilaStilistid Hanna ja Karl-Artur KorsarMeik ja soeng Erle TaklaiModellid Ele, laulja, ja Jekaterina, treenerRiided Hanna Korsari ja Karl-Artur Korsari kollektsioonidest

.

Näitleja Jaan Rekkor peab end täiesti tüüpiliseks eestlaseks. Töötegemist ta ei salli, Jaanile meeldib istuda ja inimesi vaadata.

Mida vahvat vabal ajal ette võtta?

Kunstnik Ludmilla Siim (82) on teinud mitmeid pöördeid nii elus kui ka kunstis, hoides kunsti tugisambaks, mis elust läbi ja elus püsida aitab.

„Suhteeksperdid soovitavad meil kõigil kogu aeg rääkida. Kõnele partneriga, eriti halvast! Peaasi on kõigest rääkida!“

.