Ajakirja Eesti Naine detsembrikuu number on 100 aastat vana Eesti Naise juubeliaasta kulminatsioon, mis pühendatud sajandi Eesti naistele, silmapaistvatele ajastu kangelannadele, kes on kirjutanud oma nime meie aja loosse, igaüks omal moel.

Võimatu on selgitada või sõnadesse panna, kuidas kujunes Ita Everist Eesti teatri läbi aegade armastatuim näitlejanna. Või miks oli tema valimine sajandi Eesti naiseks kindel juba enne, kui selleteemaline küsitlus üldse välja kuulutati. Selles, et ta mõlemat tiitlit väärib, ei kahtle ilmselt keegi.

Lugejate tagasiside novembrinumbrile.

See oli vist Ita Ever, kes ütles umbes nii: „Ma ei lähe enam ammu millegi peale närvi, küll aga üllatun iga päev.“ Keegi oli Ita käest küsinud – küllap mõni ajakirjanik –, mis teda ühiskonnas kõige rohkem endast välja viib. Kas pole mitte hiilgav võte ebameeldivate asjadega toimetulekuks? Ära ärritu, lihtsalt imesta…

Olen Ameerika elu piilunud ühe silmaga kogu aeg. Jah, ma elasin seal viis aastat. Aga ma pidin olema vait nagu hiir mu köögis, keda olen talve tulekul kahjuks silmast silma näinud juba kaks korda.

Käes on jõulukuu ja pühade meeleoluga kaasneb pimedal ajal siiski alati killuke lisaenergiat, aga mida siis vabal ajal ette võtta? Ajakirja Eesti Naine toimetuse soovitused on järgnevad.

„On nagu on. Teeme ära ja ei vingu!“ See on Anne Veski elu moto, mis kandnud teda läbi enam kui viiekümne lava-aasta. Palju ilusat ootab aga veel ees, sest Anne teine elutõde kõlab: ära iial ütle iial...

Õigupoolest peaks Kaja Kallas olema saja aasta Eesti mõjukaimate naiste edetabelis esimesel kohal. Ta on ainus, kes on pidanud kandma vastutavat rolli äärmiselt keerulisel ajal ja juhtima riiki. COVIDi-kriis, vaktsineerimine, kütte- ja elektriarved, sõda, sõjapõgenikud. Ilmselt on Kallas Mart Laari ees kõige raskemate aastate peaminister üldse. Kui teha samasugune küsitlus viie aasta pärast, mil Kallase ametiaeg Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindajana lõpeb – või seda pikendatakse –, platseeruks ta esikohale. Sest objektiivne hinnang nõuabki distantsi.

Järsumäel Virve majas ripub tänini seinal Virve vardakott, nii nagu ta selle sinna käest pani. Vaid mõnel korral on tütretütar Raina Kiviselg võtnud sealt pudenevate lehtedega märkmiku, et mõne laulu sõnu üle vaadata. Siis aga jälle tagasi pannud, endal klomp kurgus.

Leelo Tungal ütleb, et kõige tähtsam elus on armastus ja kogu tema elu ongi sellest kantud. Armastusest laste, kodumaa ja kirjutamise vastu.

Marju Lauristin kui mõjukas mõtleja. Poliitik. Sotsiaalteadlane. Kõik õiged märksõnad, kuid õnnitlema kutsun õpetajat mõned ta „lapsed“ – Eesti ajakirjandusõppes on Lauristin, tudengisuus Marjustin, elav legend.

Ita Ever ütles kord Helgi Sallole, et viimase elu on ju ehtne Tuhkatriinu-lugu. Kunagisest kokapiigast sai särav lavatäht ja kogu rahva lemmik.

„Olen hinges kunstnik, aga ma tunnen, et mu töö läheb korda ja on arusaadav ka lihtsatele inimestele,“ on Anu Raud öelnud.

Küsin president Kersti Kaljulaidilt, kas tema loo pealkirjaks sobiks „Karmid naised ei peagi kõigile meeldima“. „Klišee! Räme klišee!“ vastab ta. Keda üldse ühiskond peab karmideks naisteks? „Naine on karm märksa madalama nivoo peal kui mees.“

Doris Kareva luule läbistab, mässib siis endasse ja viib kaugele ära. Kuhu? Inimeste hinge ja luuleajalukku.

Kust leiab lohutust laps, kelle ümber käib sõda? Need lelud trööstisid Eesti lapsi teise ilmasõja ajal. Andestamatu, et sarnase loo saaks teha praegugi – Ukraina ei unune.

Talve lähenemine tähendab looduses sama mis kümne küünega noorusest kinnihoidmine inimeste elus – mustikad mäletavad päikest, mida nad samblast kaelu kõõlutades suvel piidlesid, taliõunad saavad olla aia ainsad printsessid. Pihlakamarjad, kes arvasid, et punetavad igavesti, on hakanud millegipärast punastama, täpsemalt tumepunastama…

Lõppeval aastal on vaimse tervise teemad olnud erakordselt teravalt esil ja lõppu ei näi paistvat. Ebastabiilne majandusolukord ja meie lähedal toimuv sõda on ühiskondlikult suurimad stressiallikad, aga veelgi suuremat valu võivad tekitada isiklikud läbielamised. Üksindus ja üksildus on tundlikud teemad, millest räägitakse vähe, kuid mis võivad vaimselt pikaajaliselt kurnata või koguni inimese täiesti murda… Need võivad inimest tabada elukaare igas etapis.

Ta on süvenev, süsteemne. Hoogne ja suurelt ette võtja. Algataja. Filosoof. Eelmisel aastal sõja eesliinil sõdureid abistanud Hanna Vasyk on põhjalik kõiges, mida teeb. Ukrainas toimuvast sõjast saadud elukogemuste mõtestamise protsess tal enda jaoks alles käib...

Minu elul ei olnud ju tegelikult midagi viga, kuid ma tundsin, et ma ei taha leppida sellega, et „pole ju eriti midagi viga“, ütleb Pille Aule, kes otsustas mõne aasta eest senisele elule punkti panna ning anda endale uue võimaluse.

Ajakiri Eesti Naine on saja aasta jooksul muutunud sama palju kui Eestimaa naiste elu. Selle ajaga on sirgunud veidi rohkem kui neli inimpõlve… Nagu igas suguvõsas leidub väärtuste ja traditsioonide edasikandjaid, on ka Eesti Naise peatoimetajad alati seisnud hea selle eest, et lugejatele oma aja kõige olulisemad lood räägitud, kogemused ja teadmised jagatud saaksid. Alati naisi hinnates, innustades ja motiveerides.

Ehkki Eesti meedias kõlavad ülivõrded sagedasti – lauljad kannavad pärast paari esinemiskorda staaritiitlit, arvamuse avaldajat nimetatakse lahkesti guruks ja Instagrami suunamudijat diivaks –, on sõna tähendus sageli tõlkes kaduma läinud. Staariks võib saada igaüks, kuid diivaks mitte. Tõelised diivad on teenekad naised, kes ei mängi diivat, vaid on lihtsurelikest enamat.

Kohevad soengud! Kõrged kontsad! Kaunid ehted! Avasta oma sisemine diiva.

Detsembrikuise peohooaja staartooted on nahka turgutavad, toitvad ja sära andvad meigitooted, mis muudavad jume nii värskeks ja kumavaks, justkui oleksid astunud välja talvisest muinasjutust. Särava jume lisaaksessuaariks vali värvid, millest on võimatu mööda vaadata!

Miss Estonia 1993, kauneid interjööre loov sisearhitekt Lilia Kristianson-Kraav: „Ilu nägemine või kogemine tekitab minus õnnetunnet.“

Sõdade aastasse 2024 jääb ka üks Eesti endise tuntud paari avalik võitlus lapse üle. „Sellist ülekohut pole enne nähtud,“ kõlas teema kommentaariumeis. Ei midagi uut siin päikese all! On juhtunud enne, intelligentsetes peredeski. Tasub meenutada, kuidas 1950ndail Eesti NSV kirjanikepaar Aadu Hint ja Minni Nurme teineteiselt lapsi varastasid. Ja mis neist lastest sai.

Suhte arenguloogika on selline, et tegelik suhe saab võimalikuks alles pärast partneri idealiseerimise möödumist. Kujutluspildid on head unistuste hoidmiseks, samas on vaja liikuda realistlikumasse suhtesse, milles osalevad kaks inimest just sellistena, nagu nad on. Kui partnerid teavad, kes nad on ja mida tahavad, on juba mitu asja hästi.

Kui mul aastaid tagasi tugevad kõhuvalud tekkisid, oskasin küll hullemat karta, aga ei tahtnud uskuda. Sooleprobleemid, mis vaevasid minu isa, ei saa ju ometi mulle saatuslikuks saada?

Jõulud on perega koos olemise aeg. Valmistage ka toidud ühiselt ja katke kaunis pidulaud. Maitsva hapukapsasalati saab eelmisel päeval valmis teha, samuti kohvikõrvase juustutordi.

Võrratu puuviljane ja pähkline leib, millega sobib hästi jõuluajal külla minna. Samuti on see ideaalne jõulukingi-idee.

Novembri alguse torm kerib vaikselt hoogu juurde. Kuressaare jahisadamas on taevas lainesäbruse mere kohal ühtlaselt hall.

Kliendikogemuse entusiast Maire Milder kirjutab teadliku tarbimise olulisusest ja jagab näpunäiteid rõivaste uuele ringile saatmiseks. Miks on oluline taaskasutada ja millega peaks kindlasti arvestama?

Sisukaid raamatusoovitusi jagab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja.

Ambur Detsember algab Kuu loomisega Amburi märgis, mis kannustab sind uljalt uusi asju alustama. Samas on Merkuur retrograadis, piirates oluliselt hoogu. Hoidu kärsitusest, ära taha kõike korraga teha. Süsteemsus aitab ree peal püsida. Pühad veeda pigem kodumaal, sest reisimine võib sekeldusi tekitada.

„Aastalõpp on lähenemas ja tunnen piinlikkust, et neli (ehk peaaegu pool!) minu aasta kümnest eesmärgist on täitmata. Tunnen, et olen sel aastal läbi kukkunud...“